KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-3033 Kohtuasi A.S. kaebus 393 päeva kestnud kartseris viibimise

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohustab kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 121

lg 2 p 1 lubab kaebuse tagastamist ka juhul, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 4. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 ja 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla haldusakti ja toimingu peale või vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või Justiitsministeeriumile või riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

§ 47

lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui nõude kohtueelseks lahendamiseks kehtestatud korrast on kinni peetud ning ainult selles ulatuses, milles pole tema nõuet tähtaegselt rahuldatud.

1. Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 1 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Sama seaduse § 9 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatuga on tehtud erand vaid nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6080 vene rahvusest elanikku 01.01.2015 seisuga 49,77% ehk alla poole selle omavalitsusüksuse 12 217 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust.
2. Kinnipeetava kohtueelsete nõuete esitamise kord on reguleeritud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ §-s 49’. Selle lõiked üks, kaks ja kolm näevad ette, et vangla peab saatma võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused tõlkijale, võtma enne seda kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta kulude maha arvestamiseks tema vanglasiseselt isikuarvelt ning jätma võõrkeelse nõude menetlusse võtmata juhul, kui kinnipeetaval on vanglasisesel arvel olemas vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub nõusoleku andmisest. Viru Vanglast kohtu nõudmise peale saadud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebaja vanglasisesel arvel oli kahjunõudega vaide inspektor-kontaktisiku poolt vastu võtmise päeval 139,69 eurot. Võõrkeelse vaide tõlkimisele saamise taotlusel on samuti kirjas rahasumma, milline võimaldab tõlketeenuse eest tasumist, kuid tema on taotlusele allkirja mitteandmisega keeldunud nõusolekust ise tõlkimise eest tasuda. Seega ei olnud vanglal õigust kahjunõuet menetlusse võtta, ta pidigi selle tagastama ning kohtueelset menetlust ei saa kahju hüvitamise nõude osas läbituks lugeda.
3. Kaebaja on selgelt sõnastanud üksnes kahjunõude ja kohustamisnõude, kuid tema väidetest saab välja lugeda, et lisaks võib ta soovida ka ebaõiglaselt kartserisse paigutamises seisnenud vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist.

§ 45

lg-s 2 kehtestatu võimaldab niisuguse nõude esitamist üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamise korral konstateerib halduskohus üksnes seda, et vaidlustatud haldusakt või toiming oli õigusvastane, kuid see ei muuda vastavat haldusakti kehtetuks või toimingut olematuks ega võimalda seetõttu reeglina ka tekkinud tagajärgi kõrvaldada. Käesoleva juhtumi puhul olnuks distsiplinaarkaristuste tühistamise nõuete esitamine ainus abinõu, millega kaebaja saanuks oma õigusi tõhusalt kaitsta ja nende väidetava rikkumise kõrvaldada. Viru Vanglast kohtu nõudmise peale saadud vastus kinnitab, et kaebaja on esitanud vanglale üksnes kahju hüvitamise nõude. Selles ei sisaldu kohustamisnõuet ning ta pole esitanud ka vaideid või muu nimetusega pöördumisi nende käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks, mille alusel ta kartserisse paigutati. Seega on tal nii kaebuses sisalduva kahju hüvitamise nõude kui kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kumbki nõue pole lubatav. Lubatav ei saa olla ka iseseisev tuvastamisnõue, sest selle abil pole kaebajal võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. 8. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebus hüvitamis- ja kohustamisnõuete osas kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise ning tuvastamisnõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu lubatav. Tartu Halduskohus ei saa kaebust menetlusse võtta ning peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p-st 4 ja lg 2 p-st 1 tulenevatel alustel täies ulatuses tagastama. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane