Tsiviilasi nr: 2-15-5391 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-5391 Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav, Tiit

§ 1028

jj alusel, kui võlatunnistuse on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud. Kolleegium on ka märkinud, et on lubatav esitada selline vastuhagi juhuks, kui kohus loeb hagi aluseks oleva võladokumendi konstitutiivseks võlatunnistuseks ja sel alusel muidu hagi rahuldaks. See tähendab tingimuslikku vastuhagiavaldust, mida palutakse läbi vaadata üksnes juhul, kui hagi tuleks vastuhagi lahendamata rahuldada. Kolleegium lisas, et kui kohus leiab, et tegu ei ole konstitutiivse võlatunnistuse, oleks õige jätta vastuhagi TsMS § 423 lg 2 p 1 vastavalt kohaldades läbi vaatamata. 7. Kohus märgib muuhulgas, et

§ 149

lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud neid, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga.

§ 149

lg-st 3 tuleneb põhimõte, mille kohaselt ei ole käendajale antud õigust kasutada võlgnikule kuuluvaid lg-s 3 loetletud kujundusõigusi. Seega, tuleb põhivõlgniku vastuväidetest eristada põhivõlgnikule kuuluvaid kujundusõigusi, mille teostamine võib tuua kaasa käendatava kohustuse lõppemise või vähenemise. 8. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul kostjal võimalust kasutada põhivõlgnikule kuuluvat õigust vastuhaginõude esitamiseks võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu

§ 1028jj alusel.

Tegemist on oma olemuselt põhivõlgnikule kuuluva kujundusõigusega, mida saab kasutada vaid põhivõlgnik ise.

1. TsMS § 371 lg 2 p 2 tulenevalt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
2. Seega, juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 2 keeldub kohus IT vastuhagi PA vastu võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu menetlusse võtmisest, kuivõrd 2

§ 149lg 3 järgi kuulub vaid põhivõlgnikule.

Osundatud normis sätestatud kujundusõiguste nimekirjas ei ole vastuhagi esitamist mainitud. Nõude tagasiandmine ei ole ka sisu osas võrreldav nõudena tehing tühistada, tehingust taganeda või nõue tasaarvestada.

1. Vastuhagi esitamine nõude tagasiandmiseks ei ole ka materiaalõiguslikult kujundusõigus. Riigikohtu praktika kohaselt iseloomustab kujundusõigust selle realiseerumine asjakohase tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (vt Riigikohus, tsiviilasi nr 3-2-1-139-14 p 16). Nõude tagasiandmine alusetu rikastumise alusel ei sõltu mitte tahteavalduse jõudmisest adressaadini, vaid see eeldab asja sisulist kontrolli ja nõuet rahuldavat kohtuotsust. Menetluse edasine käik
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus pidas vajalikuks märkida, et korraldaval istungil jäi kohtul ekslikult selgitamata, et alusetust rikastumisest tuleneva hagi konstitutiivse võlatunnistuse vaidlustamiseks saab esitada põhivõlgnik. Kuna kohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmast, ei ole kohus hagejalt küsinud vastust määruskaebusele. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2¹, § 659 ja § 667 lg 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab osaliselt määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus lõppjärelduses õige ning kostja poolt esitatud vastuhagi on õigesti jäetud menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus on aga eksinud, leides, et konstitutiivse võlatunnistuse puhul on põhivõlgnikule kuuluv alusetu rikastumise sätetest tulenev tagasinõudeõigus kujundusõigus.
5. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu, kuivõrd nõude tagasinõudmise õigus pole kujundusõigus, vaid nõue. Õigusteooria kohaselt on kujundusõiguseks võlausaldajale kuuluv õigus, mida ta saab kasutada ühepoolselt, muutes õiguslikku olukorda oma tahteavaldusega. Võlausaldaja õigus, mida ta saab kasutada võlgnikult midagi nõudes, on nõue. (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2006, lk 315).
6. Eeltoodust tulenevalt on õige määruskaebuse esitaja väide, et nõude tagasiandmine ei ole võrreldav nõudena tehing tühistada, tehingust taganeda või nõue tasaarvestada 3

§ 149lg 3 mõttes.

See ei anna siiski alust määruskaebuse rahuldamiseks, mida ringkonnakohus põhjendab alljärgnevalt. 20.

§ 149lg 1 1.

lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. 21. Ringkonnakohus selgitab, et olenevalt võlatunnistuse liigist (deklaratiivne või konstitutiivne) saab põhivõlgnik võlausaldaja poolt esitatud nõudele esitada kaheliigilisi vastuväiteid: võlatunnistusest endast tulenevaid ning alusetul rikastumisel põhinevaid tagasinõudeid

1028 jj tulenevalt. 22. Riigikohus on lahendis 3-2-1-162-13 selgitanud järgmist: …/Kui võlgnik on andnud konstitutiivse võlatunnistuse, peab ta sellest tuleneva haginõude rahuldamise vältimiseks esitama vastuhaginõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu

§ 1028

jj alusel, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21). Sisuliselt on vastuhagi esemeks võlatunnistusega antud nõudeõiguse lõpetamine võlgnikule loovutamise (kokkulangemise) kaudu (

§ 206) või võlatunnistusele edasise tuginemise keelamine (p 41).

Konstitutiivse võlatunnistuse tagasinõudmise nõue eristub selgelt muudest rikastumisnõuetest. Konstitutiivse võlatunnistuse tagasinõudmise sisuks on võlatunnistuse alusel nõude rahuldamise vältimine, st nõudele vastuväidete esitamine ehk tegu on menetlusliku viisiga võlatunnistusele vastuväidete esitamiseks. Deklaratiivse võlatunnistuse alusel esitatud hagile saab vastuväited esitada ka vastuhagi esitamata. Vastuhaginõue võlatunnistuse tagastamiseks tuleb hagi rahuldamise vältimiseks esitada üksnes juhul, kui kohus loeb lepingu täitmise hagi lahendades lepingu

§ 30alusel konstitutiivseks võlatunnistuseks.

Samas eeldatakse võlatunnistuse andmisel deklaratiivse võlatunnistuse andmist, st hageja peab tõendama konstitutiivse võlatunnistuse olemasolu (p 44)./ 23.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

1. Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-14 selgitanud, et:…/ Kui konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva nõude pankrotimenetluses tunnustamiseks esitamise korral esitatakse sellele vastuväide, saab vastuväite esitaja kausaalsuhtest tulenevaid vastuväiteid nõude tunnustamise hagile esitada vaid juhul, kui on esitatud (vastu)hagi võlatunnistusest tuleneva kohustuse lõpetamise teel alusetust rikastumisest tuleneva vastunõude alusel. Sellise hagi saab aga esitada üksnes võlatunnistusejärgne võlgnik (p 27).
2. Eeltoodust tuleneb üheselt, et võlgnikule kuuluv tagasinõudeõigus on materiaalõiguslik nõue, mis kuulub võlatunnistuse pooleks olevale põhivõlgnikule ja on

§ 149lg 1 mõttes põhivõlgnikuga vahetult seotud vastuväide.

Seega ei saa käendaja konstitutiivse võlatunnistuse puhul kasutada põhivõlgnikule kuuluvat õigust esitada vastuhagi alusetust rikastumisest tulenevate sätete alusel. 26. Käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohtu korraldaval istungil on kohus kostjale selgitanud järgnevat: ../Kui tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis saab kostja vaid hagiga alusetu rikastumise alusel paluda nõue tagasi anda, üksnes vastuväitest hagile ei piisa./… (tlk 131 pöördel). Maakohus on eksimuse parandanud vaidlustatud määrusega. 4