Obsah (11)

§ 235§ 197§ 182§ 187§ 185§ 283§ 286§ 121§ 151§ 155§ 200

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel 26.11.2013, Tartu Haldusasi Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla

§ 235lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.06.2011 võeti Viru Vangla P2 osakonna kambri nr 1294 läbiotsimise käigus kaebaja isiklike asjade hulgast ära seitse raamatut erinevate käsivõitlustehnikate iseseisvaks treeninguks, üks samatemaatiline käsikirjaline illustratsioonidega konspekt ja isevalmistatud riidest kotike esemete keha külge peitmiseks. Esemete äravõtmise kohta koostati 19.06.2011 esemete leidmise/äravõtmise akt nr 1000 (tl 112).
2. 27.06.2011 esitas kaebaja vanglale kahjunõude (tl 17 pöördel) temalt läbiotsimise käigus seitsme raamatu äravõtmisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks, mille ta vastustaja väitel hiljem tagasi võttis. 08.07.2011 esitas kaebaja vanglale taotluse (registreeritud 13.07.2011, tl 18 pöördel), milles soovib, et talle antaks teada, miks võeti temalt 19.06.2011 seitse raamatut ära, kus need raamatud hetkel asuvad, kuidas on tal neid võimalik kätte saada ning miks algatati seoses nende raamatute äravõtmisega distsiplinaarmenetlus. 19.07.2011 ja 21.07.2011 esitas kaebaja vanglale kolm taotlust (registreeritud 25.07.2011, tl 19 pöördel, 20, 20 pöördel), milles palub temalt ära võetud seitse raamatut paigutada lattu tema isiklike asjade hulka ning neid mitte hävitada. Samuti palub kaebaja talle selgitada, kus nimetatud raamatud sel hetkel asuvad. 28.07.2011 esitas kaebaja vanglale taotluse (tl 17 pöördel), milles soovib teada, kus paiknevad temalt 19.06.2011 äravõetud raamatud. Viru Vangla vastas kaebaja 28.07.
3. a taotlusele 03.08.
4. a kirjaga (tl 17), milles selgitas, et mainitud seitse raamatut paigutati 28.07.2011 kinnipeetavate isiklike asjade lattu, kus neid säilitatakse asjaolude selgumiseni. Viru Vangla vastas kaebaja 08.07.
5. a taotlusele 04.08.
6. a kirjaga (tl 18), milles selgitas, et kaebajalt äravõetud raamatud ei kuulunud talle, Viru Vangla hoiustab raamatuid kuni omaniku selgumiseni ning raamatuid kaebajale ei tagastata. Kaebaja 19.07.
7. a ja 21.07.
8. a taotlustele vastas vangla samuti 04.08.
9. a kirjaga (tl 19), milles selgitas, et kuna kaebajalt ära võetud raamatud ei kuulunud talle, ei ole neid ka võimalik paigutada lattu tema isiklike asjade juurde. Täiendavalt selgitas vangla, et hoiustab raamatuid kuni omaniku väljaselgitamiseni ning kui omanikku ei ole võimalik tuvastada, raamatud hävitatakse. 10.08.2011 esitas kaebaja vanglale taotluse (registreeritud 11.08.2011, tl 21 pöördel), milles palub talle selgitada, miks temalt ära võetud raamatud asuvad laos, aga mitte tema isiklike asjade juures. Viru Vangla märkis 19.08.
10. a vastuses (tl 21) 10.08.
11. a taotlusele, et on antud küsimustes korduvalt kaebajale vastanud ning jääb oma varasemalt antud seisukohtade juurde.
12. 12.08.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks kaebajalt 19.06.2011 ära võetud seitsme raamatu tagastamiseks. Kaebaja väitel on tema raamatute omanik ning Viru Vanglasse saabudes olid need raamatud tema isiklike asjade hulgas, kuid vanglaametnike tegevusetuse tõttu jäid raamatud kaebaja isiklike asjade nimekirja kandmata.
13. Tartu Halduskohus rahuldas 07.02.
14. a otsusega kaebaja kaebuse osaliselt ning kohustas Viru Vanglat paigutama vangla lattu 19.06.2011 kambrist äravõetud kaks sportliku sisuga raamatut, jättes muus osas kaebaja kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on tõendamist leidnud, et Viru Vanglasse saabumisel oli kaebajal kaasas kaks raamatut ning viis usuteemalist raamatut saadeti kaebajale
15. ja
16. aastal maksikirjadega. Seega pidi kaebajal 19.06.
17. a seisuga olema kokku seitse raamatut, neist viis usuteemalist, üks raamat „Poks algajatele“, autor V. Šitov, ja veel üks raamat, mis kanti tema isiklike asjade nimekirja 23.02.2010, kuid mille nimi ja sisu jäi vastustaja poolt registreerimata. Kohus kohustas vastustajat paigutama vangla lattu 19.06.2011 kaebaja kambrist äravõetud kaks sportliku sisuga raamatut − „Poks algajatele“, autor V. Šitov, ja veel üks kaebaja äranägemisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
18. 20.02.2013 saabus kohtule kaebaja apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 07.02.
19. a otsuse peale (tl 163−163 pöördel, tõlge tl 165). Kaebaja esitas apellatsioonkaebusele täiendused, mis saabusid kohtule 25.02.2013 (tl 158−160 pöördel, tl 161-161 pöördel), 2 26.02.2013 (tl 166−168 pöördel, tõlge tl 170−171 pöördel), 08.03.2013 (tl 177−177 pöördel, tõlge tl 179) ja 11.03.2013 (tl 181−181 pöördel, tõlge tl 183). Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebaja Tartu Halduskohtu otsusega nõus ning esitab sellele otsusele vastuväite. Apellatsioonkaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et kohus on rahuldanud tema kaebuse üksnes kahe raamatu tagastamise osas ega ole kohustanud vastustajat tagastama kaebajale kõiki temalt ära võetud seitset raamatut. Kaebaja sõnul tõi ta kõik seitse sporditeemalise sisuga raamatut kaasa Murru Vanglast, kuid ühtegi neist ei kantud Viru Vangla registrisse. Kui Viru Vangla tunnistab, et kaks raamatut on kaebaja omad, siis sellega tunnistab Viru Vangla kaebaja arvates automaatselt, et ta tõi Viru Vanglasse kaasa ka kõik teised raamatud. 11.03.2013 kohtule saabunud avalduses palub kaebaja esimest korda menetluse jooksul tagastada talle lisaks raamatutele temalt 19.06.2011 läbiotsimise käigus ära võetud vihik.
20. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 186−187) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja viitab tema poolt 19.10.2012 halduskohtule esitatud vastusele (tl 109−111) ning palub arvestada selles toodud seisukohti. Vastustaja on 19.10.
21. a vastuses seisukohal, et kaebus ei ole õigesti menetlusse võetud ning selle menetlus tuleb lõpetada. Kaebajal on käesolevas asjas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuna kaebaja ei ole vaidega vangla poole pöördunud. Vastustaja ei nõustu halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmise määruses esitatud seisukohaga, et kaebaja 25.07.
22. a pöördumine tuli lugeda vaideks, kuna kaebaja taotles selles sõnaselgelt temalt äravõetud raamatute tagastamist. 08.07.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale selgitustaotluse, 25.07.2011 pöördumises taotles ta aga esimest korda Viru Vanglalt raamatute paigutamist kinnipeetava isiklike asjade lattu. Vangla vastas kaebaja pöördumisele 04.08.
23. a kirjaga, millega keeldus äravõetud raamatute paigutamisest lattu kaebaja isiklike asjade juurde. Seega alles pärast 04.08.
24. a vastuse saamist oli kaebajal võimalik vaidlustada vaidemenetluses vangla keeldumist toimingu sooritamisest. Kaebaja ei ole aga vangla toimingut vaidemenetluses vaidlustanud.
25. 15.10.2013 edastas ringkonnakohus pooltele kohtunõude, milles juhtis poolte tähelepanu, et haldusasja toimikusse liidetud tõenditest nähtuvalt ei ole kaebaja ringkonnakohtu hinnangul läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 ette nähtud vaidemenetlust haldusmenetluse seaduse
26. peatükis sätestatud korras, ning palus esitada kohtule eeltoodu osas oma seisukohad ning nende olemasolul täiendavad tõendid kohtueelse menetluse läbimise kohta. Kohus märkis, et kui pooled ei edasta kohtule täiendavaid dokumente, mis tõendaksid haldusasjas kohtueelse menetluse läbimist, loeb kohus asjas kohtueelse menetluse mitteläbituks ning lõpetab haldusasjas menetluse.
27. Kaebaja esitas 22.10.2013, 24.10.2013 ja 27.10.2013 kohtule avaldused, milles kinnitab, et ta on kohtueelse menetluse käesolevas asjas läbinud. Kaebaja sõnul ei ole tal võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Kaebaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et käesolev haldusasi on määruskaebuse menetlemisega seoses juba olnud ringkonnakohtus ning varem ei ole selline küsimus ringkonnakohtus tõusetunud. Haldusasi on olnud kohtumenetluses üle kahe aasta ning ebamõistlik on alles praeguses menetlusstaadiumis väita, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
28. Vastustaja nõustub 24.10.2013 kohtule esitatud seisukohas ringkonnakohtu käsitlusega kohtueelse menetluse läbimata jätmise kohta. Vastustaja viitab oma 19.10.2012 kaebusele esitatud vastuse p-le 2.5, millest nähtub, et vastustaja oli juba halduskohtu menetluses seisukohal, et kohtueelne menetlus on läbimata. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt tagastada. Halduskohtu otsus tuleb apelleeritud osas tühistada, halduskohtule esitatud kaebus vastavas osas läbi vaatamata jätta ning menetlus asjas lõpetada. Esmalt teeb ringkonnakohus kindlaks kaebaja esitatud apellatsioonkaebuse ulatuse ja otsustab selle osalise tagastamise (I), selgitab ringkonnakohtu pädevust kaebuse lubatavuse hindamisel (II), võtab seejärel seisukoha kaebuse lubatavuse ja kaebaja poolt kohtueelse menetluse läbimise osas (III) ning otsustab kaebajale viie raamatu tagastamiseks kohustamise nõudes kaebuse läbi vaatamata jätmise ja haldusasjas menetluse lõpetamise (IV). I
30. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 197 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses.

§ 197

lg 2 järgi ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Halduskohus on käesolevas asjas teinud otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt kahe raamatu kaebajale tagastamise osas ning jättis kaebuse rahuldamata kaebajale ülejäänud viie raamatu tagastamise osas. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses selgesõnaliselt märkinud, mis osas ta halduskohtu otsust vaidlustab, kuid väljendab rahulolematust üksnes sellega, et talle ei tagastatud kõiki seitset temalt äravõetud raamatut. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust üksnes p 2 osas, millega halduskohus jättis tema kaebuse viie raamatu tagastamiseks kohustamise nõudes rahuldamata. 12. Kaebaja on apellatsioonitähtaja jooksul ringkonnakohtule 11.03.2013 saabunud apellatsioonkaebuse täienduses (tl 181−181 pöördel, tõlge tl 183) avaldanud esmakordselt menetluse kestel soovi temalt läbiotsimise käigus äravõetud vihiku tagastamiseks. Vastav apellatsioonkaebuse täiendus on esitatud pärast ringkonnakohtu poolt 01.03.2013 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist (vt tl 174). Haldusasja toimikust nähtuvalt ei ole kaebaja temalt äravõetud vihiku tagastamist halduskohtule esitatud pöördumistes kordagi nõudnud, mistõttu ei olnud see nõue halduskohtu menetluses vaidluse esemeks.

§ 182

lg 3 järgi ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Kuna halduskohus ei ole vihiku tagastamiseks kohustamise nõuet lahendanud, puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata vastavas osas halduskohtu tegevuse õiguspärasust. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Seega puudub kaebajal vihiku tagastamise nõude osas apellatsioonkaebuse esitamise õigus ning esineb

§ 187

lg 3 p-s 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse tagastamiseks.

§ 187

lg 7 järgi võib määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. II 13.

§ 185

lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Apellatsioonimenetlust reguleerivates sätetes ei ole kaebuse lubatavuse hindamise osas sätestatud teisiti ning see ei ole vastuolus ka apellatsioonimenetluse olemusega. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse lubatavuse hindamist alles apellatsioonimenetluses ei saa 4 käesolevas asjas pidada ebamõistlikuks. Haldusasja menetluse esimeses etapis on toimunud vaidlus selle üle, kas esines alus kaebuse tagastamiseks selle ilmselge perspektiivituse tõttu. Halduskohus tagastas kaebuse selle ilmselge perspektiivituse tõttu ning ringkonnakohus vaatas läbi kaebaja poolt esitatud määruskaebust kaebuse tagastamise määrusele. Kuna ringkonnakohus hindas halduskohtu tegevuse õiguspärasust vaidlustatud lahendi raames, ei saa ringkonnakohtule ette heita, et ta ei võtnud seisukohta muude kaebuse tagastamise aluste esinemise kohta. Pärast ringkonnakohtu poolt määruskaebuse lahendamist ning halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmist 03.10.

1. a määrusega (tl 96−97), viitas vastustaja kohe kaebusele esitatud vastuses (p 2.5), et tema hinnangul on kaebajal kohtueelne menetlus läbimata. Kuigi halduskohus on jätnud vastustaja selle väite osas seisukoha võtmata, saab halduskohtu tegevuse/tegevusetuse õiguspärasust hinnata alles apellatsioonimenetluses pärast halduskohtu poolt lahendi tegemist. Ebamõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus ringkonnakohus kontrollib pärast halduskohtu poolt lahendi tegemist apellatsioonimenetluses halduskohtu poolt sooritatud toimingute õiguspärasust. Eeltoodust ja käesoleva määruse p-st 11 tulenevalt on ringkonnakohus õigustatud kontrollima halduskohtu poolt menetlusnormide järgimist kaebajale viie raamatu tagastamiseks kohustamise kaebuse menetlusse võtmisel ja lahendamisel. III
2. Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha kaebuse lubatavuse osas.

§ 283

lg 1 kohaselt tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kaebus käesolevas asjas on halduskohtule esitatud 12.08.2011, so halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni (

v.r) kehtivuse ajal.

v.r § 11 lg 31 p 1 järgi tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebuse esitamise ajal kehtinud VangS § 11 lg 5 sätestas järgmist: „Kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.“ Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3 kohaselt võib vaidemenetluses taotleda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil HMS § 85 p 2 kohaselt pädevus teha haldusorganile vaideotsusega ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks. Seega oli kaebajal, esitades kohtule nõude vangla kohustamiseks temalt ära võetud raamatute tagastamiseks, VangS § 1¹ lg 5, HMS § 72 lg 1 p 3 ning HMS § 85 p 2 alusel kohustus läbida kohustamiskaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus ning kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral esineb

v.r § 11 lg-s 3 1 p-s 1 nimetatud alus kaebuse tagastamiseks.

1. Halduskohus on kaebuse menetlusse võtmise määruses (tl 96−97) asunud seisukohale, et kohustamiskaebuse esitamisel on eelmenetlus läbitud. Halduskohtu hinnangul oleks vastustaja pidanud lugema vaideks kaebaja poolt seoses temalt raamatute äravõtmisega vanglale esitatud teistkordse taotluse, mis registreeriti vanglas 25.07.2011, ning vastama sellele vaideotsusega. Ringkonnakohus halduskohtu eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Halduskohus on jätnud tähelepanuta vangla poolt koostatud vastuste kuupäevad ning asjaolu, et kaebaja teistkordse taotluse registreerimise ajaks ei olnud vangla kaebajale kirjalikult ühtegi vastust andnud. 5 Kuna vaide olemusest tulenevalt peab selle esitamisele eelnema isikut mitterahuldav otsustus tema poolt esitatud taotluse kohta, siis ei saanud antud juhul olla tegemist vaidega. Isegi kui vastustaja oleks kaebajale vastanud enne tema teistkordse taotluse esitamist, ei saaks ringkonnakohtu hinnangul vastustaja poolt kaebajale antud esimese vastuse näol olla tegemist toimingu sooritamisest keeldumise otsusega, mille peale oleks kaebaja saanud esitada vaide. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt võib isik taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Vanglale esmakordselt esitatud 08.07.
2. a taotluses (tl 18 pöördel) on kaebaja palunud talle selgitada, miks võeti temalt 19.06.2011 ära seitse raamatut, kus need raamatud hetkel asuvad, kuidas on tal neid võimalik kätte saada ning miks algatati tema suhtes distsiplinaarmenetlus. Sellise sisuga taotlust ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada toimingu sooritamise nõudeks RVastS § 6 lg 1 tähenduses, vaid tegemist on selgitustaotlusega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 3 lg 1 mõttes. Seega ei saanud vastustaja, vaadates läbi kaebaja 08.07.
3. a taotlust, otsustada kaebajale raamatute tagastamise või mittetagastamise küsimust, vaid sai esitada kaebajale üksnes tema palutud selgitused. Kaebaja oleks saanud esitada vanglale RVastS § 6 lg 3 ja HMS § 72 lg 1 p 3 alusel vaide üksnes vangla poolt kaebajale raamatute tagastamata jätmise kohta tehtud otsustuse peale, mida aga vangla 04.08.
4. a kirjas (tl 18) ei sisaldunud. Seega on halduskohus ekslikult pidanud vangla vastust kaebaja selgitustaotlusele vangla poolt tehtud keelduvaks otsuseks ning kaebaja teistkordset, 25.07.2011 registreeritud taotlust selle otsuse peale esitatud vaideks.
5. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja on RVastS § 6 lg 1 nõuetele vastavalt taotlenud tema raamatute paigutamist lattu tema isiklike asjade hulka esmakordselt 21.07.
6. a taotluses (tl 19 pöördel). Vangla keeldus nimetatud taotluse rahuldamisest 04.08.
7. a kirjaga (tl 19). Pärast seda on kaebaja pöördunud vangla poole 10.08.
8. a taotlusega (tl 21 pöördel), mille näol ei ole tegemist vangla 04.08.
9. a otsustuse peale vaide esitamisega. 10.08.
10. a taotluses palub kaebaja talle selgitada, miks temalt ära võetud raamatud asuvad laos, aga mitte tema isiklike asjade juures. Ringkonnakohtu hinnangul kvalifitseerub ka see taotlus selgitustaotlusena MSVS § 3 lg 1 tähenduses ning tegemist ei ole vaidega vangla 04.08.
11. a otsustusele (tl 19), millega vangla keeldus raamatute paigutamisest lattu kaebaja isiklike asjade hulka. Kohus selgitab, et HMS § 72 lg 1 p 3 alusel vaide esitamiseks tuleb isikul taotleda haldusorganilt konkreetse toimingu sooritamist ning ei piisa üksnes selgituse küsimisest, miks haldusorgan ei ole toiminud selliselt, nagu isik eelnevalt haldusorganilt taotles.
12. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul vajalik hakata hindama vastustaja tegevuse, sh keelduvas otsustuses vaidlustamisviite märkimata jätmise õiguspärasust kaebaja taotluste lahendamisel. Kohus leiab, et kaebajale pidi olema arusaadav, et ta ei ole nõuetekohast vaidemenetlust läbinud. Kaebaja on taotlenud vanglalt talle raamatute tagastamist, kuid ei ole vangla sellekohast otsust vaide vormil ega ka mõnel muul vormil sisuliselt vaiet esitades vaidlustanud. Teistes kaebaja poolt algatatud haldusasjades kogutud dokumentide põhjal on võimalik veenduda selles, et kaebaja on teadlik nii vaide esitamise olemusest kui selle esitamise vajadusest. Näiteks on kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaebaja läbinud haldusasjas nr 3-12-2004 nõuetekohase vaidemenetluse enne kohustamiskaebusega kohtusse pöördumist ning esitanud vangla direktorile nõuetekohase vaide selleks ette nähtud blanketil. Hoolimata sellest, et kaebaja oli teadlik kohtueelse menetluse läbimise vajalikkusest, on kaebaja kohtule teadmata põhjustel jätnud käesolevas asjas siiski nõuetekohase vaide haldusorganile esitamata ning ühtegi tema poolt vastustajale esitatud taotlust ei saa käsitleda vaidena. 6 IV
13. Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, esineb

v.r § 11 lg 3 1 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.

§ 286

lg 1 kohaselt tagastatakse enne 01.01.2012 kehtima hakanud seadustiku jõustumist esitatud kaebus, kui see ei vasta kaebuse esitamise ajal kehtinud sisu- ja vorminõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud puudusi ning need takistavad asja läbivaatamist.

§ 286

lg 2 kohaselt on tagastamine keelatud siis, kui uues seadustikus sätestatud kaebuse sisu- ja vorminõuded on

v.r nõuetest menetlusosalisele soodsamad ning enne seadustiku jõustumist esitatud kaebus vastab neile nõuetele. Kuna käesoleval ajal kehtivas

§ 121

lg 1 p-s 4 on sätestatud sama sisuga alus kaebuse tagastamiseks, nagu on sätestatud

v.r § 11 lg 31 p-s 1, ei kohaldu antud juhul

§ 286lg-s 2 sätestatud erand ning kohus on õigustatud kaebuse tagastama.

Kuigi kohus saab tagastada

v.r kehtivuse ajal esitatud kaebuse üksnes juhul, kui esinevad

v.r-s sätestatud alused kaebuse tagastamiseks, saavad kaebuse tagastamise ja läbi vaatamata jätmise õiguslikeks alusteks olla üksnes kehtiva

-i sätted. 19.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 1 sätestatud asjaolud.

§ 155

lg 3 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seega, kuna halduskohus on menetlenud lubamatut kaebust, tuleb kaebaja kaebus talle viie raamatu tagastamiseks kohustamise nõudes

§ 151

lg 1 p 1 ja

§ 200

p 5 alusel koosmõjus

§ 121

lg 1 p-ga 4 ja

§-ga 286 läbi vaatamata jätta, menetlus asjas lõpetada ning halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 tühistada. Tulenevalt

§ 155

lg-st 5 koosmõjus

§ 235

lg-ga 3 võib ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/