← Eesti

3-11-1057/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1057 Haldusasi OÜ

) § 22 lõikele 1, Vabariigi Valitsuse 06.11.

  1. a määruse nr. 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine“ p-le 13 ning lähtus asjaolust, et A. H. Tammsaare tn. 57 asunud ehitis on hävinud.
  2. Keskkonnaministeeriumi 10.06.
  3. a käskkirjaga nr. 674 jäeti Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi linnas A. H. Tammsaare tn 57 katastriüksus 25301:003:1430 pindalaga 2705 m 2 tootmismaa sihtotstarbega riigi maareservina Eesti Vabariigi omandisse (II kd, tl 118). 15.07.
  4. a kinnistamisavalduse alusel kanti 25.08.2009 A. H. Tammsaare tn 57 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse Eesti Vabariik. 05.10.
  5. a võõrandas Keskkonnaministeerium Eesti Vabariigi nimel Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi linnas A. H. Tammsaare tn 57 asuva kinnistu pindalaga 2705 m 2 L.M. Servis OÜ-le (II kd, tl 125-128). 05.10.2009 kinnistamisavalduse alusel kanti 14.10.2009 A. H. Tammsaare tn. 57 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse L. M. Servis OÜ.
  6. 18.01.2011 esitas OÜ Agarte Tartu Halduskohtusse kaebuse Jõhvi Vallavalitsuse 31.10.
  7. a korralduse nr 803 tühistamise ja Jõhvi Vallavalitsuse tegevusetuse (maareformi seaduse § 6 lg 3¹ kohustuse täitmata jätmise) õigusvastaseks tunnistamise nõudes. OÜ Agarte asus seisukohale, et Jõhvi Vallavalitsus on oma tegevusetusega ja 31.10.
  8. a korraldusega nr 803 võtnud temalt õiguse maad ostueesõigusega erastada ning sellest tulenevalt jätnud kaebaja ilma õigusest saada talle kuulunud ehitise aluse maa omanikuks. Kaebajal oli õiguspärane ootus maa ostueesõigusega erastada, kuna tal oli selleks seadusest tulenev õigus ning õiguslik eeldus saada seeläbi ehitiste all oleva maa omanikuks. Maa ostueesõigusega erastamise õiguse kaotamisega kaotas kaebaja ka õiguse omandile.
  9. Tartu Halduskohus tagastas 29.03.
  10. a kohtumäärusega haldusasja nr 3-11-137 kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 3 1 p 5 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa OÜ-l Agarte kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Ida-Viru maavanema 13.04.
  11. a kirjaga nr 1.2-25/1299 2 on sisuliselt keeldutud A. H. Tammsaare tn 57 maaüksuse erastamiseks luba andmast. Kiri on käsitatav menetlust lõpetava haldusaktina. Erastamiseks loa andmisest keeldumine on selline takistus, mis välistab maa erastamise. Maavanema poolt vaidlusaluse maatüki erastamiseks loa andmisest keeldumise otsustuse vaidlustamata jätmise tõttu ei saanud OÜ-l Agarte tekkida ka maa erastamise õigust. Maavanema loa puudumise tõttu ei saanud erastamismenetlus jätkuda ega kellelgi tekkida maa ostueesõigusega erastamise õigust. Vaidlustatud korraldusest ei tulene OÜ-le Agarte mingeid õigusi ja sellega ei ole piiratud ka tema vabadusi. OÜ-l Agarte ei saanud tekkida õiguspärast ootust maa ostueesõigusega erastamiseks ning seeläbi ehitiste all oleva maa omanikuks saamiseks.
  12. OÜ Agarte esitas halduskohtu kohtumääruse peale 11.04.2011 määruskaebuse.
  13. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20.09.
  14. a kohtumäärusega OÜ Agarte määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 29.03.
  15. a määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Tartu Halduskohus ei ole täitnud uurimisprintsiibist tulenevat selgitamiskohustust ega juhtinud kaebaja tähelepanu tõhusama kaebuse esitamise võimalusele. Halduskohus oleks pidanud andma kaebajale võimaluse kaebuse täiendamiseks maavanema 13.04.
  16. a kirja tühistamise nõudega. Sellise nõudega koos oleks kaebaja nõue Jõhvi Vallavalitsuse 31.10.
  17. a korralduse nr 803 tühistamiseks asjakohane ja efektiivne. Tartu Ringkonnakohus kahtles, kas halduskohtu poolt viidatud maavanema 13.04.
  18. a kiri on haldusakt ning kas selle vaidlustamine tühistamisnõudega on eeltingimuseks Jõhvi Vallavalitsuse 31.10.
  19. a korralduse nr 803 vaidlustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kui halduskohus asus seisukohale, et maavanem on vaidlustatud kirjaga keeldunud kaebajale maa erastamise loa andmisest ja see keeldumine on lõplik haldusakt, ei selgu halduskohtu põhjendustest, mis tähendus on sellisel juhul käesolevas asjas algselt vaidlustatud Jõhvi Vallavalitsuse 31.10.
  20. a korraldusel nr 803, millega otsustati kaebaja soovitud krundi erastamise menetlus lõpetada. Ringkonnakohtu määrus jõustus 28.02.2012 Riigikohtu määrusega, millega jäeti Jõhvi Linnavalitsuse määruskaebus menetlusse võtmata.
  21. OÜ Agarte esitas 28.04.2011 Tartu Halduskohtusse kaebuse (haldusasi nr. 3-11-1057) (II kd, tl 2-4) Ida-Viru maavanema 13.04.
  22. a kirja nr 1.2-25/1299 osalise tühistamise nõudes. OÜ Agarte asus kaebuses seisukohale, et vaidlustatud kirjaga on maavanem sisuliselt keeldunud loa andmisest maa ostueesõigusega erastamiseks põhjusel, et ehitisregistri veebiversiooni kohaselt puuduvad aadressil A.H Tammsaare tn 57 hooned. Kirjaga on maavanem lõpetanud erastamismenetluse, mistõttu on loa andmisest keeldumise otsus lõplik haldusakt.
  23. Tartu Halduskohus võttis OÜ Agarte kaebused haldusasjades 3-11-137 ja 3-11-1057 menetlusse ja liitis haldusasjad, jättes haldusasja numbriks 3-11-1057 (II kd, tl 43). 28.08.2012 täiendas kaebaja kaebust Ida-Viru maavanema toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudega ning selgitas, et Ida-Viru maavanema 13.04.2006 kirja nr. 1.2-25/1299 tühistamise nõue jääb tema alternatiivseks nõudeks (II kd, tl 80-80p, 84p).
  24. Tartu Halduskohus jättis 15.10.
  25. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et erastamistoimiku tagastamine 13.04.
  26. a kirjaga nr 1.2-25/1299 ei riivanud erastamise õigustatud subjekti subjektiivseid õigusi ning tagastamine oli õiguspärane. Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-3-1-81-05, leidis halduskohus, et maavanema 13.04.
  27. a kiri on menetlustoiming, mitte haldusakt. 3 Tartu Halduskohus rõhutas, et Ida-Viru maavanema kirjast nähtuvalt puudusid ehitisregistri veebiversiooni kohaselt aadressil A.H Tammsaare tn 57 ehitised. Ostueesõigusega maad saab erastada aga vaid olemasoleva ehitise juurde, mis vastab ehitise tunnustele maareformi seaduse (edaspidi

) mõttes. Kui kohalik omavalitsus tegi 25.04.2003 kaebajale (endise ärinimega OÜ Agrages Trade) ettekirjutuse ehitise lammutamiseks ning seda ei vaidlustatud, siis sisuliselt kaotas kaebaja sellega ka maa ostueesõigusega erastamise õiguse, sest maa erastamise õiguse andis talle vaid

-le vastava ehitise omanikuks olemine. Kuna ettekirjutus on tehtud ehitise täielikuks lammutamiseks, siis ei saa kaebaja väita, et ehitise lammutamisest järele jäänud vundamendi näol on tegemist inimtegevuse tulemusena ehitatud tervikliku asjaga, mis annaks aluse selle juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja on kinnitanud, et A.H Tammsaare tn 57 asuv hoone lammutati 2003. aasta juulis-augustis ehk enne erastamismenetluse lõppu. Erastamise eeltoimingud lõpetanud Jõhvi Vallavalitsuse 31.10.2006. a korralduse nr 803 andmise ajaks oli hoone juba lammutatud ning alles oli vaid vundament. Tartu Halduskohus selgitas, et vundament ei ole ei hoone ega rajatis. Seega ei oma käesolevas ajas ka tähtsust asjaolu, et OÜ Agarte tegi 2006. aastal ettevalmistusi projekteerimiseks ja ehitustööde teostamiseks A.H Tammsaare tn 57 maaüksusel. Erastamisõigus oleks ehitise omanikul säilinud vaid juhul, kui kohalik omavalitsus oleks andnud talle tähtaja ehitise kordategemiseks ning ehitis oleks tähtajaks korda tehtud. Tartu Halduskohus selgitas, et kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev pädevus lõpetada maa ostueesõigusega erastamise menetlus, kui on selgunud, et puudub seaduslik alus maa erastamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 14. OÜ Agarte esitas apellatsioonkaebuse (II kd, tl 177-182), milles palus halduskohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha OÜ Agarte kaebusi rahuldades uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Alternatiivselt Ida-Viru maavanema 13.04.2006. a kirja nr 1.2-25/1299 õigusvastaseks tunnistamisele palub kaebaja kirjaga tehtud otsuse loa andmata jätmise osas tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

  1. a)Kaebaja on seisukohal, et kohus on rikkunud HKMS § 61 lõikeid 1 ja 2 ja § 158 lõiget 1, kuna kohus ei ole hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid. Kohus on jätnud hindamata kaebaja esitatud ehitise 01.08.2001. a ostu-müügilepingu, Jõhvi Linnavalitsuse 11.12.2001. a korralduse nr 559, Jõhvi Linnavalitsuse 20.12.2001. a kirja, kaebaja 19.11.2010. a teabenõude Jõhvi Vallavalitsusele ja Jõhvi Vallavalitsuse 06.12.2010. a vastuse. Kohtuotsuse näol ei ole tegemist tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustuse täitmisega kohtu poolt. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, oleks kohus pidanud vaidlusaluse küsimuse lahendama 2006. aastal tuvastatud andmete põhjal.
  2. b)Kaebaja on seisukohal, et saades kohalikult omavalitsuselt ettepaneku tasuda maa ostuhind ja erastamise kulud, tekkis OÜ-l Agarte õiguspärane ootus, et nimetatud maa erastatakse talle. OÜ Agarte rõhutab, et ostuhinna ja erastamise kulude tasumise ettepanekuga ei antud tasumiseks tähtaega. Kaebaja juhib tähelepanu Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-81-05, milles kohus leiab, et õiguspärane ootus võib tekkida sellest, kui erastamise õigustatud subjektilt nõutakse erastamishinna tasumist. Samuti leidis Riigikohus, et maavanema pikaajaline tegevusetus võib anda alust õiguspäraseks ootuseks, et erastamise eeltoimingute raames antud korraldused jäävad kehtima ja isik saab erastada korraldustega kindlaksmääratud maa. Kaebaja on seisukohal, et Tartu Halduskohus oleks pidanud tuvastama, kas haldusakti tegemise ajal 31.10.2006 oli kaebajal õigus maa ostueesõigusega erastamiseks ja seda just kohtule esitatud nende tõendite põhjal, mis olid olemas 2006. a seisuga. 4
  3. c)Kaebaja on seisukohal, et kohtu hinnang, mille kohaselt erastamistoimiku tagastamine oli õiguspärane ja 13.04.2006. a kirjaga nr 1.2-25/1299 ei riivatud erastamise õigustatud subjekti subjektiivseid õigusi, ei põhine ühelgi õigusnormil ega asjas kogutud tõendil ning on põhjendamata.
  4. d)Kaebaja ei nõustu kohtu väitega, et kohalik omavalitsus on täitnud

§ 6lg-st 3 1 tuleneva kohustuse.

Õige on kohtu seisukoht, et kohalik omavalitsus oleks pidanud otsustama ehitise seisukorrast ning selle omaniku taotlusest maa ostueesõigusega erastamiseks lähtuvalt, kas viia läbi ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine, riigimaale hoonestusõiguse seadmine, ehitiste kordategemiseks tähtaja andmine, ehitiste kõrvaldamine või sundvõõrandamine. Kaebaja rõhutab, et kohalik omavalitsus ei ole tuvastanud ehitise seisukorda ei 2003. ega 2006. aastal. Jõhvi Linnavalitsuse 25.04.2003. a ettekirjutust ei saa käsitleda ettekirjutusena

§ 6

lg 3 1 mõttes, kuna nimetatud ettekirjutus ei ole suunatud maa ostueesõigusega erastamise subjektile. Ettekirjutus oli suunatud OÜ-le Agrages Trade, mitte ehitise omanikule OÜ-le Agarte. 25.04.2003. a ettekirjutusega on lähtutud Ehitusseaduses toodust.

  1. e)Tartu Halduskohus on ühelegi tõendile tuginemata jõudnud järeldusele, et OÜ Agrages Trade on kaebaja OÜ Agarte endine ärinimi. OÜ Agrages Trade on äriregistrisse kantud registrikoodiga 10717749, OÜ Agarte registrikoodiga 10369315. OÜ Agrages Trade ei ole kunagi olnud A.H Tammsaare tn 57 ehitise omanik ning tal ei ole kunagi olnud ka õigust maa ostueesõigusega erastamiseks. OÜ Agrages Trade on isikuks, kes oli OÜ Agarte nõusolekul õigustatud kasutama A.H Tammsaare tn 57 ehitist ja selle teenindusmaad. Tartu Halduskohtu väär väide ei põhine asjas kogutud tõenditel.
  2. f)Tartu Halduskohtu seisukoht, nagu oleks ehitise omanik lammutamisega kohaliku omavalituse 25.04.2003. a nõuet aktsepteerinud, ei vasta tegelikkusele. Lammutamine oli tingitud detailplaneeringu kehtestamisest, kuna nimetatud maa sihtotstarbeks sai ärimaa.
  3. g)Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et erastamise eeltoimingute menetlus lõppes Jõhvi Linnavalitsuse 11.12.2001. a korralduse nr 559 andmisega, millega anti maa ostueesõigusega erastamise õigus OÜ-le Agarte.
  4. h)Kaebaja rõhutab, et Jõhvi Vallavalitsuse 31.10.2006. a korraldusega nr 803 on muuhulgas tühistatud Jõhvi Linnavalitsuse 11.12.2001. a korraldus nr 559, milles sisaldusid ka erastamise toimingud. Erastamise toimingute üle otsustamiseks ei olnud kohalikul omavalitsusel aga 2006. aastal pädevust. Peale Jõhvi linna ja Jõhvi valla ühinemist 2006. aastal ei antud Jõhvi Vallavalitsusele maa erastamise korraldamise õigust ja Jõhvi linna maa erastamise eeltoimingute dokumendid edastati Ida-Viru Maavalitsusele.
  5. i)Kaebaja ei nõustu vastustajate seisukohaga, mille kohaselt peab ehitis olema samas seisus kuni erastamismenetluse lõppemiseni. Kaebaja leiab, et maareformi seaduse mõtteks ei saa olla olukord, kus isik on küll ehitise omanik, kuid kohalik omavalitsus kehtestab maa ostueesõigusega erastamise menetluse keskel detailplaneeringu ja muudab maa sihtotstarvet ning seoses ehitise osalise lammutamisega väljastab isikule maa ostueesõigusega erastamise õiguse olukorras, kus on kehtestatud projekteerimistingimused.
  6. j)Kaebaja leiab, et

§ 6

lg 3¹ saab mõista ehitise korda tegemise all ka ehitise uuesti ehitamist vanale vundamendile vastavalt kehtivale detailplaneeringule, kui ehitis oli omandireformi alguses sihtotstarbelises kasutus olnud ning õiguslikul alusel püstitatud ning selle osaline lammutamine oli tingitud kehtestatud detailplaneeringust. 5 15. Vastustaja Ida-Viru maavanem palub ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (II kd, tl 191-193) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused:

  1. a)Vastustaja rõhutab, et erastamistoimikute tagastamine puuduste kõrvaldamiseks on haldustoiming, mitte haldusakt. Haldustoiming ei saa olla otsuseks maa ostueesõigusega erastamisest keeldumise ja menetluse lõpetamise kohta. Kirja nr 1.2-25/1299 näol on tegemist kahe haldusorgani vahelise asjaajamisega, mis ei saa rikkuda kellegi õigusi. Seega ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, mille kohaselt on kõnealuse kirjaga keeldutud maa ostueesõigusega erastamisest ja lõpetatud erastamise menetlus.
  2. b)Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väide, mille kohaselt ehitis lammutati osaliselt, sest alles jäi vundament, ei oma mingit tähtsust. Ettekirjutust ehitise lammutamiseks ei ole kehtetuks tunnistatud, mistõttu oli see täitmiseks kohustuslik kogu ulatuses.
  3. c)Vastutaja rõhutab, et maa ostueesõigusega erastaja ja ehitis, mille juurde soovitakse maad ostueesõigusega erastada, peavad vastama

-s sätestatud tingimustele nii avalduse esitamise, eeltoimingute teostamise, erastamisotsuse vastuvõtmise kui ka maa müügilepingu sõlmimise ajal. Kohalik omavalitsus peab maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamisel ja otsustuste tegemisel lähtuma tegelikust olukorrast ning olema veendunud, et ehitis, mille juurde maad taotletakse, on reaalselt olemas ja vastab

-s sätestatud kriteeriumitele.

  1. d)Vastustaja selgitab, et väär on kaebaja seisukoht, mille kohaselt kohalik omavalitsus saab anda peale ehitise lammutamist veel ka tähtaja lammutatud ehitise kordategemiseks. Kohalikul omavalitsusel on tulenevalt MRS § 6 lg-st 3 1 võimalus valida, kas lammutamine või kordategemine, mitte mõlemad korraga. Kui hoonest on järgi jäänud ainult vundament, siis ei saa vallavalitsus määrata tähtpäeva hoone kordategemiseks põhjusel, et tegemist oleks siis juba uue hoone ehitamisega, mitte vana hoone kordategemisega. Ka asjaolu, et vundament on seisukorras, mis võimaldaks rajada sellele uut hoonet, ei oma asjas tähendust. Kohalik omavalitsus võib määrata tähtpäeva ainult nende lagunenud ja kasutusest välja langenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustatavate ehitiste kordategemiseks, mille kordategemine on MRSi mõttes ka reaalselt võimalik. 16. Vastustaja Jõhvi Vallavalitsus palub ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (II kd, tl 195-197) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused:
  2. a)Vastustaja on seisukohal, et asjaolu, kas kaebajal oli õiguspärane ootus või mitte, ei muuda vaidluse sisu, sest isegi juhul, kui halduskohus oleks tuvastanud kaebaja õigustatud ootuse olemasolu, puudus kaebajal seadusest tulenev õigus maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja õigustatud ootust võiks põhjendatult argumendina käsitleda üksnes siis, kui erastamise korraldaja oleks nõudnud maa erastamishinna tasumist ja kaebaja oleks erastamishinna tasunud.
  3. b)Vastustaja selgitab, et ei saanud hoone omanikule määrata

§ 6

lg 3 1 sätestatud tähtpäeva likvideeritud ehitise kordategemiseks, sest sellisel juhul oleks tegemist olnud uue ehitise ehitamisega. EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba, kuid viimane ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse omaniku laota ehitada. Vastustaja rõhutab, et on enne erastamise menetluse lõpetamist teinud ettekirjutuse hoone lammutamiseks, mistõttu on vastustaja täitnud

§ 6lg-st 31 tuleneva kohustuse.

Isegi juhul kui ettekirjutises 6 oleks täiendav viide

§ 6

lg-le 31, ei muudaks see ettekirjutuse sisu, sest ettekirjutuse eesmärgiks oli määratud tähtpäevaks kõrvaldada lagunenud hoone.

  1. c)Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja seaduslik esindaja on nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses esindanud nii OÜ-d Agarte kui ka OÜ-d Agrages Trade. Vastustaja on seisukohal, et halduskohtu otsuses tehtud mitteoluline faktiviga OÜ-de nimetamisel ei tähenda tõendite ebaõiget hindamist. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kellele konkreetselt hoone lammutamise ettekirjutus tehti, sest ostueesõigusega erastamise protsessis oli vaja kindlaks teha eksisteeriva hoone olemasolu.
  2. d)Vastustaja leiab, et

§ 6

lõigetes 3 ja 3¹ sätestatu mõte ja eesmärk on võimaldada teostada ehitise omaniku maa ostueesõigust üksnes seaduses sätestatud kriteeriumidele vastava ning otstarbekohast kasutamist võimaldava ja tegelikus kasutuses oleva ehitise tarbeks, välistades maa ostueesõiguse kasutamine seaduses sätestatud kriteeriumidele mittevastava või olematu ehitise tarbeks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
  2. Ringkonnakohus lahendab esmalt Ida-Viru maavanema 13.04.
  3. a kirja nr. 1.2/25/1299 peale esitatud kaebuse (I); võtab seejärel seisukoha Jõhvi Vallavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes (II); Jõhvi Vallavalitsuse 31.10.
  4. a korralduse nr. 803 tühistamise nõudes (III) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused (IV). I
  5. Vabariigi Valitsuse 06.11.
  6. a määrusega nr. 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ (edaspidi Kord) kohaselt korraldab maa ostueesõigusega erastamist maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa ostueesõigusega erastamise seaduses ja korras sätestatud eeltoiminguid (p-d 3,4). Eeltoiminguid lõpetavaks haldusaktiks on kohaliku omavalitsuse otsus maa ostueesõigusega erastamise kohta, milles tuleb märkida erastamise õiguslik alus, andmed erastamist taotleva isiku kohta, maa asukoht, pindala, sihtotstarve, maksustamishind ja vajadusel muud maa erastamise tingimused (p 15). Korra p 19 kohaselt lõpevad kohaliku omavalitsuse ettevalmistavad toimingud katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale. Maa ostueesõigusega erastamise lõplikud tingimused määrab kindlaks ning lõpliku maa ostueesõigusega erastamise otsuse teeb erastamise korraldaja. Enne otsuse tegemist on tal aga Korra p 23 alusel kohustus kontrollida kohaliku omavalitsuse poolt talle maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Korra p 23 mõttest tuleneb ka see, et puudulike eeltoimingute avastamisel tagastab erastamise korraldaja maa ostueesõigusega erastamise toimiku kohalikule omavalitsusele viimase pädevusse kuuluvate erastamise eeltoimingute jätkamiseks. Vaidlustatud kirjaga ongi Ida-Viru maavanem seda teinud, millest tulenevalt saab kirja pidada menetlustoiminguks, millega ostueesõigusega erastamise menetlust ei lõpetatud. Seega leidis halduskohus Riigikohtu lahendile (RKHK 29.03.
  7. a otsus asjas nr. 3-3-1-81-05) tuginedes õigesti, et Ida-Viru maavanema 13.04.
  8. a kiri, millega A. H. Tammsaare tn 57 erastamistoimik puuduste ja ebatäpsuste kõrvaldamiseks Jõhvi 7 Vallavalitsusele saadeti, on menetlustoiming, mitte haldusakt ning kaebajal oli võimalik taotleda vaid kirja tema õigusi rikkuvas osas õigusvastasuse tuvastamist, mitte tühistamist.
  9. HKMS § 283 lg 1 kohaselt tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kuni 01.01.2012 kehtinud HKMS § 7 lg 1 kohaselt võis kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leidis, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võis esitada isik, kellel oli selleks põhjendatud huvi. Halduskohus on otsuses märkinud, et vaidlustatud menetlustoiming kaebaja subjektiivseid õigusi ei riiva. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu eeltoodud seisukohaga. Ida-Viru maavanema kirjaga ei otsustatud ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamist ning kaebaja õigusi ei saanud riivata ka erastamismenetluse pikkus, sest kaebus halduskohtusse esitati ajal, mil erastamismenetlus oli ammu lõppenud (vt ka RKHK 29.03.
  10. a otsust asjas nr. 3-3-1-81-05, p 8 isiku õiguste võimaliku riive kohta seoses toimiku tagastamisega). Käesoleval juhul on halduskohus jätnud otsuses aga tähelepanuta, et menetlustoimingu puhul pidi kohus eelkõige analüüsima kaebaja põhjendatud huvi, mitte subjektiivsete õiguste riive esinemist. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusalust nõuet halduskohtule esitades kaebaja enda põhjendatud huvi menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ei selgitanud (vt kaebaja 28.08.
  11. a menetlusdokument, II kd, tl 79-84). Riigikohus on leidnud, et asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel peab kohus kontrollima, kas kaebaja on põhjendatud huvi ära näidanud (06.05.
  12. a määrus asjas nr. 3-3-1-21-09, p 23). Siiski ei too see käesolevas vaidluses kaasa halduskohtu otsuse vastavas osas tühistamist ning asja halduskohtule lahendamiseks tagasisaatmist, kuna kaebeõiguse puudumine on käesoleva haldusasja asjaoludest tulenevalt ilmne. Nimelt on Riigikohus leidnud, et menetlustoiminguid saab iseseisvalt vaidlustada, kui menetlusnõude rikkumine toob kaasa menetlusosalise subjektiivse õiguse rikkumise sõltumata menetluse lõpptulemusest (nt saab viivituse korral esitada kohustamiskaebuse). Samuti saab menetlustoiminguid vaidlustada, kui menetlusnõude rikkumisel on nii oluline tähendus, et rikkumine mõjutab igal juhul hilisema haldusakti sisu (RKHK 18.06.
  13. a otsus asjas nr. 3-3-1-53-03, p 18). Erandlikult on menetlustoimingu vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saagi olla sisuliselt õiguspärane (RKHK 18.02.
  14. a otsus asjas nr. 3-3-1-8-02). Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul eelviidatud erandlikke asjaolusid maavanema menetlustoimingu vaidlustamiseks ei esine.

§ 22lg 1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad erastada ehitise omanikud.

Vaidlustatud kirjast nähtuvalt tuvastas maavanem ehitisregistri veebiversiooni järgi, et A. H. Tammsaare tn. 57 aadressil puuduvad hooned; Jõhvi Linnavalitsuse 11.12.2001. a korraldusega nr. 559 võimaldati aga kaebajale A. H. Tammsaare tn. 57 asuva maa ostueesõigusega erastamist seoses maatükil asuvate, kaebajale kuuluvate ehitistega (vt korralduse p 4). Vaidlust ei ole selle üle, et 25.04.2003 tegi Jõhvi Linnavalitsus hoone valdajale, OÜ-le Agrares Trade ettekirjutuse kohustusega hoone lammutada ja krunt hiljemalt 01.06.2003 heakorrastada. Kaebaja on kohtumenetluse käigus selgitanud, et hoone lammutatigi kuni vundamendini. Kaebaja väiteid kinnitavad 31.07.2003 ja 29.08.2003 dateeritud arve-saatelehed, mille alusel kaebaja tasus Floccosa OÜ-le. Arvetel on selgituseks märgitud „Tammsaare 57 puitkonstruktsioonide lammutamine ja vedu“ (II kd, tl 87p). 8

§ 6

lg 3 kohaselt on hoone või rajatis maareformi seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Rajatis on EhS § 2 lg 3 mõistes mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Maavanema vaidlustatud kirjast ilmneb, et vastustaja on kirja koostades arvestanud võimalusega, et maatükil võivad asuda lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitised (vt kirja lk 3 kolmas lõik). Ringkonnakohus leiab, et maavanema kahtlust sellise ehitise olemasolus, mis annaksid ehitise omanikule õiguse ehitiste juurde ostueesõigusega maad erastada ei saa A. H. Tammsaare tn. 57 asunud ehitise vundamendini lammutamist arvesse võttes ebamõistlikuks pidada. Kohtupraktikas on vundamente käsitatud kasutusest väljalangenud ehitistena

§ 6lg 31 mõttes (vt Tln

RK 25.05.2009. a otsus asjas nr. 3-08-1934, p 33). Ka käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et kaebajal ei olnud võimalik ehitist pärast selle vundamendini lammutamist enam algsel eesmärgil kasutada. Seega tuleb A. H. Tammsaare tn. 57 maatükil asunud ehitise vundamenti käsitada kasutusest väljalangenud ehitisena.

järgi ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Kui kohalik omavalitsus määrab ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist (

§ 6lg 31).

Riigikohus on leidnud, et otsus selliste ehitiste kordategemiseks tähtaja andmise või kõrvaldamise osas tuleb langetada kohalikul omavalitsusel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii ehitiste seisundit kui ka nende lagunemise ja kasutusest väljalangemise aega ja asjaolusid (RKHK 28.01.2008. a otsus asjas nr. 3-3-1-82-07, p 18). Seejuures ei ole

§ 6

lg 3 1 kohaldamisel (st hoone või rajatise ehitiseks lugemisel) kõigi sättes kolme väljatoodud tingimuse – ehitis on lagunenud, ehitis on kasutusest väljalangenud, ehitis kahjustab tunduvalt ümbrust või maastikupilti – üheaegne esinemine nõutav (vt RKHK 15.12.

  1. a otsus asjas nr. 3-3-1-57-04). Seega ei ole lagunenud, kasutusest väljalangenud või ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste puhul maa ostueesõigusega erastamine pärast ehitiste korrastamist välistatud. Samas on välistatud selliste ehitiste juurde maa erastamine olukorras, kus kohalik omavalitsus ei ole määranud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva. Eeltoodust tulenevalt ei mõjutanud maavanema poolt toimiku saatmine eeltoimingute jätkamiseks kohalikule omavalitsusele lõpliku haldusakti sisu ega ka kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest, mistõttu puudus kaebajal põhjendatud huvi maavanema toimingu vaidlustamiseks. Samas ei saa ka menetlustoimingut ennast pidada õigusvastaseks, kuna maavanemal puudus võimalus erastada ostueesõigusega maad kasutusest väljalangenud ehitise juurde. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud maavanema menetlustoimingu peale esitatud kaebuse rahuldamata. II
  2. Halduskohtule esitatud kaebuses Jõhvi Vallavalitsuse tegevusetuse peale tugineb kaebaja väitele, et vallavalitsus ei määranud kaebajale kuuluva ehitise kordategemiseks tähtaega vastavalt

§ 6lg-s 31 sätestatule.

Kaebaja leiab, et Jõhvi Vallavalitsus on oma tegevusetusega, mis seisnes

§ 6lg-s 31 sätestatud kohustuse täitmata jätmises ning 9 oma 31.10.2006.

a korraldusega nr. 803 võtnud kaebajalt õiguse maad ostueesõigusega erastada ning jätnud kaebaja ilma õigusest saada talle kuulunud ehitise aluse maa omanikuks (kd I, tl 2-4). Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja seoses omandist ilmajäämisega esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude Jõhvi valla vastu. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal puudub ka põhjendatud huvi Jõhvi Vallavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks, mistõttu on halduskohus jätnud õigesti kaebuse vastavas osas rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (RKHK 09.06.2010. a otsus asjas nr. 3-3-1-32-10, p 11). Käesoleval juhul on kaebaja hüvitamiskaebus seoses Jõhvi Vallavalitsuse tegevusetusega ilmselgelt perspektiivitu, kuna puudub otsene seos vallavalitsuse tegevusetuse ning kaebajale kahju tekkimise vahel. Ringkonnakohus märgib, et kohalikul omavalitsusel on

§ 6lg 31 rakendamisel kaalutlusõigus.

Haldusasja materjalide põhjal puudub alus eeldada seda, et kaalutlusõiguse rakendamine oleks ilmtingimata kaasa toonud kaebajale maa ostueesõigusega erastamise. Kaebaja väidetav kahju sai siiski tekkida eelkõige maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise tagajärjel. Seetõttu saab kaebaja võimaliku tulevase kahjuhüvitise nõude esitamise seisukohast pidada asjakohaseks vaidlusküsimuseks eelkõige seda, kas Jõhvi Vallavalitsuse 31.10.

  1. a korraldus nr. 803, millega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud lõpetati, oli seadustega kooskõlas antud haldusakt. Kaebaja väiteid seonduvalt Jõhvi Vallavalitsuse tegevusetusega on võimalik hinnata eelviidatud haldusakti õiguspärasuse kontrollimise käigus. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus jätnud õigesti kaebuse Jõhvi Vallavalitsuse tegevusetuse peale rahuldamata. III
  2. Kaebuses halduskohtule taotles kaebaja Jõhvi Vallavalitsuse 31.10.
  3. a korralduse nr. 803 tühistamist ning sellise nõude on halduskohus ka lahendanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et tühistamisnõuet ei saa pidada käesolevas vaidluses kaebaja õigusi kõige efektiivsemalt kaitsvaks nõudeks ning halduskohus oleks pidanud juhtima kaebaja tähelepanu tuvastamisnõude esitamise vajadusele. Tühistamisnõude esitamine on põhjendatud olukorras, kus haldusorganil on kohtus vaidlustatud haldusakti tühistamisel võimalik anda uus isiku huvidele vastav haldusakt. Käesoleval juhul ei ole Jõhvi Vallavalitsusel sellise haldusakti andmine võimalik, kuna Keskkonnaministeeriumi 10.06.
  4. a käskkirjaga nr. 674 jäeti vaidlusalune maaüksus Eesti Vabariigi omandisse ning maaüksus on müüdud uuele heausksele omanikule. Seega ei ole korralduse tühistamise korral enam kaebajale maa ostueesõigusega erastamine võimalik, küll aga tuleb sellisel juhul kohalikul omavalitsusel lähtuvalt muutunud asjaoludest anda uus haldusmenetlust lõpetav haldusakt. Seda on kohtumenetluses mõistnud ka kaebaja ise, kes on selgitanud halduskohtule oma soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue Jõhvi valla vastu. Ringkonnakohus märgib, et menetlust lõpetava haldusakti tühistamine lükkab edasi ka kaebaja võimalust esitada kahju hüvitamise nõue Jõhvi valla vastu, kuna formaalselt ei saa maa ostueesõigusega erastamise menetlust kaebaja osas haldusakti tühistamise korral lõppenuks lugeda. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest on halduskohtul kohustus juhtida isiku tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt RKHKm 25.11.2011, nr 3-3-1-77-10, p 11: RKHKo 21.02.2011, nr 3-3-1-80-10, p 22). Kaebaja tahtest lähtudes pidanuks halduskohus andma kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks, mida kohus aga teinud ei ole. 10 See ei too aga siiski kaasa asja tagasisaatmist halduskohtule uueks arutamiseks. Riigikohus on leidnud, et tühistamiskaebuse tuvastamiskaebuseks muutmine on võimalik ka apellatsioonimenetluses (RKHK 05.12.
  5. a otsus asjas nr. 3-3-1-41-11, p 13). Veelgi hilisemas otsuses muutis Riigikohus oma varasemat seisukohta selles, et tühistamistaotluse korral ei või kohus tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis haldusakti õigusvastasust ning jätta tühistamistaotlust rahuldamata. Riigikohus leidis, et tegemist ei ole kaebaja taotluse muutmisega tema tahte vastaselt, vaid tühistamisnõude rahuldamise peamise eelduse (haldusakti õigusvastasuse) tuvastamisega kohtuotsuse resolutsioonis – seega ei välju kohus kaebuse piiridest. Kui kaebajal on põhjendatud huvi toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, siis olukorras, kus kohus tuvastab toimingu või haldusakti õigusvastasuse, ei ole võimalik jätta kaebust rahuldamata ja toimingut või haldusakti kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastaseks tunnistamata (RKHK 29.11.
  6. a otsus asjas nr. 3-3-1-29-12, p-d 25-26). Kaebaja tahe kohtusse pöördumisel on käesoleval juhul selge. Lähtudes kaebaja soovist, pöörduda kahjuhüvitise nõudega Jõhvi valla vastu kohtusse, peab ringkonnakohus põhjendatuks kontrollida vaidlustatud korralduse õigusvastasust. Sellega ei välju ringkonnakohus kaebuse piiridest.
  7. Halduskohus on otsuse tegemisel pidanud oluliseks seda, et Jõhvi Linnavalitsus tegi hoone valdajale 25.04.2003 ettekirjutuse hoone lammutamiseks ja krundi heakorrastamiseks ning sellega kaotas kaebaja õiguse hoone juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et pärast Jõhvi Linnavalitsuse 25.04.
  8. a ettekirjutuse alusel hoone lammutamist ei olnud kaebajal enam võimalik erastada ostueesõigusega maad lammutatud hoone vundamendi juurde. Kuigi

§ 6

lg 31 alusel ei ole välistatud ehitise kordategemiseks tähtaja andmine, tuleb arvesse võtta nii ehitise seisundit kui ka selle kasutusest väljalangemise aega ja asjaolusid (RKHK 28.01.

  1. a otsus asjas nr. 3-3-1-82-07, p 18). Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta seda, et kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus ehitise kordategemiseks tähtaja andmiseks oli pärast lammutamisettekirjutuse tegemist redutseerunud nullini. Ettekirjutusest ei nähtu ehitise lammutamise põhjused (vt II kd, tl 10). Küll aga tuleb eeldada, et lammutamisettekirjutus kuulus täitmisele ehitise kui terviku, sh ehitise vundamendi osas. Asjaolust, et ettekirjutus täideti vaid osaliselt, ei tulenenud kohalikule omavalitsusele kohustust kaaluda ettekirjutuse täitmata osas ehitise kordategemiseks tähtpäeva andmist. Ringkonnakohus märgib, et ettekirjutusega kohustati OÜ-d Agrares Trade A. H. Tammsaare tn 57 asuvat hoonet lammutama ja krunti heakorrastama hiljemalt 01.06.2003, hoiatusega, rakendada vastasel juhul sunnivahendit. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja lammutamisettekirjutust ei vaidlustanud. Lammutamisettekirjutuse osalise täitmise korral oli ka Jõhvi Vallavalitsuse 31.10.
  2. a korralduse andmise ajal tegemist osaliselt kehtiva haldusaktiga, mis välistas kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse ehitise kordategemise otsustamiseks, mistõttu puudus ka vajadus ehitise seisukorra täiendavaks tuvastamiseks. Kuna pooled ei vaidle lammutamisettekirjutuse seaduslikkuse üle, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust kaebaja väide, et kohalik omavalitsus ei tuvastanud ehitise seisukorda
  3. aastal. Samuti ei oma tähtsust see, kellele oli adresseeritud lammutamisettekirjutus ning millised olid OÜ Agarte ja OÜ Agrares Trade omavahelised suhted seoses ehitiste kasutamisega. Ringkonnakohus tegi eelnevalt kindlaks, et kaebaja tasus 31.07.2003 ja 29.08.2003 dateeritud arve-saatelehtede alusel Floccosa OÜ-le. Arvetel on selgituseks 11 märgitud „Tammsaare 57 puitkonstruktsioonide lammutamine ja vedu“ (II kd, tl 87p). Seega pidi kaebaja olema lammutamisettekirjutusest teadlik. Kaebaja on selgitanud, et ehitise lammutamine oli tingitud detailplaneeringu kehtestamisest, kuna vaidlusaluse maa sihtotstarbeks sai ärimaa. Ringkonnakohus nendib, et isegi kui kaebaja eesmärgiks oli ostetud ehitise lammutamine ärihoone rajamisega vaidlusalusele maatükile, ei saanud tal seoses hoone lammutamisega tekkida õiguspärast ootust selles, et erastamise korraldaja ei arvesta erastamismenetluse läbiviimisel faktilise olukorra muutumist. Seega ehitise lammutamisega võttis kaebaja endale riski, et seoses muutunud asjaoludega ei ole enam maa ostueesõigusega erastamine võimalik.
  4. Kaebaja leiab, et Jõhvi Vallavalitsusel puudus pädevus erastamise toimingute üle otsustamiseks. Peale Jõhvi linna ja valla ühinemist ei antud Jõhvi Vallavalitsusele maa erastamise korraldamise õigust ja Jõhvi linna maa erastamise eeltoimingute dokumendid edastati Ida-Viru Maavalitsusele. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Jõhvi Linnavalitsuse 11.12.
  5. a korraldusest ning Jõhvi Linnavalitsuse 20.12.
  6. a kirjast kaebajale (II kd, tl 9, 9p) ilmneb, et Jõhvi Linnavalitsusel oli riigi nimel maa ostueesõigusega erastamise pädevus. Nimelt kuuluvad erastatava maa müügihinna, selle tasumise korra ja tähtaegade määramine Korra p 23 kohaselt erastamise korraldaja pädevusse ning korraldusega määras Jõhvi Linnavalitsus maa maksustamishinna, ostumüügihinna ning selle tasumise korra ja tähtajad. Vabariigi Valitsuse 16.06.
  7. a määrusega nr. 140 „Jõhvi linna ja Jõhvi valla haldusterritoriaalse korralduse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ moodustati Jõhvi linna ja Jõhvi valla ühinemisel uus kohaliku omavalitsuse üksus Jõhvi vald. Jõhvi Vallavalitsuse 06.12.
  8. a kirjast nr. 7-2.4/7791 kaebajale (II kd, tl 11) nähtub, et pärast Jõhvi linna ja Jõhvi valla ühinemist Jõhvi Vallavalitsusele maa erastamise korraldamise õigust ei antud. Vaidlustatud korralduse p-ga 1 lõpetas Jõhvi Vallavalitsus A. H. Tammsaare tn 57 maa ostueesõigusega erastamise menetluse eeltoimingud ning tühistas 24.03.
  9. a korralduse ja 11.12.
  10. a korralduse nr.
  11. Korralduse p-ga 2 edastas Jõhvi Vallavalitsus maa erastamise materjalid Ida-Viru maavanemale ja Ida-Viru katastribüroole (II kd, tl 15). Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt märkis, teeb kohalik omavalitsus Korras märgitud maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid. Eeltoodust tulenevalt on kohalikul omavalitsusel ka maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpetamise pädevus, kui selgub, et maa ostueesõigusega erastamise aluseks olev asjaolu (ehitiste olemasolu) on ära langenud, mistõttu ei ole eeltoimingute läbiviimine võimalik. Jõhvi Vallavalitsust saab maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute osas pidada Jõhvi Linnavalitsuse õigusjärglaseks. Eeltoodust tuleneb, et Jõhvi Vallavalitsus oli pädev otsustama ka Jõhvi Linnavalitsuse poolt seni läbi viidud maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpetamise. Ida-Viru maavanema 13.04.
  12. a kirjast tulenevalt pidi Jõhvi Vallavalitsus A. H. Tammsaare tn. 57 maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud üle vaatama ning otsustama, kas maa ostueesõigusega erastamise eeldused on täidetud. Eeltoodust tulenevalt oli Jõhvi Vallavalitsusel õigus jätta varasem haldusakt muutmata, anda uus haldusakt maa ostueesõigusega erastamise kohta või otsustada erastamise eeltoimingute lõpetamine maa ostueesõigusega erastamise eelduste äralangemise tõttu. Kuna erastamise menetluse 12 eeltoiminguid ei ole võimalik lõpetada maa ostuhinna tasumiseks kaebajale pandud kohustusi kehtetuks tunnistamata, oli Jõhvi Vallavalitsusel õigus otsustada oma õiguseellase 11.12.
  13. a korralduse nr. 559 tervikuna kehtetuks tunnistamine. Haldusmenetlus seaduse (HMS) § 9 lg-st 3 tuleneb, et haldusorgani pädevuse muutumisel peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. Kui haldusorgani tegevus lõpetatakse, läheb asja lahendamine üle pädevale haldusorganile. Ringkonnakohus on seisukohal, et Jõhvi Linnavalitsuse 11.12.
  14. a korralduse nr. 559 tervikuna kehtetuks tunnistamine ei ole eelviidatud HMS sättega vastuolus. HMS § 9 lg 3 ei välista haldusorgani õigusjärglase poolt haldusorgani varem antud haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui see on haldusorgani pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks (menetluse lõpuleviimiseks) vajalik. Sellega ei otsustanud Jõhvi Vallavalitsus Ida-Viru maavanema pädevusse kuuluvat küsimust. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et maa ostuhind olnuks kaebaja poolt tasutud.
  15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas haldusasjas ei oma tähtsust asjaolu, kas OÜ Agarte tegi
  16. aastal ettevalmistusi projekteerimiseks ja ehitustööde teostamiseks A. H. Tammsaare tn. 57 asuval maaüksusel või mitte. Vaidlust ei ole selle üle, et Jõhvi Vallavalitsuse 13.06.
  17. a korraldusega nr. 429 määrati OÜ-le Agrares Trade viimase taotlusel ärihoone (kauplus-ladu) ehitusprojekti koostamiseks A. H. Tammsaare 57 (ärimaa) projekteerimistingimused (II kd, tl 11, 12). Seega ei olnud projekteerimistingimuste adressaadiks kaebaja. Kaebaja väide ettevalmistuste tegemise kohta projekteerimiseks ja ehitustööde teostamiseks on paljasõnaline. Ringkonnakohus möönab, et

ei käsita ehitisena ainult maapinnaga püsivalt ühendatud ehitist, vaid ka lõpetamata ehitist ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba (

§ 6lg 3).

Seega on maa ostueesõigusega erastamine võimalik ka ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusloa puhul. Samas ei ilmne haldusasja materjalidest, et OÜ-le Agrares Trade väljastatud projekteerimistingimuste alusel oleks projekteerimise tulemusena koostatud ehitusprojekt, ehitusprojektile oleks väljastatud ehitusluba ning kaebaja või OÜ Agrares Trade oleks taotlenud maa ostueesõigusega erastamist ehitusloa alusel ehitise püstitamiseks. Seega ei saanud projekteerimistingimuste väljastamine OÜ-le Agrares Trade tekitada kaebajas õiguspärast ootust maa ostueesõigusega erastamiseks ehitusloa alusel ehitise püstitamiseks.

  1. Riigikohus on leidnud: „Ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud. Õiguspärane ootus võib tekkida aga sellest, kui erastamise õigustatud subjektilt nõutakse erastamishinna tasumist“ (RKHK 29.03.
  2. a otsus asjas nr. 3-3-1-81-05, p 14). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et tal võis Jõhvi Linnavalitsuse 11.12.
  3. a korralduse nr. 559 (I kd, tl 9) ning Jõhvi Linnavalitsuse 20.12.
  4. a kirjaga tehtud ettepaneku alusel, tasuda maa ostuhind ja erastamise kulud (I kd, tl 8 p), tekkida õiguspärane ootus, et temaga sõlmitakse ka vaidlusaluse maa erastamise ostu-müügileping. Siiski ei saa kaebaja usalduse kaitsele tugineda faktilise olukorra olulise muutumise korral. Ehitise, mille juurde taotletakse ostueesõigusega maa erastamist, lammutamine kujutab endast faktilise olukorra sedavõrd olulist muutust, et sellega langes ära kaebaja võimalus tugineda õiguspärasele ootusele maa erastamise ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Seega nõustub ringkonnakohus vastustajate seisukohaga selles, et ehitis, mille juurde ostueesõigusega erastamiseks maad taotletakse, peab eksisteerima samasuguses seisundis kuni erastamismenetluse lõpuni. Kui nimetatud asjaolu muutub, on kohalik omavalitsus erastamise eeltoimingute läbiviijana õigustatud oma varasemat haldusakti kehtetuks tunnistama või muutma. Ringkonnakohus märgib, et nii kohalikul omavalitsusel kui ka maavanemal on õigus kontrollida ostueesõigusega erastamise eelduste esinemist terve erastamismenetluse vältel, k.a. erastamislepingu sõlmimisel. 13 IV
  5. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 14 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.