lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu tekitatud kahju 998, 63 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tunnistati kostja Viru Maakohtu 22.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1907 süüdi kannatanule, V.M. (IK xxx) tervisekahjustuste tekitamises. Kannatanu pöördus tervisekahjustuse raviks SA Ida-Viru Keskhaigla poole. Haigekassa võimaldas kannatanule ravikindlustushüvitisi, mida tõendab SA Ida-Viru Keskhaigla raviteenuse arve 23.12.2014 seeria D6 nr 2595022 summas 998, 63 eurot. Haigekassa on võtnud tervisehoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle. Hageja vormistas kostjale 27.05.2015 nõudeavalduse tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja sai nõude kätte 28.05.
lg 1 ja 3).
KS) § 26 lg 1 alusel kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud kostja omaksvõtuga ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 6 lg 1 ja 2 ja RaKS § 25 lg 1, § 26 lg 1, § 29 lg 1 ja 3 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
Hageja on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. Kehtiva RLS Lisa 1 kohaselt kuulub hagilt hinnaga 998, 63 eurot tasumisele riigilõiv summas 175 eurot.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale. Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (
179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis (
179 lg 9). Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab välja kostjalt Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu 175 eurot ning viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber) ning märkida selgitusse „V. P., tsiviilasi nr 2-15-19088, riigilõiv“ 4 (nelja) kuu jooksul lahendi jõustumisest. 3/4 2-15-19088 Viivitamatu täitmine Vastavalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.