← Eesti

3-11-1867/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-11-1867 Haldusasi Kalju Sopi kaebus Jõgeva maavanema
  2. aprilli
  3. a korralduse nr 213 tühistamiseks, Jõgeva Vallavolikogu
  4. juuni 2011 a. otsuse nr 25 õigusvastaseks tunnistamiseks ning vallavolikogule ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  5. septembri
  6. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kalju Sopi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Kalju Sopp Vastustajad Jõgeva Maavalitsus ja Jõgeva Vallavolikogu Kolmas isik Perevara AS RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada määruskaebus.
  8. Tühistada Tartu Halduskohtu
  9. septembri
  10. a määrus. Teha asjas uus määrus, millega lugeda Kalju Sopi kaebus Jõgeva maavanema
  11. aprilli
  12. a korralduse nr 213 tühistamiseks tähtaegselt esitatuks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Kalju Sopp esitas
  14. juulil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva maavanema
  15. aprilli 2011 a. korralduse nr 213 tühistamiseks ja Jõgeva Vallavolikogu
  16. juuni 2011 a. otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vallavolikogu kohustamiseks uue eelistuse tegemiseks maa kasutusvaldusesse saamisel. Kuna K. Soppi ei kaasatud kolmanda isikuna Jõgeva maavanema korralduse välja andmisesse, sai ta korralduse olemasolust teada alles
  17. juulil 2011, mil edastati talle Jõgeva Vallavolikogu otsus nr
  18. Lähtudes halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 9 lg-st 1 pidas K. Sopp kaebuse esitamist Jõgeva maavanema korralduse nr 213 tühistamiseks tähtaegseks, kuna kaebus on esitatud mõistliku aja jooksul ning tähtaegselt, alates sellest teada saamisest. Alternatiivselt palus K. Sopp ennistada kaebetähtaeg põhjusel, et ta jäeti menetlusse kaasamata ning ta ei saanud eeldada, et maavanem annab välja talle ebasoodsa korralduse.
  19. Tartu Halduskohtu
  20. septembri 2011 a. määrusega lõpetati K. Sopi kaebuse menetlus Jõgeva maavanema
  21. aprilli 2011 a. korralduse nr 213 tühistamise nõude osas HKMS § 12 lg 3 alusel. Menetlust Jõgeva Vallavolikogu
  22. juuni
  23. a otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamise ja vallavolikogu kohustamise nõude osas kohus jätkas. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa kohus lugeda kaebust Jõgeva maavanema korralduse nr 213 peale õigeaegselt esitatuks ning puudub põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, sest kaebaja ei ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal. Jõgeva maavanema korraldus nr 213 anti välja
  24. aprillil
  25. Kaebuse halduskohtusse esitas K. Sopp aga alles
  26. juulil 2011, seega pea 4 kuud hiljem. Kohtu põhjenduste kohaselt ei ole K. Sopp astunud koheselt samme haldusakti väljanõudmiseks, et selgitada, kas haldusakt võib tema õigusi rikkuda. Kuna K. Sopp ei olnud antud haldusakti adressaadiks, siis ei olnud Jõgeva maavanemal ka kohustust kaevatavat haldusakti temale saata. Haldusakti puudutavad andmed on olnud kättesaadavad Jõgeva Maavalitsuse dokumendiregistris arvuti vahendusel ning päringu sisestamisel on võimalus olnud saada teavet haldusaktist ja näha selle väljaandmise kuupäeva. Kuna haldusakti adressaadiks on AS Perevara, kellega on Jõgeva Maavalitsus
  27. aprillil 2011 sõlminud lepingu maa ajutise kasutamise kohta, siis on kolmas isik hakanud oma õigusi juba realiseerima. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  28. Kalju Sopi määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada, lugeda kaebus tähtaegseks ja saata kaebus Tartu Halduskohtule menetlemiseks. Määruskaebuse kohaselt on põhjendamatu kohtu etteheide, et ta ei olnud ise hoolikas ja ei jälginud Jõgeva Maavalitsuse dokumendiregistrit. Kaebetähtaeg ei saa hakata kulgema haldusorgani dokumendiregistrisse kande tegemisest. Puudub mõistlik põhjendus, miks isik peaks jälgima kõikide riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite registreid, et teada saada, ega pole tehtud isikut puudutavat haldusotsust, mille andmisesse teda ei ole kaasatud. Määruskaebuses ei nõustuta Jõgeva maavanema seisukohaga, et ta oleks pidanud visuaalselt nägema, et maatükk on kellegi aktiivses kasutuses. K. Sopi hinnangul ei ole võimalik visuaalse vaatluse tulemusel jõuda arusaamiseni, et vastustaja poolt on välja antud haldusakt maa kasutamise kohta. Vaidlusalune maatükk on olnud pidevas kasutuses iga-aastaselt. Seega ei saa visuaalset vaatlust pidada määravaks kaebetähtaja kulgemise alguse mõttes. Alternatiivselt jääb K. Sopp kaebetähtaja ennistamise taotluse juurde, kuna kaebuse esitamise juulis 2011 tingis haldusorgani õigusvastane käitumine, mille raames ei kaasatud K. Soppi kui kolmandat isikut vaidlustatud korralduse välja andmisega seotud haldusmenetlusse.
  29. Jõgeva Maavalitsuse vastuses leitakse, et halduskohtu määrus on seaduslik, põhistatud ja ei kuulu tühistamisele. HKMS § 9 lg 9 kohaselt, kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel pidada üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Praegusel juhul ühtegi sellekohast objektiivset asjaolu kaebuses ja määruskaebuses esitatud ei ole. Kuna K. Sopp ei 2 ole esitanud maa ajutiseks kasutamiseks taotlust, siis ei saanud ta olla maa ajutiseks kasutamiseks loa andmisel menetlusosaline HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes. Samuti ei saa vaidlustatud korraldus ja selle alusel sõlmitud maa ajutise kasutamise leping rikkuda kaebuse esitaja õigusi, kuna maa ajutiseks kasutamiseks andmine ei saa puudutada riigimaa kasutusvalduse taotleja huve. Kuigi Jõgeva maakonnas on „Sirli“ nimelisi katastriüksusi kolm, on Jõgeva Maavalitsuse dokumendiregistri andmetel „Sirli“ katastriüksuse kohta antud ainult üks maavanema korraldus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  30. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  31. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et K. Sopile ei ole vaidlustatud haldusakti pärast selle andmist vastavalt haldusmenetluse seaduse nõuetele teatavaks tehtud. Samuti on ümber lükkamata K. Sopi väide, et ta sai selle olemasolust teada alles pärast Jõgeva Vallavolikogu
  32. juuni
  33. a otsuse kättesaamist
  34. juulil
  35. Kaebus jõudis halduskohtusse.
  36. juulil
  37. Seega oleks neid asjaolusid arvestades kaebus esitatud HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud 30päevase kaebetähtaja sees.
  38. Halduskohtu määrusest ei selgu üheselt, milliseid õigusnorme kohus kohaldas, kui ta luges kaebetähtaja eeltoodust hoolimata möödunuks. Arvestades seda, et halduskohus on heitnud kaebajale ette seda, et ta ei ole „astunud samme koheselt haldusakti väljanõudmiseks, et selgusele jõuda, kas haldusakt võib tema õigusi rikkuda“, võib järeldada, et halduskohus on viidanud Riigikohtu pikaajalisele praktikale (vt nt RKHKm 3-3-1-52-00, p 2; 3-3-1-60-01, p 5; 3-3-1-56-02, p 9; 3-3-1-70-06, p 11). Juba
  39. septembrist 2006 on see põhimõte sätestatud HKMS § 9 lg-s 9, mis näeb ette, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus, kas asjas on täidetud HKMS § 9 lg 9 kohaldamise eeldused.
  40. Halduskohtu määrusest ei nähtu, millest on kohus teinud järelduse, et K. Sopp on praeguses asjas haldusaktist muul viisil teada saanud enne Jõgeva Vallavolikogu
  41. juuni
  42. a otsuse kättesaamist
  43. juulil
  44. Ringkonnakohus asja materjalidest selliseid asjaolusid ei näe. Halduskohus on üksnes viidanud vastustaja seisukohale, mille kohaselt „on olnud võimalik saada andmeid Jõgeva Maavalitsuse dokumendiregistrist arvuti vahendusel ning vastava päringu sisestamisel on olnud võimalus teavet saada kaevatavast haldusaktist ning näha ka haldusakti väljaandmise kuupäeva.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HKMS § 9 lg 9 kohaldamise eelduseks see, kui isikul on olnud kõigest võimalus haldusakti olemasolust teadasaamiseks. Sätte sõnastusest nähtub selgelt, et selle kohaldamise eelduseks on see, et isik oleks haldusakti olemasolust juba teada saanud. Praeguses asjas ei ole tuvastatud, et K. Sopp oleks vaidlustatud haldusaktist saanud teada enda poolt väidetust varem. Seega ei saa kaebajale ette heita HKMS § 9 lg-st 9 tuleneva ebamõistliku viivituse keelu rikkumist.
  45. Lisaks leiab ringkonnakohus, et halduskohtu ja vastustaja seisukoht, et kaebajal oli võimalik saada haldusakti kohta andmeid Jõgeva Maavalitsuse dokumendiregistrist päringu abil, on ebamõistlik. Isikult ei saa eeldada, et ta teostaks pidevalt päringuid haldusorganite 3 dokumendiregistrisse, et näha, kas teda huvitavate maaüksuste suhtes on välja antud mingeid haldusakte. Selline kohustus ei tulene ühestki õigusaktist ning selliste päringute tegemise kohustuse panemisega isikutele ei saa asendada haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusorgani kohustust menetlusosaliste kaasamiseks ja neile haldusaktide teatavakstegemiseks. Avalikust infokandjast haldusaktiga tutvuda soovimine eeldab seda, et isikul oleks üldse ajend seda infot otsida. Seda ajendit ei ole praeguses asjas tuvastatud (vrdl ka RKHKm 3-3-1-31-03, p 30).
  46. Esimese astme kohtu menetluses on vastustaja väitnud, et kaebaja pidanuks seda, et vaidlusalune maatükk oli
  47. a kevadel juba kellegi kasutusse antud, järeldama juba visuaalse vaatluse tulemusena, kuna vaidlusalusel maal tehti kevadtöid. Samas ei ole määruskaebemenetluses vastu vaieldud K. Sopi seisukohale, et sellises maaharimises ei olnud midagi ebatavalist, kuna see maatükk on olnud pidevas kasutuses, ehkki õigusliku aluseta. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et neil asjaoludel ei saanud kaebaja üksnes maaharimise faktist teha järeldust, et olemas on mingi uus, kaebaja õigusi rikkuda võiv haldusakt.
  48. Kuna ümber lükkamata on kaebaja seisukoht, et sai vaidlustatud Jõgeva maavanema korraldusest teada alles
  49. juulil 2011, ning kaebuse on ta esitanud sellest alates vähem kui 30 päeva jooksul –
  50. juulil 2011, siis tuleb kaebus lugeda tähtaegseks.
  51. Kuna kaebus tuleb lugeda tähtaegseks, mitte ennistada, siis on asjakohatud halduskohtu viited kolmanda isiku õiguspärasele ootusele ja väidetavale haldusaktiga antud õiguse realiseerima asumisele. Halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu seisukohad kaebaja õiguste ja kolmanda isiku õiguspärase ootuse kaalumisest on antud kaebetähtaja ennistamise kontekstis (RKHKo 3-3-1-57-02, p 20). Täiendavalt märgib ringkonnakohus siiski, et halduskohtu määrusest ei nähtu mingil määral, miks on kolmanda isiku AS Perevara huvid praegusel juhul kaalukamad kui kaebaja huvid. Halduskohus on piirdunud üksnes väitega, et AS-ga Perevara on sõlmitud maa ajutise kasutamise leping ja seega on kolmas isik hakanud oma õigusi realiseerima. Tuvastamata on seegi, kas ja kuidas on tegelikult selle lepingu alusel AS Perevara oma õigusi realiseerima hakanud.
  52. Eraldi peab ringkonnakohus seoses tähtaja ennistamise problemaatikaga vajalikuks rõhutada seda, et halduskohtu ja vastustaja seisukoht, justkui oleks kaebetähtaja ennistamise aluseks üksnes objektiivsed asjaolud, on väär. Riigikohus on selles küsimuses oma varasemat praktikat sisuliselt muutnud, ning selgitanud, et lisaks objektiivsetele asjaoludele on kaebetähtaja ennistamise aluseks ka subjektiivset laadi asjaolud (RKHKm 3-3-1-75-08, p 16-17).
  53. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse ning loeb K. Sopi kaebuse Jõgeva maavanema
  54. aprilli
  55. a korralduse nr 213 tühistamiseks tähtaegselt esitatuks. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.