2-15-9378/11

(4)Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXX (endine XXX) ja XXX abielust on sündinud pojad XXX (7-aastane), XXX ja XXX (mõlemad 6-aastased). Vanemate abielu on lahutatud ja lapsed elavad koos emaga. Harju Maakohtu 27.10.2011.a määrusega kinnitati vanemate kokkulepe elatise maksmise kohta, mille kohaselt XXX tasub laste ülalpidamiseks igakuist elatusraha summas 200 eurot. Hageja elas kolm aastat lastega Soomes ja Soome riik maksis puuduva osa elatisest. Jaanuaris 2015.a kolisid lapsed emaga tagasi Eestisse. Hagejate seaduslik esindaja on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel (04.09.2015.a sündisid tal uuest kooselust kaksikud pojad XXXja XXX). Eeltoodu tõttu ei piisa hagejate seaduslikul esindajal kostja poolt laste elatiseks seni makstud rahast. On kostjaga proovinud kohtuväliselt lahendada laste elatisega seonduvat probleemi, kuid see ei ole õnnestunud. Kostja on küll lubanud (juba jaanuarist 2015.a) maksta igakuiselt rohkem raha laste elatiseks, kuid siiani pole rohkem maksnud. Kostja laste vastu huvi ei tunne ja viimase 5 aasta jooksul on näinud lapsi vaid 2 korda. Viimasel ajal peab kostjale ka meelde tuletama, et on aeg maksta elatist. Kohtuistungil avaldas, et soovib kostjalt välja mõista elatise suuruses 150 eurot lapse kohta kuus so 450 eurot kuus. Taotleb muuta varem kohtuliku kokkuleppega kindlaksmääratud elatise suurust ja välja mõista kostjalt elatis lastele nende ülalpidamiseks suuruses 150 eurot kuus ühele lapsele. Kostja vastuväited Kostja tunnistab tema vastu esitatud hagiavaldust osaliselt. Kostja ei vaidlusta, et alates märtsist 2011.a elavad nende ühised lapsed koos emaga. 11.05.2010.a toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kostja raskeid vigastusi. Perioodil 02.08.2010.a - 03.12.2010.a viibis kostja haiglates ja taastusravil ning seetõttu ei saanud töötada ja raha teenida oma perekonna ülalpidamiseks. Käesoleval ajal saab kostja Sotsiaalkindlustusametist igakuiselt pensioni summas 158,37 eurot. 20.03.2014.a Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr XXX alusel on kostjal tuvastatud püsiv töövõime kaotus 50% ulatuses, millega seoses on kostja sissetulek piiratud. Vaatamata oma töövõimetusele täidab kostja osaliselt oma laste ülalpidamiskohustust. Kostja kannab igakuiselt hagejate ema arvelduskontole 200 eurot. Käesoleval ajal töötab kostja XXX OÜ-s mehhaanikuna ja tema töötasu on keskmiselt 800 eurot kuus. Kahjuks tänase päevani kostjal ei olnud võimalust tasuda hagejatele nõutud elatist summas 195 eurot kuus igale lapsele. Kostja saab aru, et ta peab kindlustama lapsele seadusega ettenähtud rahalise miinimumi, kuid mõjuvatel põhjustel ei ole kostjal võimalust seda teha. Kostjal on uus 2

(4)kooselu, millest on sündinud poeg XXX (3-aastane). Kostja leiab, et lastele makstava elatise suurus peab vastama tema sissetuleku tasemele. Vastasel juhul elatise tasumine muutub üle jõu käivalt koormavaks vanema jaoks. Arvestades hagejate poolt taotletud elatise summat, peab hagejate ema igakuine kulu lastele olema vähemalt 1 200 eurot. Hagejate ema on öelnud, et ta on töötu ja temal ei ole sissetulekut. Seega jääb kostjal mulje, et hagejate esindaja ei saa omalt poolt ½ ülalpidamiskohustusi täita ülalpoolnimetatud suuruses (600 eurot kuus). Seega nõudes kostjalt 600 eurot kuus soovib hagejate ema alusetult rikastuda kostja arvelt. Kostja on alati valmis täitma oma ülalpidamiskohustusi seadusega lubatud muul viisil. Näiteks võib kostja võtta oma lapsed enda juurde ajutiselt elama ja sellega täita oma ülalpidamiskohustust ning vähendada hagejate esindaja finantskoormust. Kostja on nõus tasuma elatist kokku summas 300 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused Poolte abielust on sündinud 3 last, pojad XXX – XXX.a., kaksikud XXXja XXX– XXX.a. . Vanemate abielu on lahutatud ja lapsed elavad koos emaga. Harju Maakohtu 27.10.2011.a määrusega kinnitati vanemate kokkulepe elatise maksmise kohta, mille kohaselt XXX tasub kolme lapse ülalpidamiseks igakuist elatusraha summas 200 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja leiab, et ta oli nõus eelmise elatise kokkuleppega, sest pojad olid väikesed ja ta arvestas ka kostja tervisliku seisundiga, pärast toimunud avariid. 200 eurost kolme lapse jaoks kuus ei piisa nende erinevate vajaduste rahuldamiseks. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alla seadusega kehtestatud minimaalsuuruse so 150 eurot lapse kohta kuus so kokku 450 eurot.. Kohus leiab, et pärast kostjal elatise maksmise kohustuse kindlaksmääramist on tekkinud uued asjaolud: lapsed on saanud vanemaks, kasvanud on nende vajadused. Nii hageja kui kostja perre on lapsi juurde sündinud. Käesolevalt on hageja ülalpidamisel 5 alaealist last ja kostjal 4. Kostja tervislik seisund on ajaga paranenud, tõusnud on seadusega kindlaksmääratud elatise minimaalsuurus, samuti elukallidus. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alla minimaalmäära võib kohus elatist vähendada vastavalt PKS §-le 102 vaid kahel mõjuval põhjusel: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel minimaalmääras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostjal esinevad seaduses nimetatud mõlemad asjaolud, mis võimaldavad temalt elatise väljamõistmist alla minimaalsuuruse. Nimelt on kostja ülalpidamisel 4 alaealist last. Pärast elatise väljamõistmist minimaalsuuruses ehk enam, võib kostjaga koos elav laps osutuda vähemkindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr XXX on kostjal tuvastatud püsiva töövõime kaotus 50%. Samas riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3 kohaselt on osaliselt töövõimetu isik, kes on võimeline tööga elatist 3

(4)teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Seega eeldatakse, et osalise töövõime kaotuse puhul on isik siiski võimeline ka tööga elatist teenima. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja poolt esitatud XXX OÜ palgatõendi kohaselt on XXX kuu keskmine brutotulu 1317.06 eurot ja keskmine netotulu 1048.74 eurot. Arvestades, et seaduse kohaselt peab vanem tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, siis 1048.74 : 5 (4 last+isa)= 210 eurot. Kohus arvestab, et täiskasvanud tööl käiva inimese kulutused on siiski laste omadest suuremad. Samas määrates elatise suuruseks hageja poolt nõutava summa 150 eurot lapse kohta, jääb vanema kulutusteks kuus ca 450 eurot. Lähtudes eeltoodust on hagi elatise suurendamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil hageja kompromissina vähendas elatise väljamõistmise tagasiulatuvat perioodi ja palub elatise välja mõista alates septembrikuust. Alates septembrist kostja poolt makstud elatise osas tuleb otsuse täitmise käigus teha tasaarveldus. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 4