Obsah (6)

§ 200§ 64§ 214§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-18539 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vai

§ 200

lg 2 p 4 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, arvestades Harju Maakohtu 22.04.2010 otsusega

§ 214

lg 2 p-de 1, 4 ja § 136 lg 1 järgi mõistetud karistusi ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti A. Tšudinovile liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.09.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aastat 3 kuud vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 24.03.

1. Karistusaja lõpp 24.10.
2. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 26.11.2015 määrusega jäeti A. Tšudinov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetu täitnud formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks. Materiaalsed eeldused on täitmata. 2.
4. A. Tšudinov on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vangistust kannab esimest korda. A. Tšudinovit on varasemalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, käesoleval ajal kannab karistust röövimiste, väljapressimise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest, aga ka tulirelva ja laskemoona ning lõhkematerjaliga seotud süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab A. Tšudinov karistust teo eest, mis on toime pandud katseajal. A. Tšudinovile on mõistetud eriliigilisi karistusi, sh on jäetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, mistõttu puudub põhjus olla veendunud, et A. Tšudinov oleks sellel korral suuteline muutma oma senist tegutsemisviisi ja suuteline läbima edukalt, korrektselt ning õiguskuulekalt katseaja koos kõigi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustustega. A. Tšudinovi poolt toimepandud kuritegude asjaolud on rasked, seejuures on need toime pandud sama kannatanu suhtes ning majandusliku kasu saamisel eesmärgil. 2.
5. Maakohus ei pidanud A. Tšudinovi käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks, kuna tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohus pidas positiivseks, et A. Tšudinov on osalenud inglise keele kursustel, läbinud eesti keele kursused A2 ja B1 (lõpetamata) tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alustas osalemist sotsiaalprogrammis Viha juhtimine (jäi lõpetamata), tal on vabaduses garanteeritud elu- ja töökoht, tal on toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on A. Tšudinov katkestanud vangistuses alustatud õpingud elektriku eriala omandamiseks. 2.
6. Maakohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, asus seisukohale, et A. Tšudinovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik lähtuvalt tema isikust, varasemast elukäigust, kuriteo toimepanemise asjaoludest ja käitumisest karistuse kandmise ajal. Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Tšudinovi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha asjas uus määrus, millega vabastada kinnipeetav vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Maakohus ei ole arvestanud, et tegemist oli A. Tšudinovi viimase võimalusega vabaneda ennetähtaegselt. Vangla poolt takistusena märgitud distsiplinaarkaristust ei saa arvestada, sest see on kustunud. Kuna see on kustunud, siis on näha, et süüdimõistetu on võimeline täitma ühiskonnas kehtivaid norme ning vangla iseloomustuses toodud asjaolud on vastuolus maakohtu järeldustega. See, et A. Tšudinov on vangistuses tööst keeldunud ei saa sisekorra rikkumisena väljenduda, kuna töökohustust vanglas ette nähtud ei ole ning seadus ei kohusta kedagi tasuta töötama. Viha juhtimise programmi katkestamise kohta andis süüdimõistetu maakohtu istungil selgitusi, kuid neid ei ole arvestatud. Maakohtu ja vangla hinnangud on vastuolulised ning ei vasta faktilistele asjaoludele. Kuna A. Tšudinov on karistuse eesmärgid saavutanud, siis ei oleks tema vabanemine õiguskorda riivav ega ole õiguskorda ohustav. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Tšudinovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et A. Tšudinovil on vabanedes olemas garanteeritud elu- ja töökoht, ta on omandanud riigikeele A2 tasemel, osalenud Eluviisitreeningul ning tal on lähedaste näol olemas toetav võrgustik. Samas tuleb

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et maakohus on A. Tšudinovi vabastamise otsustamisel arvesse võtnud kõiki positiivseid asjaolusid, määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kõik

§ 76

lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid A. Tšudinovi ennetähtaegse vabastamise.

1. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust – noomitused 22.06.2015 ja 29.05.
2. VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus 1 aasta jooksul määramisest alates, mistõttu on asjakohatu kaitsja väide, et A. Tšudinovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
3. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Käesoleval juhul riivaks A. Tšudinovi ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet ning süüdimõistetu kaitsja ei ole määruskaebuses toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse teistsugusele seisukohale jõudmiseks võrreldes maakohtuga. Tõsiasi, et A. Tšudinov on korduvalt pooleli jätnud alustatud tegevused viitab kohtukolleegiumi arvates otseselt sellele, et süüdimõistetu ei suuda ellu viia oma eesmärke, mis säilitab riski, et A. Tšudinov võib minna kergema vastupanu teed ja jätkata kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu käitumine ja mõtlemine on vastuolus. Kaitsja väidab, et süüdimõistetu on käesolevaks ajaks saavutanud karistuse kandmise eesmärgid ning maakohtul oleks tulnud ta vabastada. Ennetähtaegne vabastamine ei ole kinnipeetava õigus, vaid võimalus, kui

§ 76

lg 4 asjaolusid kogumis hinnates on võimalik leida selliseid erilisi asjaolusid, mis tingivad vabastamise. Ringkonnakohus ei leia, et A. Tšudinovi puhul oleks karistus oma eesmärgi täitnud, arvestades, et süüdimõistetu ei ole järginud vanglas kehtivat korda, õigustab jätkuvalt oma käitumist ning pole suutnud realiseerida talle varasemalt antud võimalusi. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, va kui seaduses on sätestatud teisiti. Toimikust ei tulene, et A. Tšudinovi puhul esineks välistavaid asjaolusid, mis takistaks tema töötamist. Sellele ei ole viidanud kaitsja, mistõttu on asjakohatu kaitsja seisukoht, et süüdimõistetu oli õigustatud töö tegemisest loobuma. Tänu eelneva katseaja ebaõnnestumisele uue kuriteo toimepanemise tõttu ei ole kohus veendunud, et andes A. Tšudinovile uue võimaluse, mööduks kriminaalhooldus positiivselt.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A. Tšudinovil hüvitada H. Kuninga kaitsjatasu 96 eurot.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 26.11.2015 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas