← Eesti

3-11-1581/13

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

  1. juuni 2012, Tartu 3-11-1581 Heiko Vardja kaebus Lõuna Prefektuuri toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 630 eurot Tartu Halduskohtu 24.08.
  2. a määrus Heiko Vardja määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Heiko Vardja Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet (Lõuna Prefektuuri õigusjärglane alates 01.01.2012) RESOLUTSIOON Jätta Heiko Vardja määruskaebus 24.08.
  3. a määrus muutmata. rahuldamata ja Tartu Halduskohtu EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Heiko Vardja esitas 26.06.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Lõuna Prefektuuri Tartu arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamist ning nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega põhjustatud moraalse kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 630 eurot. Kaebuse kohaselt ei vastanud kambrid, kus kaebaja viibis ajavahemikul 16.08.2000-07.11.2007, eluruumidele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse ja hügieeninõuetele.
  5. Tartu Halduskohus andis 01.07.
  6. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuna leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.
  7. H. Vardja esitas Tartu Halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Tähtaegade möödalaskmist põhjendab kaebaja vangistusega seonduvate õigusaktide ja oma õiguste rikkumisest mitteteadmisega. Seadusega tutvudes ei saanud ta aru, kui pika aja möödudes võib kahju hüvitamist kohtu kaudu taotleda.
  8. Tartu Halduskohus jättis 24.08.
  9. a määrusega H. Vardja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas menetluse kuni 31.12.
  10. a kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 12 lg 3 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud ühtegi objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal esitada kaebust tähtaegselt. Teadmatus vangistusõigusega seotud õigusaktidest ning kaebetähtaegadest ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord.
  11. H. Vardja esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 24.08.
  12. a määrus tühistada ja saata asi menetlemiseks esimese astme kohtule. Määruskaebuse kohaselt puuduvad kaebajal õigusalased teadmised, et esitada nõuetekohane tähtaja ennistamise taotlus. Samuti ei selgitanud ka halduskohus kaebajale, milline on nõuetekohane taotlus või kuidas seda esitada, mistõttu on rikutud kaebaja õigusi.
  13. Lõuna Prefektuur oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole pelgalt teadmatus kaebetähtaegadest mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 24.08.
  15. a määrus tuleb jätta muutmata ja H. Vardja määruskaebus rahuldamata.
  16. Kaebuse kohaselt põhjustati kaebajale kahju ajavahemikul 16.08.2000-07.11.
  17. Kuna kaebaja pidi kahju tekkimisest ja selle põhjustajast teada saama samaaegselt väidetavalt nõuetele mittevastavates tingimustes viibimisega, siis kohaldus kahju hüvitamise nõude esitamisele HKMS vr § 9 lg-s 4 sätestatud 3-aastane kaebetähtaeg. Arvestades seda, et kahju väidetav tekitamine lõppes 07.11.2007, siis oli kaebajal õigus pöörduda kohtusse kahju hüvitamise taotlusega kuni
  18. a novembrini. Kuivõrd väidetav kahju tekitamine algas juba 16.08.2000, siis oli kaebajal kokku üle kümne aasta (16.08.2000-07.11.2010), et viia end vajadusel kurssi kahju hüvitamise kaebuse esitamise korra ja tähtajaga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole välja toonud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.
  19. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-75-08 märkinud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad, ning ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.
  20. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et tal puuduvad õigusalased teadmised nõuetekohase tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kui tähtaeg on tõesti mööda lastud mõjuval põhjusel, saab sellekohased põhjused esitada ka ilma õigusalaste teadmisteta. Tähtaja ennistamise seisukohalt on asjassepuutumatu kaebaja väide, et halduskohus ei selgitanud kaebajale, milline on nõuetekohane tähtaja ennistamise taotlus või kuidas seda esitada. Käesoleval juhul ei ennistatud tähtaega mitte põhjusel, et kaebaja taotlus tähtaja 2 ennistamiseks ei olnud nõuetekohane, vaid põhjusel, et kaebajal puudusid mõjuvad põhjused kaebuse seaduses sätestatud tähtajal esitamata jätmiseks ning kehtivas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et ta saab vaidlust lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul ning olemata ise piisavalt hoolikas selleks, et oma õiguste kaitseks vajalik õigusalane teave mõistliku aja jooksul välja selgitada. Agu Timmi Einar Vene 3 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.