2-15-15768/6

2-15-15768 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2015.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-15768 Tsiviilasi XXX avaldus kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Lõpplahendi kuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Eve Selberg (Advokaadibüroo Selberg & Ko, Maakri 23A, 10145 Tallinn, e-post advokaat@selberg.

1. ee)Eestkosteasutus: Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsus (e-post haabersti@tallinnlv.
2. ee)Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Avaldus rahuldada. 2. Anda avaldajale XXXnõusolek puudutatud isiku XXX(isikukood XXX) omandis oleva korteriomandi XXX, Tallinn (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) võõrandamiseks. Korteriomandi müügihind ei tohi olla väiksem, kui on sarnase korteriomandi keskmine turuhind müügitehingu tegemise hetkel. Korteriomandi müügi eest saadud raha tuleb kanda XXX arvelduskontole ning eestkostja võib seda raha kasutada üksnes eesmärgipäraselt, s.o eestkostetavale mõistlike ülalpidamiskuludega korteri ja/või suvila ostmiseks. 3. Kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 märgitud tehingu osas kehtib kohtu nõusolek ka selle tehingu raames tehtavate võimalike asjaõiguslike tehingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus 1 2-15-15768 Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikule määratud esindaja tasu ja kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avaldaja nõue ja põhjendused XXX esitas 21.10.2015.a Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Avalduses taotleb eestkostja saada kohtu nõusolekut eestkostetavale XXXkuuluva korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) võõrandamiseks. Avalduse kohaselt ei taha eestkostetav tasuda suurt korteriüüri – ta elab üksinda. Eestkostetav soovib osta väiksema korteri ja suvila. Puudutatud isikule määratud esindaja leiab oma seisukohas, et taotlus nõusoleku saamiseks korteriomandi võõrandamiseks on põhjendatud. Esindaja kirjeldab, et ta kohtus puudutatud isikuga ning avaldajaga 10.11.2015.a puudutatud isiku korteris aadressil XXX. XXX oli adekvaatne ja suhtles määratud esindajaga vabalt. Ta sai aru tehingu, milleks on kohtule esitatud avaldus, sisust ning see vastab tema tahtele. XXX hoolitseb XXX sõnul tema eest hästi. XXX kuuluv korteriomand aadressil XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XXX) on 3-toaline, üldpinnaga 66,30 m2. Avaldaja on kirjutanud, et puudutatud isik soovib osta väiksema korteri ja suvila. Samuti on ta kirjutanud, et puudutatud isik ei soovi maksta suurt korteriüüri. Kohtumisel puudutatud isiku ning avaldajaga selgitasid nad, et korteriüüri all mõeldakse kommunaalkulusid, mille suuruseks on suvel ca 90 eurot ja talvel ca 150 eurot. Igakuiselt tuleb tasuda remondifondi makset 43 eurot. XXX saab igakuiselt pensioni 400 euro ringis. XXX elab nimetatud korteris üksinda ning 3-toalise korteri üksinda ülalpidamine ei ole majanduslikult arukas. XXX elas varasemalt enne XXX elama asumist XXX ning sooviks rohkem õues viibida. XXX soovib, et ostetaks 1- või 2-toaline korter XXX või XXX selliselt, et eestkostja saaks igapäevaselt käia XXX eest hoolitsemas. Seetõttu soovib XXX korteri müüki ning saadud raha eest väiksema korteri ja võimaluse korral suvila ostmist. Puudutatud isiku esindaja toetab avalduse rahuldamist tingimusel, et korteri müügi eest saadud raha laekub XXX arvelduskontole ning eestkostja võib seda raha kasutada üksnes eesmärgipäraselt, s.o väiksema korteri ja/või suvila ostmiseks XXX. Eestkosteasutus Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsus märgib 24.11.2015.a menetlusdokumendis, et puudutatud isik elab 3-toalises korteris XXX. Kõnesolev korter on eestkosteasutuse hinnangul ühe isiku jaoks liialt suur. Seda kinnitas vestlusel sotsiaaltöötajaga ka menetlusosalised. Avaldaja ning eestkostetav on ühiselt jõudnud otsusele, et korter tuleb müüa ja osta asemele väiksem sobilik eluruum XXX. Eestkostetava igakuine riiklik pension on 410 eurot ning kommunaalkulud küündivad talvel üle 200 euro. Eestkosteasutus leiab, et eestkostetava huvides oleks elamine eluruumis, mille ülalpidamine ei oleks nii kulukas kui praegu. Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel hagita menetluses. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse 2 2-15-15768 eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 206 lg 1 esimese lause kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus on 03.03.2015.a määrusega (tsiviilasjas nr 2-14-61128) seadnud XXX üle eestkoste, määrates tema eestkostjaks käesoleva tsiviilasja avaldaja XXX. Kohus on eestkoste seadmisel määranud, et XXX on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. XXX ülesanneteks on XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Kohus nõustub menetluses kogutud seisukohtadega ning leiab, et taotletav tehing on eestkostetava huvides. Kohus nõustub hinnanguga, et eestkostetava sissetulekute juures on XXX korteriomandi ülalpidamine ebamõistlikult kulukas. Asjaoludest nähtuvalt on menetlusosaliste sooviks osta 1 või 2-toaline korter XXX või XXX selliselt, et eestkostja saaks igapäevaselt käia XXX eest hoolitsemas. Lisaks soovib eestkostetav saadud raha eest võimaluse korral osta ka suvila. Kohus on hinnangul, et avaldaja poolt plaanitav tehing ei ole vastuolus eestkostetava huvidega. Kohus nõustub eestkostetavale määratud esindajaga selles, et kohtu nõusolek kehtib tingimusel, et korteri müügi eest saadud raha laekub XXX arvelduskontole ning eestkostja võib seda raha kasutada üksnes eesmärgipäraselt, s.o eestkostetavale väiksema korteri ja/või suvila ostmiseks. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et eestkostetavale kinnisvara soetamisel on hiljem tarvilik eraldiseisev kohtupoolne nõusolek PKS § 187 lg 1 p 4 kohaselt. Kõnesolev säte näeb ette, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut. Tutvunud esitatud avaldusega ning tuginedes tuvastatud asjaoludele, leiab kohus, et antud juhul on PKS § 187 lg 1 p 1 alusel põhjendatud anda avaldajale nõusolek võõrandada eestkostetavale kuuluv korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (kinnistusraamatu registriosa nr XXX). Kohtu nõusolek kehtib eeldusel, et korteriomandi müügihind ei ole väiksem sarnase korteriomandi keskmisest turuhinnast tehingu tegemise hetkel. Korteriomandi müügi eest saadud raha tuleb kanda XXX arvelduskontole ning eestkostja võib seda raha kasutada üksnes eesmärgipäraselt, s.o eestkostetavale mõistlike ülalpidamiskuludega korteri ja/või suvila ostmiseks. Tehingust saadava raha kasutamise osas viitab kohus ka PKS § 186 lg-le 1, mis sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus hoiatab, et tulenevalt PKS § 179 lg-st 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus TsMS § 172 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda TsMS § 172 lg 3 alusel. 3 2-15-15768 /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4