← Eesti

2-15-17619/14

Obsah (5)§ 1§ 31§ 29§ 30§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2016. a Rakvere Tsiviilasja number 2-15-17619 Tsiviilasi OÜ Hansasalu pankroti nõudes Menetlustoiming Pankrot

) § 108 lg 1 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Pankrotimääruse tegemisel saab haldur esitada taotluse makstud tagatiste tagasinõudmiseks. Samas ei ole käesoleval juhul võlgniku poolt tasutud tagatissummade, eelkõige menetluskulude tagatiseks antud tagatise osas summas 2400 eurot, tagasinõudmine ja raha laekumine pankrotivarasse üheselt selge, muuhulgas tulenevalt

§-st 114. HINNANG VÕLGNIKU TEGEVUSE JÄTKAMISE JA VÕLGNIKU TERVENDAMISE VÄLJAVAADETELE Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks majandustegevuse lõpetanud ja kuna võlgnikul puuduvad majandustegevuse taaskäivitamiseks vajalikud seadmed, tehnika ja rahalised vahendid. Samuti ei ole teada, et kolmandad isikud oleksid huvitatud ettevõttesse investeerimisest. MAKSEJÕUETUSE TEKKE AEG JA PÕHJUSED Vastavalt

§ 1

lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub käesoleval hetkel majandustegevus ja puuduvad ka 11 väljavaated majandustegevuse taaskäivitamiseks. Võlgniku bilansi kohaselt oli seisuga 01.12.2015 võlgniku kohustuste maht 696 057,95 eurot, kahjum -748 047,13 eurot ja omakapital negatiivne -654 780,69 eurot. Võlgniku esindaja kinnitab pankrotiavalduses, et võlgnikul varad ja laoseisud puuduvad. Ajutine haldur ei ole saanud aruande koostamisel tugineda kõigile võlgniku raamatupidamist kajastavatele dokumentidele, sealhulgas ei ole ajutine haldur saanud kontrollida võlgniku majandusaasta aruandeid aastate 2011, 2012, 2013 ja 2014 kohta, ega ka kõiki muid viimaste aastate raamatupidamisdokumente, muuhulgas sularaha tehingutega seonduvad. Seega ei ole ajutisel halduril võimalik esitada lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjustele ning tekkimise ajale. Võlgniku juhatuse liikme sõnul algasid probleemid ühingu tegevuses juba

  1. a, samas võlgniku esindaja poolt esitatud
  2. a bilansi kohaselt oli ühingu omakapital
  3. a veel positiivne (93 266,44 eurot). Arvestades, et 01.12.2015 bilansis oli võlgniku omakapital negatiivne juba -654 780,68 eurot ja et võlgniku majandustegevus seiskus juulis 2015, on tõenäoline, et võlgniku alaline maksejõuetus tekkis
  4. a. Täpsema maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste osas on ajutise halduri hinnangul vaja viia läbi erikontroll. Äriseadustik § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võttes arvesse, et võlgniku juhatus ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid aastate 2011-2014 kohta ja ajutisele haldurile ei ole esitatud kõiki raamatupidamisdokumente, ei saa ajutine haldur välistada, et võlgniku juhatuse liikme tegevuses võivad esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Samuti võivad võlgniku juhatuse liikme tegevuses esineda KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) sätestatud süüteo tunnused, kui leiab kinnitust võlgniku jaoks ebasoodsatel tingimustel ühingu vara võõrandamine, kui sellega kaasnes võlgniku seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, mis tõi kaasa võlgniku maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse ning KarS § 201 (omastamine) tunnused, kuivõrd ei ole teada, kas võlgniku arvelduskontolt väljavõetud rahalisi vahendeid on kasutatud võlgniku majandustegevuse huvides. Selgelt kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga ei ole ajutine haldur seni tuvastanud. Hinnangu andmine raske juhtimisvea esinemisele eeldab võlgniku raamatupidamise erikontrolli läbiviimist. Samas on ajutise halduri hinnangul käesoleval juhul rikutud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Seda nii seetõttu, et Hansasalu majandusaasta aruanded on jäetud esitamata (ka vaatamata registriosakonna ettekirjutusele) kui seoses eelmise Hansasalu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamata jätmisega (pankrotiavalduses väidab võlgniku praegune juhatuse liige, et kassaraha on eelmise juhatuse liikme poolt tagastamata). JÄRELDUSED, ETTEPANEKUD

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu, kuna võlgniku olemasolevad kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 12

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku anda võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele võimalus tasuda edasise pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa Hansasalu pankroti väljakuulutamiseks (ajutise halduri ettepanekul vähemalt 3 500 eurot, arvestades vajadust läbi viia võlgniku raamatupidamise erikontroll). Eeltoodust tulenevalt teeb ajutine haldur kohtule järgmised ettepanekud: 1) Anda võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele võimalus tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa (ajutise halduri ettepanekul vähemalt 3 500 eurot) OÜ Hansasalu (registrikood 11051584) pankroti väljakuulutamiseks; 2) Juhul, kui kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat ei tasuta, lõpetada OÜ Hansasalu (registrikood 11051584) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vastavalt

§-le 29; 3) Pankrotiavalduse menetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, nimetada OÜ Hansasalu (registrikood 11051584) dokumentide hoidjaks OÜ Hansasalu juhatuse liige Janek Kronberg (isikukood 37905215214); 4) Deposiidi tasumisel ja OÜ Hansasalu (registrikood 11051584) pankroti väljakuulutamisel, kohustada OÜ Hansasalu juhatuse liiget Janek Kronberg’i esitama pankrotihaldurile OÜ Hansasalu kogu raamatupidamise dokumentatsioon aastate 2011-2015 kohta; 5) Deposiidi tasumisel ja OÜ Hansasalu (registrikood 11051584) pankroti väljakuulutamisel, kohustada OÜ Hansasalu juhatuse liiget Janek Kronberg’i kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed OÜ Hansasalu vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine haldur on esitanud ka tasu ja kulude hüvitamise alljärgneva taotluse: Ajutine pankrotihaldur kulutas pankrotiseaduse §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 21 tundi, mis teeb ajutise halduri tasuks 1 470 eurot (arvestusega 70 eurot üks töötund), millele lisandub käibemaks 20% 294 eurot, kokku 1 764 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt kantud vajalikud kulutused seoses oma ülesannete täitmisega on järgmised: Kulu nimetus Kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, sh elekter ja muud kommunaalkulud, fotokoopiad Väljavõtted kinnistusraamatust Väljavõtted ettevõtjaportaalist Kogu s 2 45 1 6 M/ü Maksumus Tööpäev Fotokoopia d 10,00 EUR/tööpäev 0,31/1 A4 20,00 13,95 3,00 EUR 2,00 EUR Kokku (EUR): 3,00 12,00 48,95 Kokku (EUR) 13 Lähtudes eelnevast palub ajutine pankrotihaldur: 1. Määrata kindlaks ajutise pankrotihalduri Kristi Relvik’u (isikukood 47601265210) tasu (tasu välja mõista büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb – OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik, a/a EE762200221061443333) 21 töötunni eest 1 470 eurot (arvestusega 70 eurot üks töötund), millele lisandub käibemaks 20% 294 eurot, kokku 1 764 eurot; 2. Välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 1 764 eurot OÜ Hansasalu (registrikood 11051584) vara arvelt. Kui OÜ Hansasalu vara ei kata ajutise pankrotihalduri tasu, hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Kristi Relvik’ule (isikukood 47601265210) ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest; 3. Välja mõista ajutise pankrotihalduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik (registrikood 12802213) OÜ Hansasalu (registrikood 11051584) vara arvelt 48,95 eurot. Õiguslik põhjendus 4.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ja kui võlausaldajad ei ole avaldanud valmisolekut menetluskulude tasumiseks. Antud asjas ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud reageerinud kohtu poolt Ametlikes Teadaannetes 11.01.2016 avaldatud ülekutsele deposiitkontole menetluskulude jaoks ülekande tegemiseks. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tagasivõitmise selgeid aluseid ei esine. Avaldajal puuduvad vastuväited menetluse raugemise osas. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlus kuulub esitatud kujul rahuldamisele, st osaliselt riigieelarvelistest vahenditest

§ 23lg 4 alusel.

Avaldaja kulud jäävad tema enda kanda. Ajutisel halduril tuleb aruandest nähtuvatel asjaoludel kaaluda kuriteo teate esitamise põhjendatust ning vajadusel see asjaomastele institutsioonidele edastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.