MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene
- oktoober 2012, Tartu Haldusasi Eduard Marhio kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määrus Eduard Marhio määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Eduard Marhio Vastustaja Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-11-2924 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Eduard Marhio esitas
- detsembril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1074 krooni (68,64 eurot). Kaebuse kohaselt süütas E. Marhio
- mail 2011 ööl vastu
- maid kartserihoone kambris nr 79 madratsi, teki ja kaks voodilina. Nimetatud asjad olid parempoolses voodis. Vasakpoolsele voodile laotas kaebaja oma jope ja padja, kõrvale karbi mustas kilekotis ja peale suure musta koti. Kui kaebaja kambrist välja toimetati, märkas ta, et tuli süüdatud voodil oli peaaegu lõpuni põlenud ja sellest ei saanud süttida teisel voodil olnud asjad. Lisaks süütas kaebaja
- mail 2011 kambrid nr 122 ja
- Kaebaja väidab, et tulekahjule järgneval päeval nõudis ta oma asju, kuid talle vastati, et tulekahju hävis peaaegu kõik ning alles jäid vaid karp ja käterätt koos mapiga. Kaebaja leidis, et Tallinna Vangla viskas ebaseaduslikult ära tema asjad ja taotles tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus jäeti
- detsembri
- a otsusega rahuldamata.
- jaanuari
- a määrusega tagastas kohus E. Marhio kaebuse. Kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 kindlaks tegema, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kohus tegi kindlaks, et ehkki E. Marhiol tekkis varaline kahju, ei põhjustanud seda vangla õigusvastane käitumine, vaid kaebaja enda tegevus, mistõttu ei saa esineda ka põhjuslikku seost kahju tekkimise ja haldusorgani õigusvastase tegevuse vahel, seega on täitmata kahju hüvitamise eeldus. Kohus leidis, et E. Marhiol ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust ning tagastas tema kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud alusel. MENELTUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- E. Marhio esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määruse peale, milles ei nõustu nimetatud määrusega. Kaebaja märgib, et kohus ei pööranud tähelepanu faktile, et ehkki tulekahju tekitajaks oli kaebaja, ei hävinenud tulekahjus tema isiklikud asjad. Kaebaja sõnu kinnitavad fotod, millelt on näha, et tulekahju ei olnud voodis, millel olid kaebaja asjad. Seega leiab kaebaja, et eeldused kahju hüvitamiseks on täidetud.
- Tallinna Vangla märgib oma vastuses, et määruskaebus on põhjendamatu. E. Marhio süütas
- mail 2011 ajavahemikul kella 00.00-st kuni kella 23.10-ni kolmel korral Tallinna Vangla kambri (kell 00.00 kambri nr 79, kell 12.24 kambri nr 122 ning kell 23.10 kambri nr 719). Kaebaja enda tekitatud tulekahjude tulemusena said kahjustada nii kaebaja isiklik vara kui ka vangla sisustus. Kuna E. Marhio süütas pärast kambris nr 79 toimunud põlengut veel kahel korral tulekahju, ei ole E. Marhio väide, et pärast kambris nr 79 toimunud põlengut nägi ta veel oma asju, asjakohane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Kahju hüvitamisest keeldumise otsuses (tl 4p-5) on Tallinna Vangla põhjalikult selgitanud, miks ei ole kahju hüvitamiseks alust. Otsuses on välja toodud, et esemed, mida kaebaja nimetas vangla süül pärast tulekahju kadunuks, on kinnipeetaval olevate asjade ühtsest nimekirjast nähtuvalt kaebajal kas alles või siis ei ole neid kaebajal suure tõenäosusega üldse olnudki, sest asjade nimekirjast nende olemasolu ei nähtu. Pärast tulekahju võrreldi kaebaja kambris säilinud asju vangiregistri andmetega ja selgus, et tulekahjus hävisid kaebaja asjadest vaid sinist värvi plätud. Ükski kaebaja poolt nimetatud tõend või asjaolu seda järeldust ümber ei lükka. Fotodelt, millele kaebaja viitab (tl 7-8), ei nähtu äratuntavalt ühtegi kaebaja poolt kahju hüvitamise taotluses nimetatud asja. Neilt on näha üksnes põlenud kamber ning must kilekott esemetega, kuid nagu öeldud, ei ole sealt võimalik tuvastada midagi kaebaja poolt nimetatud esemetest. Lisaks ei saa üksnes foto põhjal teha järeldusi esemete säilimise või mittesäilimise kohta. Pärast kuumakahjustust võib ese olla säilitanud küll oma algse väliskuju, kuid olla sellegipoolest kasutamiskõlbmatu. Eeltoodust tulenevalt pole mingit alust arvata, et vangla viskas minema kaebajale kuulunud kasutamiskõlblikud esemed.
- Seega on halduskohus põhjendatult kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud, kuna vangla ei ole ilmselgelt kaebaja õigusi rikkunud. Maili Lokk Agu Timmi 2 Einar Vene