KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2012, Tartu Haldusasja number 3-12-625 Haldusasi Tiit Michelise (Michelis) kaebus Tartu Vangla 10.02.
- a käskkirja nr 6-2/265 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.03.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tiit Michelise määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Tiit Michelis Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.03.
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
- Tartu Vanglas kinni peetav kaebaja kasutas 10.01.2012 suhtlemisel vanglateenistuse ametnikuga solvavat väljendit „idioot“, mille eest määras Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht 10.02.
- a käskkirjaga nr 6-2/265 kaebajale karistuseks noomituse.
- 26.03.2012 saabus Tartu Halduskohtusse kaebus, milles kaebaja taotleb kaebajale 10.02.2012 määratud distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 6-2/265 tühistamist. Kaebaja selgitab kaebuses, et ta ei solvanud vanglateenistuse ametnikku, vaid avaldas üksnes pahameelt vanglateenistuse ametniku korralduse osas. Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
- Tartu Halduskohus jättis 27.03.
- a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Määruse põhjenduste kohaselt ei ületa haldusasjas tasumisele kuuluv riigilõiv kaebaja kahekordset keskmist sissetulekut ning seetõttu esineb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud alus menetlusabi mitteandmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
- 05.04.2012 laekus Tartu Halduskohtusse kaebaja määruskaebus, milles kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.03.
- a määrus ning vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Määruskaebuses palub kaebaja võtta arvesse asjaolu, et halduskohtu poolt tehtud arvutuses läks arvesse ka kaebaja
- a detsembrikuu palk, mis oli erakorraliste asjaolude tõttu tavalisest palju kõrgem ning tõstis keskmist töötasu. Kaebaja märgib, et töötades Tartu Vangla köögis abitöölisena, oli detsembris spetsiaalse jõulumenüü ja rohkete asenduste tõttu erakordselt suur töökoormus, mis mingil juhul ei peegelda kaebaja tavapärast sissetulekut. Samuti on kaebaja seisukohal, et kohtu arvutustes on ebapiisavalt kajastatud vältimatud kulud hügieenitarvetele. Kaebaja selgitab, et kuna käib tööl, siis puudub tal võimalus saada vanglalt hügieenipakki ning tema väljaminekud hügieenitarvetele on ühes kuus vähemalt 5 eurot. Kaebaja märgib määruskaebuses, et kuna ta ei suuda riigilõivu tasuda, ei saa ta ka rakendada oma põhiseaduslikku õigust kohtu kaitsele ametiasutuse omavoli eest. Kaebaja väidab, et vastustaja karistas teda ebaõiglaselt ning ilma igasuguste tõenditeta. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus vähendab tunduvalt kaebaja võimalust vanglast ennetähtaegselt vabaneda, mistõttu on valesti määratud distsiplinaarkaristuse tühistamine kaebajale väga oluline. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 27.03.
- a määruse tühistamiseks ei ole alust.
- HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti rakendanud HKMS § 112 lg 1 p-i 1, ei ole eksinud arvutuskäigus ning on õigesti jätnud kaebaja kaebuse käiguta.
- Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 112 lg 1 p 1 ei anna alust erandite tegemiseks erakordselt suurte sissetulekute korral mingil konkreetsel kuul. Samuti nähtub kaebaja isikukonto väljavõttest, et ka ilma detsembrikuu palgale lisandunud summa arvestamiseta oleks kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel arvutatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ületanud eeldatavasti menetluskulusid, milleks on käesoleval juhul 15,97 eurot. Kulutuste osas hügieenitarvetele märgib kohus, et kuna seadusandja ei ole pidanud vajalikuks arvata sissetulekust maha kulutusi hügieenitarvetele, ei pidanud ka halduskohus kulutusi hügieenitarvetele antud juhul kaebaja sissetulekust maha arvestama. Maili Lokk Agu Timmi 2 Madis Ernits