1-10-11338/317

1-10-11338 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-11338 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Urmas Aalmanni (Aalmann) advokaat Kalju Kutsari määruskaebus kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Urmas Aalmanni kaitsja advokaat Kalju Kutsari määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 07.08.2012 määrusega jäeti Urmas Aalmann temale Tartu Maakohtu 26.04.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. U. Aalmann on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.04.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 201 lg 2 p 1; § 345 lg 1 ja § 349 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 6 kuud 2 päeva. U. Aalmanni karistusaja algus on 17.03.2010 ja lõpp 19.09.
4. Viru Vangla esitas 18.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U. Aalmanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlemiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. U. Aalmanni on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Lisaks on U. Aalmanni 10 korda karistatud väärteokorras. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Maakohus leiab, et U. Aalmann ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg, mida U. Aalmann ei ole varasemalt nõuetekohaselt läbinud. Lisaks on U. Aalmanni karistatud 4 korda distsiplinaarkorras. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine ning see tingimus ei ole täidetud. Vabanemise korral on U. Aalmannile tagatud 3-kuulise katseajaga töökoht. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala ja töökogemused puuduvad. Vangistuses on kinnipeetav korduvalt keeldunud tööst. Eeltoodud asjaolud seavad kahtluse alla kinnipeetava motivatsiooni seekord pikemaajaliselt tööle asuda. U. Aalmannil on tasumata rahalisi kohustusi 4300 euro ulatuses, mis hakkab mõjutama U. Aalmanni toimetulekut vabaduses. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on enamus kuritegudest kinnipeetava poolt toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Maakohus leiab, et antud juhul on olemas suur oht, et vabaduses isegi väikese sissetuleku omamisel võib U. Aalmann panna toime uue kuriteo. U. Aalmann on tunnistanud regulaarset narkootikumide tarvitamist. Tal on diagnoositud narkootikumide tarvitamise tagajärjel tekkinud psüühikahäire. U. Aalmann on viibinud ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas ning saab hetkel medikamentoosset ravi. Asja materjalide kohaselt ei ole kinnipeetav vangistuse ajal oma sõltuvusprobleemiga tegelenud. U. Aalmann alustas osalemist sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid katkestas selle nädal hiljem motivatsiooni puudumisel. Samuti oli ta paigutatud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda, kuid seoses soovimatusega oma probleemidega tegeleda paigutati ta ümber teise osakonda. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et U. Aalmann on kuriteod toime pannud grupis, osade kuriteokaaslastega jätkab ta suhtlust ka vangistuse ajal. Maakohus peab võimalikuks, et U. Aalmann vabaduses viibides jätkab endist eluviisi. Maakohus ei nõustunud kaitsja väitega, et psühhiaatrilist ravi on võimalik saada vaid vabaduses. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et vajadusel on U. Aalmann saanud ravi nii vangla psühhiaatriosakonnas kui ka medikamentide näol. Seega on vajadusel ravi kinnipeetavale tagatud ka vangistuses. Kindla alalise elukoha olemasolu peab maakohus positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole vabastamine põhjendatud. Maakohus leiab, et U. Aalmanni tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on vastuolus karistuse üldiste eesmärkidega. Vangistust kandes on tal võimalik tegeleda sõltuvusprobleemidega ning omandada eriala ja töökogemus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu U. Aalmanni kaitsja on esitanud määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist ning U. Aalmanni tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. -2- Kaitsja märgib määruskaebuses, et tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et U. Aalmanni eelmine karistus on mõistetud 08.07.2002 ning ta vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 08.03.
5. Katseaeg, mille mitteläbimist maakohus U. Aalmannile ette heidab, määrati talle Tallinna Linnakohtu 18.06.2001 otsusega, s.o enam kui 11 aastat tagasi. Määruskaebuse esitaja hinnangul on arusaamatu ja põhjendamatu heita süüdimõistetule ette seda, et ta 11 aastat tagasi rikkus katseajaks kehtestatud nõudeid, mille eest on ta oma karistuse juba ammu täielikult ära kandnud. U. Aalmannil on olemas perekond, kelle juurde tal on võimalik asuda elama ning võimalus saada tööd. Asjaolu, et U. Aalmann on vanglas viibides tööst keeldunud, ei anna põhjust eeldada, et ta ei soovi töötada ning oma perekonda ülal pidada. U. Aalmann soovib asuda tööle oma abikaasa isa tallu ning teenida elatist põllumajandustöödega, kusjuures tema igapäevane elu oleks nii abikaasa kui ka tööandja vahetu kontrolli all. Sel viisil saadud rahaga on U. Aalmannil võimalik elatada nii ennast kui oma peret ning asuda täitma ka rahalisi kohustusi. U. Aalmanni tulevane elukoht asub linnast eemal, tema tegevus saaks olema seotud põllumajandusliku tootmisega. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tõenäoline, et ta puutuks vabaduses viibides kokku kriminaalkorras karistatud isikutega, jääks ilma püsiva sissetulekuta ning paneks sel põhjusel toime uusi kuritegusid. Määruskaebuse esitajale on arusaamatu maakohtu seisukoht, et U. Aalmanni ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna tal on täitmata rahalisi kohustusi ning ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistuse lõpuni kandmise korral ei toimu nimetatud asjaolude osas mingeid muutusi, samas võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine kehtestada U. Aalmanni käitumise üle kriminaalhooldusametniku regulaarse järelevalve, mis aitab kaasa süüdimõistetu kohanemisele ning võimaldab ära hoida võimalikud uued õiguserikkumised. Samuti on U. Aalmannil vabaduses viibides võimalus saada ausal teel sissetulekut ja vähendada oma võlgnevusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et U. Aalmanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et U. Aalmannil on vabanedes olemas elukoht, toetavad perekonnaliikmed ning tööle asumise võimalus. Samas märgib ringkonnakohus, et need positiivsed asjaolud ei ole varasemalt mõjutanud U. Aalmanni kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et U. Aalmanni on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Varasemate kuritegude puhul on tegemist varavastaste kuritegude. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks – käesoleval hetkel kannab U. Aalmann karistust muuhulgas I astme rahvatervisevastase kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vanglakaristust kannab U. Aalmann kolmandat korda. -3- Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et U. Aalmannile eelnevalt mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud ning ringkonnakohus leiab, et esineb oht, et U. Aalmann võib vangistusest ennatliku vabanemise korral uuesti hakata vabaduses kuritegusid toime panema. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kuna katseaeg, mille tingimusi U. Aalmann rikkus, määrati talle 11 aastat tagasi, ei peaks kohus seda arvestama. U. Aalmanni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastades tuleks talle määrata katseaeg, mille jooksul peab U. Aalmann täitma talle kehtestatud tingimusi ja kohustusi, sh mitte toime panema uusi kuritegusid. Katseaja ning kriminaalhooldaja järelevalve eesmärk on motiveerida isikut kuritegude toimepanemisest hoiduma ning samas soodustama tema ühiskonda integreerumist. Sellest tulenevalt tuleb isiku tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel arvestada, kuidas katseaeg isikule mõjub. Siinkohal on põhjendatud käsitleda asjaolu, et U. Aalmanni suhtes on varasemalt katseaega kohaldatud, kuid ta on rikkunud katseaja tingimusi. Sellest võib järeldada, et katseaeg ning kriminaalhooldaja järelevalve ei oma U. Aalmannile soovitud mõju ning ringkonnakohtul ei teki veendumust, et seekord suudab U. Aalmann katseaega edukalt läbida. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt tunnistab U. Aalmann pikaajalist sõltuvusainete tarbimist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt paiknes U. Aalmann Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kuid seoses motivatsiooni puudumisega tegeleda enda sõltuvusprobleemiga paigutati ta teise osakonda. U. Aalmann osales mais 2012 sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid katkestas selles osalemise seoses motivatsiooni puudumisega. Käesoleval hetkel kannab U. Aalmann karistust muuhulgas narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et narkootiliste ainete tarvitamine suurendab U. Aalmanni puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vangistuses on U. Aalmannil võimalus oma sõltuvusprobleemiga tegeleda. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on U. Aalmannil tasumata rahalisi kohustusi 4300 euro ulatuses. Enamuse U. Aalmanni poolt toime pandud kuritegude puhul on tegemist varavastaste kuritegudega, mis on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Seega leiab ringkonnakohus, et esineb oht, et vangistusest ennatliku vabanemise korral võib U. Aalmann rahaliste probleemide tekkimisel hakata uusi kuritegusid toime panema, seda nimelt rahalise kasu saamise eesmärgil. Kaitsja märgib määruskaebuses, et U. Aalmanni rahalisi kohustusi puudutavad asjaolud tema tähtaegseks vangistusest vabastamiseks ei muutu ning vabaduses on tal võimalik asuda tööle ning hakata neid rahalisi kohustusi tasuma. Ringkonnakohus märgib, et ka vangistuses on töötades võimalik teenida legaalset sissetulekut ning sellega toetada oma perekonda ning tasuda vähehaaval rahalisi kohustusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolu, et U. Aalmann on korduvalt keeldunud vangistuses töötamisest, viitab tema poolt vähesele motiveeritusele asuda püsivalt tööle. Viimased kuriteod on U. Aalmanni poolt toime pandud grupis. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt suhtleb U. Aalmann mitmete kuriteokaaslastega ka vangistuse ajal. Vabaduses jätkas ta kuritegelikku käitumist, kuna ei osanud oma kuriteokaaslastele öelda, et tema niimoodi jätkata ei soovi. Määruskaebuses sedastab kaitsja, et U. Aalmann elaks tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oma abikaasa ja tööandja kontrolli all. Samas märgib ringkonnakohus, et kooselu abikaasaga ei hoidnud ära U. Aalmanni viimaseid kuritegusid toime panemast ning ringkonnakohtul ei teki eelnevast tulenevalt veendumust, et U. Aalmann suudab ennatlikul vangistusest vabanemisel oma endisest tutvusringkonnast ning endistest harjumustest eemale hoida. -4- Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Selleks, et U. Aalmanni tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk -5- Aarne Sarjas