Obsah (4)

§ 3§ 4§ 23§ 11

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonna

) § 23 lg 1 p 3 alusel.

1. Kaebuses on M.V. vaidlustanud EKEI 26.05.
2. a nr DNA 9-5.2/1047-2 „Dokumentide väljastamine“ ja 14.07.
3. a nr DNA 9-5.2/1047 „Dokumentide väljastamisest“ vastuseid, millega jäeti osaliselt või täielikult rahuldamata M.V. taotlused ekspertiisiaktide ja muu ekspertiisiga seotud dokumentatsiooni väljastamiseks.
4. Tartu Halduskohus on 16.02.
5. a määruses muuhulgas leidnud, et eeltoodud EKEI vastuste vaidlustamine halduskohtus ei ole võimalik. 10.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

§ 4

lg 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kohtuekspertiisiseaduse § 8 lg 1 kohaselt on riiklik ekspertiisiasutus riigiasutus, mille tegevuse põhieesmärk on teha ekspertiise. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et oma ülesannete täitmisel esindab instituut riiki. Seega on EKEI avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev asutus. EKEI poolt antud haldusaktide või tehtud toimingute vaidlustamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. 11. Tartu Halduskohus on 16.02.2011. a määrusega jätnud M.V. kaebuse läbi vaatamata põhjendusel, et kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel (

§ 23lg 1 p 3).

Halduskohus on nimelt asunud seisukohale, et M.V. on praegusel juhul esitanud sama kaebuse, mille ta esitas ning mis on lahendatud haldusasjades nr 3-092438 ja 3-09-

2. Ringkonnakohus eeltoodud halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Haldusasjas nr 3-09-2438 esitas M.V. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tema suhtes kriminaalasjas nr 3 1-07-9015 läbi viidud kriminaalmenetluse õigusvastasuse tuvastamist, tema süüdimõistmise ja karistamise seaduslikkuse kontrollimist ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist karistusseadustiku (KarS) § 404 suhtes. Tallinna Halduskohus tagastas M.V. kaebuse 18.11.
3. a määrusega pädevuse puudumise tõttu, Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.02.
4. a määrusega halduskohtu määruse muutmata, Riigikohus ei võtnud M.V. määruskaebust 06.05.
5. a määrusega nr 3-7-1-3-143 menetlusse ning seega jõustus halduskohtu 18.11.
6. a määrus M.V. kaebuse tagastamise suhtes. Haldusasjas nr 3-09-2834 esitas M.V. Tallinna Halduskohtule kaebuse tema suhtes kriminaalasjas nr 1-07-9015 läbiviidud kriminaalmenetluse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja palus tunnistada kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 7 lg 1 ja § 17 lg 1 viimase lause vastuolus olevaks KarS §-ga 321 ja põhiseadusega ning tunnistada kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi antud vanded seadusevastasteks ja õigustühisteks. Samuti palus kaebaja tunnistada siseministri 14.11.2003 määruse nr 94 „Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse põhimäärus“ vastuolus olevaks kriminaalmenetluse seadustiku § 96 lg 1 p-ga 2 ja põhiseadusega. Tallinna Halduskohtu 18.01.
7. a määrusega tagastati kaebus pädevuse puudumise tõttu, Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.
8. a määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata, Riigikohus ei võtnud 04.05.
9. a määrusega nr 3-7-1-3-164 M.V. määruskaebust menetlusse ning seega jõustus halduskohtu 18.01.
10. a määrus M.V. kaebuse tagastamise suhtes.
11. Praeguses asjas ei ole M.V. vaidlustanud tema suhtes kriminaalasjas nr 1-07-9015 läbi viidud menetlustoiminguid, vaid EKEI 26.05.
12. a ja 14.07.
13. a vastuseid. EKEI andis eeltoodud vastused pärast haldusasjades nr 3-09-2438 ja 3-09-2834 menetluse lõppemist
14. a novembris ja
15. a jaanuaris. Seega ei olnud EKEI vastuseid haldusasjades nr 3-09-2438 ja 3-09-2834 menetluse toimumise ajal olemaski. Samuti ei saa seega olla tegemist vaidlusega samade poolte vahel. M.V. on kaebuses viidanud sellele, et ekspertiisiaktid ja muud ekspertiisiga seotud dokumendid, mille väljastamisest EKEI oma 26.05.
16. a ja 14.07.
17. a vastustes keeldus, on kaebajale vajalikud selleks, et neid hinnata ja anda erapooletule eksperdile kontrollimiseks ning seejärel edastada Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ka haldusasjades nr 3-09-2438 ja 3-09-2834 osundas kaebaja sellele, et soovib eeltoodud dokumente enda valdusesse saada, kuid asjaolu, et kõigis kolmes haldusasjas on M.V. lähtunud kaebustes samast eesmärgist, ei tähenda vältimatult, et tegemist oleks vaidlusega sama eseme kohta samal alusel samade ja poolte vahel.
18. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et võrreldes haldusasjades nr 3-09-2438 ja 3-09-2834 esitatud kaebustega, ei ole praeguses asjas tegemist kaebusega sama eseme kohta samal alusel ja samade poolte vahel.
19. Ringkonnakohus märgib lisaks, et halduskohus on teinud määruse ebaõigel õiguslikul alusel.

§ 23kohaldub juhul, kui kohus on kaebuse menetlusse võtnud.

Praeguses asjas tegi halduskohus 16.02.2011. a määruse asja kohtulikku läbivaatamist ettevalmistavas staadiumis. Tomikust ei nähtu, et halduskohus oleks enne 16.02.2011 M.V. kaebuse määrusega menetlusse võtnud. Seega oleks halduskohus saanud kaebuse tagastamise õiguslike alustena kaaluda

§ 11lg 31 p 2 või 3 kohaldamist.

1. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu ka sellele, et halduskohus on 16.02.
2. a määruses seisukoha võtnud üksnes EKEI 26.05.
3. a ja 14.07.
4. a vastuste 4 tühistamisnõude osas. Samas on M.V. kaebuses ja 17.01.
5. a puuduste kõrvaldamise kirjas, e kaebuse täienduses esitanud ka muid nõudeid. Halduskohus on seega jätnud osade kaebuses esitatud nõuete osas seisukoha võtmata.
6. Eeltoodust tulenevalt on M.V. määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.02.
7. a määruse peale perspektiivikas. Järelikult on Tartu Halduskohtu 21.03.
8. a määrus, millega kaebajat määruskaebuse perspektiivituse tõttu riigilõivu tasumisest ei vabastatud, põhjendamatu ning tuleb tühistada.
9. Menetlusökonoomia põhimõttest ja kehtiva HKMS § 207 lg-st 3 tulenevalt peab ringkonnakohus antud olukorras lahendama ka määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.02.
10. a määruse, millega jäeti M.V. kaebus läbi vaatamata, peale. Käesoleva määruse p-des 8-16 toodud põhjenduste tõttu kuulub ka Tartu Halduskohtu 16.02.
11. a määrus tühistamisele. Seega rahuldab ringkonnakohus M.V. määruskaebused ja saadab asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks tagasi samale halduskohtule.
12. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamisel peab halduskohus esmalt täpsemalt kindlaks tegema kaebuse eseme. Järgnevalt peab kohus välja selgitama, kas praeguses asjas on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega. Seejärel peab kohus hindama, kas EKEI 26.05.
13. a ja 14.07.
14. a vastuste näol on tegemist haldusaktide või toimingutega ning vastavalt sellele otsustama, kas M.V. tühistamiskaebust saab menetlusse võtta. Riigikohus on 26.03.
15. a haldusasjas nr 3-3-1-77-11 selgitanud, millisel juhul loetakse avaliku võimu kandja keeldumist taotletud tegevusest haldusaktiks ja millal toiminguks. Juhul kui kohus leiab, et eeltoodud EKEI vastuste näol on tegemist toimingutega, tuleb kohtul uurimisprintsiibist lähtuvalt juhtida kaebaja tähelepanu asjaolule, et tühistamiskaebuse esitamine ei ole EKEI eeltoodud vastuste osas võimalik, ning selgitada kaebajale võimalust muuta tühistamiskaebus tuvastamiskaebuseks. Kaebaja peab sellisel juhul välja tooma põhjendatud huvi. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et M.V. on 17.01.
16. a kaebuse täienduses esitanud ka õigusvastasuse tuvastamise nõude. Siinkohal peab halduskohus selgeks tegema, kas kaebaja tahe on suunatud sellele, et algses kaebuses esitatud kohustamisamisnõue hõlmab ka tuvastamisnõude või on tegemist põhjendatult eraldiseisvana esitatud tuvastamisnõudega. Samuti on asja lahendamiseks vajalik halduskohtul EKEI-lt välja nõuda M.V. 06.05.
17. a ja 08.06.
18. a taotlused EKEI-le dokumentide saamiseks, et hinnata taotluste sisu ja alust ning seega ka seda, millisel õiguslikul alusel dokumente on küsitud ja millisel õiguslikul alusel on nende väljastamisest osaliselt või tervikuna keeldutud. Mati Kartau Madis Ernits 5 Maili Lokk