MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 26. september 2012, Tartu Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu

§ 18lg-st 2.

Kohus on jõudnud väärale seisukohale nagu poleks kaebaja proovinud otsuse sisu endale selgeks teha. 5. Tartu Vangla on vastuses seisukohal, et halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Dokumendi kättetoimetamine on üks dokumendi teatavakstegemise viise, mis ei tähenda, et haldusorgan peab ilmtingimata suutma haldusakti adressaadile selle sisu selgeks teha. Haldusorgan ei saa vastutada selle eest, kui adressaat ei saa, ei taha või ei ole huvitatud dokumendi sisust aru saama. Kaebaja on kaebetähtaja osas ekslikult lähtunud RVastS § 17 lg-st 3,

§ 18lg-st 2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 7. RVast

S § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Ühtlasi tuleneb sarnane regulatsioon ka HKMS § 47 lg-st

1. N. Lilitškinile tehti kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus teatavaks
2. oktoobril 2011, kuid kaebus on kohtusse jõudnud alles
3. juunil 2012 (allkirjastatud
4. mail 2012). Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. 2
5. HKMS § 71 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Määratlemata mõiste tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud subjektiivseid (kaebaja isik ja tema varasemad õigusalased kogemused) või objektiivseid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt nt RKHK 16.01.
6. a määrus haldusasjas nr 3-3-175-08, p 17).
7. Tartu Halduskohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses on kaebaja mõjuva põhjusena välja toonud asjaolu, et temale pole kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsust teatavaks tehtud. Seda põhjusel, et nimetatud dokument oli koostatud eesti keeles, millest kaebaja aru ei saa. VangS § 11 lg 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 ls 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. KeeleS § 11 alusel võib sellest ette näha erandeid, kuid antud juhtumi asjaoludest nähtuvalt ei ole KeeleS § 11 tingimused täidetud. Järelikult ei saa kaebaja nõuda, et temaga suheldaks vanglas ainult vene keeles. Kaebuses pole N. Lilitškin väitnud, et otsust tehes oleks tema suhtes rikutud HMS § 21 ja vangla sisekorraeeskirja §
8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et talle pole kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist teatavaks tehtud. HMS § 62 lg 2 p 1 alusel tehakse haldusakt kättetoimetamisega teatavaks isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse. Kättetoimetamise all peetaks silmas akti originaali või ametlikult kinnitatud koopia isiklikku üleandmist või tähtkirjaga saatmist. Tartu Vangla on järginud HMS § 28 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuselt on näha, et kaebaja on andnud sellele oma allkirja, samuti on seal olemas nii kuupäev kui ka inspektorkontaktisiku allkiri. Riigikohtu halduskolleegium on nõustunud
9. novembri
10. a määruses nr 3-3-1-62-10 ringkonnakohtu poolt öelduga, et kui seadus ei sätesta teisiti, saab teatavakstegemiseks lugeda üksnes haldusakti vahetut ja individuaalset edastamist või üleandmist isikule. Kaebetähtaja kulgemahakkamine ei sõltu sellest, kas isik tutvub reaalselt saadud haldusaktiga. Kaebetähtaeg hakkab kulgema, kui haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus tutvuda haldusakti kõigi oluliste sisuelementidega. Lähtudes eelpooltoodust, ei saa väita nagu ei olnuks haldusakt kaebajale teatavaks tehtud. Kaebaja väidetes annab põhjust kahelda ka tõik, et perioodil, mis jäi kaebajale ebasoodsa otsuse tegemise ja kaebuse esitamise vahele, esitas kaebaja kohtule hulgaliselt kaebusi. See tähendab, et kaebaja on kas ise aru saanud või on ta saanud selgitusi vanglapersonalilt teiste dokumentide sisu kohta. Vastasel juhul oleks teisteski asjades olnud kaebuste esitamine takistatud. Järelikult ei saa lugeda kaebaja väidet, et kontaktisikud ei selgita kinnipeetavatele nende palvel asja sisu, põhjendatuks. Kuna kaebaja pole vanglale esitanud ka ühtegi taotlust dokumendi vene keelde tõlkimiseks, on kaebaja väited dokumendi teatavaks tegemata jätmise kohta alusetud. Kaebaja esitatud põhjust, et ta viibis sotsiaalses isolatsioonis, vaevles haiguse käes ning tal puudusid kirjatarbed, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, sest kaebaja on sel perioodil esitanud korduvaid kaebusi kohtule, mis tõendab, et haigus ei takistanud kaebajat kaebusi esitamast ning ühtlasi on ka selge, et kaebajal olid kirjatarbed olemas, sest vastasel juhul poleks kaebused kohtuni jõudnud. Ringkonnakohus rõhutab veelkord asjaolu, et kuna kaebaja on varem korduvalt kaebustega halduskohtusse pöördunud, s.h ka kahju hüvitamise taotlustega, on kaebaja teadlik halduskohtule 3 kaebuse esitamise korrast ja tähtajast ning pidi mõistma, et kaebuse esitamisega viivitades minetab ta võimaluse kohtukaebeõiguse kasutamiseks.
11. L. Lilitškin on asunud väärale seisukohale, et kaebetähtaega oleks pidanud arvestama RVastS § 17 lg 3 alusel,

§ 18lg 2 alusel. Vang

S § 1 1 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-st 2, mis näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuna kaebaja on rikkunud kaebetähtaega ning kaebetähtaega tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 ei ennistata, sest kaebaja pole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise, siis jääb kaebaja taotlus rahuldamata. Madis Ernits Agu Timmi 4 Einar Vene