Obsah (8)

§ 152§ 72§ 197§ 71§ 124§ 200§ 155§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonna

§ 152lg 1 p-s 2 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks, kuna S.

Otsa kaebus on halduskohtule esitatud tähtaega ületades.

1. Tartu Ringkonnakohus pikendas 25.11.
2. a määrusega kaebajale kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks antud tähtaega, sest ringkonnakohtul ei olnud õnnestunud kaebajale 12.11.
3. a määrust kätte toimetada. Kaebajale anti uueks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtajaks 14.12.
5. Ringkonnakohus toimetas 25.11.
6. a määruse kaebajale

§ 72lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 326 lg-te 1-3 alusel kätte postkasti panekuga. Ringkonnakohtu 12.11.

1. a ja 25.11.
2. a määrused pandi kaebaja elukohas asuvasse postkasti 04.12.
4. Kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.03.
6. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja asja menetlus lõpetada. 16.

§ 197

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike 2 põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-13, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on S. Otsa hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6. S. Ots ei reageerinud Tallinna Vangla 29.05.
7. a kirjale, millega talle anti 10-päevane tähtaeg 25.03.2014 Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. S. Ots esitas Tartu Halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse 11.08.2014, s. o enne, kui Tallinna Vangla tema kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult tagastas. Tartu Halduskohus on 17.11.
8. a määrusega tagastanud kaebuse osas, milles taotleti Tallinna Vanglalt hüvitist seoses kambritingimustega perioodil 02.06.2009 – 02.07.
9. Tartu Halduskohus võttis osas, millega taotleti Tallinna Vanglalt hüvitist seoses kambritingimustega perioodil 12.02.201 – 14.08.2013 menetlusse, kuna leidis, et S. Otsa 25.03.
10. a Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus vastas haldusmenetluse seaduse § 12 lg-s 3 sätestatud nõuetele ning seega oli tähtaja andmine kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu kahju hüvitamise nõude tagastamine 21.08.
11. a kirjaga nr 5-18/14/8955-3 õigusvastane.
12. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et 25.03.
13. a kahju hüvitamise taotlus sisaldas teavet, mille alusel oleks Tallinna Vanglal olnud võimalik teha kahju hüvitamise taotluse osas sisuline otsustus. Vanglal oli järelikult kohustus lahendada S. Otsa 24.03.
14. a vanglale esitatud ning seal 25.03.2014 registreeritud kahju hüvitamise taotlus hiljemalt 26.05.
15. Kaebuse kohaselt oli kaebaja kahekuulisest kahju hüvitamise nõude lahendamisele kehtivast tähtajast teadlik, kuna on 11.08.2014 halduskohtule esitatud kaebuses märkinud, et päevast, mil tema kahju hüvitamise taotlus registreeriti, on möödas juba üle 60 päeva ja vastust pole siiani. Ringkonnakohtu hinnangul juhindus seega kaebaja ka ise sellest, et tema vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamise kahekuulist tähtaega tuleb hakata arvestama alates 25.03.
17. RVastS § 18 lg 2 kohaselt tuleb juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, esitada 30 päeva jooksul halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.
18. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.
19. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Sellest tulenevalt peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Järelikult tuli S. Otsal RVastS § 18 lg 2 kohaselt 3 pöörduda kohtu poole hiljemalt 25.06.
20. S. Ots esitas kaebuse halduskohtule 11.08.2014, seega peaaegu seitse nädalat pärast tähtaja möödumist. 21.

§ 71

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sellest tulenevalt oli kaebajal võimalik taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebuses ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud. Ringkonnakohus kohustas 12.11.2015. a määrusega kaebajat esitama kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse hiljemalt 24.11.2015 ning pikendas 25.11.2015. a määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaega, andes uueks tähtajaks 14.12.2015. Juhindudes

§ 72lg-st 4 ning Ts

MS § 326 lg-test 1-3 toimetas ringkonnakohus 12.11.

1. a ja 24.11.
2. a määrused kaebajale kätte postkasti panekuga, sest kaebaja oli kinnipidamiskohast vabanenud ning tema rahvastikuregistri järgsele kehtivale elukoha-aadressile saadetud 12.11.
3. a kohtumääruse tagastamise väljastusteatest nähtuvalt oli proovitud kaebajale samale aadressile menetlusdokumente isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel ja vähemalt kolmepäevase vahega (17.11.2015 kell 12.36 ja 24.11.2015 kell 17.23), kuid kaebajat ei viibinud kohal. Postiasutuse väljastusteate kohaselt on ka ringkonnakohtu 25.11.
4. a määruse kaebajale kättetoimetamiseks tehtud tema registrijärgsel elukoha-aadressil kaks väljastuskatset (30.11.2015 kell 13.55 ja 04.12.2015 kell 17.17). Samale aadressile on varasemalt saadetud ka ringkonnakohtu 09.04.
5. a määrus, halduskohtu otsus ja Tallinna Vangla apellatsioonkaebus, mille kaebaja on sellel aadressil 23.04.2015 kätte saanud. Sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus TsMS § 326 lg 1 alusel 12.11.
6. a ja 24.11.
7. a määrused kaebajale kättetoimetatuks 04.12.2015, mil need jäeti kaebaja elukohas asuvasse postkasti.
8. Kaebajal oli kohustus esitada hiljemalt 14.12.2015 ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja ringkonnakohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust ei esitanud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kaebetähtaja ennistamise osas seisukohta võtta.
9. Kuna S. Ots on esitanud kaebuse halduskohtule tähtaega ületades ja halduskohus on võtnud kaebuse ebaõigesti menetlusse, siis on halduskohus teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega ületades. 24.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega kaebetähtaja ületamise korral menetluse vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse. 25.

§ 104

lg 5 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p-de 2 või 4 alusel.

Kaebaja oli halduskohtus menetlusabi andmise korras vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud

§ 104lg 10 alusel.

Seega puudub asjas vajadus 4 riigilõivu tagastamiseks. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/