Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 kohaselt väljastusteatega 30.11.2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Kirjeldav ja põhjendav osa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata, põhjendavas osas põhjendab kohus vaid hagi osalist rahuldamist. TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 tulenevalt on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 29.07.2012 liitumislepingu nr 1916814, 29.07.2012 järelmaksuga vara müügilepingu nr 1915816, 17.10.2012 liitumislepingu nr 2097048 ja 17.10.2012 järelmaksuga vara müügilepingu nr 20972695, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 29.07.2012 ja 17.10.2012 sõlmitud 2 liitumislepingud nr 1916814 ja nr 2097048 ning 29.07.2012 ja 17.10.2012 sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel
lg 1 tähenduses.
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
lg 3 p 5 29.07.2012 ja 17.10.2012 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Elisa Eesti AS on esitanud arve nr 2005967586 käsitlustasuga, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Arve nr 2005967586 kohaselt on käsitlustasu 127.82 eurot. Kohtu hinnangul on tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamise või järelmaksu summade mittetähtaegse tasumise korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, tarbijat ebamõistlikult kahjustav (
Kuna käsitlustasu 127.82 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 1037.95 eurot (1165.77-127.82 = 1037.95). Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et rahuldades hagi osaliselt ca 94% ulatuses nõudest, on põhjendatud jätta menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude taotluse 889.12 euro hüvitamiseks, sh õigusabikulu 639.12 eurot väljamõistmiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 305.50 eurot (94% 325 eurost). 3 Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 305.50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.