Obsah (7)

§ 184§ 392§ 64§ 65§ 68§ 76§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-4859 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlus

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati 8 aasta ja 3 kuu vangistusega;

§ 392

lg 2 p 2 järgi ning karistati 4 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa (213 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 3 kuud ja 16 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamise päevast, s.o 14.10.

1. I. Nurmiku karistusaja algus 14.10.2007 ja lõpp 29.04.
2. Tartu Maakohtu 05.03.2012 määrusega jäeti Inno Nurmik Harju Maakohtu 26.06.2008 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega ja elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole käesoleval ajal põhjendatud I. Nurmiku tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelvalvega. Määruse põhjenduste järgi välistavad I. Nurmiku korduvad kriminaalkaristused ja katseajal uue esimese astme kuriteo toimepanemine ning vanglas süstemaatiliselt toimepandud distsipliinirikkumised käesoleval ajal tema ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valvega. Alles viimase aasta jooksul ei ole I. Nurmikut vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Nimetatud asjaolud kogumis näitavad tõsist probleemi distsipliinile allumises vabaduses ja ka vangla tingimustes oma elu korraldamiseks seaduskuulekal viisil. Maakohus leidis, et võttes arvesse veel I. Nurmiku poolt toime pandud kuritegude iseloomu ning kandmata karistuse suurt osa, tuleb tunnistada tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla enneaegseks ja põhjendamatuks, kuigi teatud formaalsed tingimused on näiliselt täidetud. Maakohus asus seisukohale, et seni ilmnenud positiivsetest protsessidest jääb tänase päeva seisuga väheks, et põhjendada I. Nurmiku ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elukoht ja töötamise võimalused olid tal olemas ka enne viimase, raske kuriteo toimepanemist ja ei ole hoidnud teda seaduskuulekal eluteel. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu I. Nurmiku kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada I. Nurmik tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on küll tõsi, et kuriteo, mille eest I. Nurmik karistust kannab, pani ta toime katseajal, mis iseenesest võib viidata asjaolule nagu oleks I. Nurmikul tõsiseid probleeme distsipliinile allumisega vabaduses, kuid arvestamata ei saa jätta seda, et I. Nurmik kannab reaalset vangistust esimest korda. Istungil selgitati välja, milline on olnud reaalse vangistuse mõju I. Nurmiku arusaamisele toimepandud kuriteost, selle raskusest, aga ka vabaduses viibides seadusekuuleka käitumise vajadusest, mis viitab otseselt sellele, et karistus (esimene reaalne vangistus) on sisuliselt oma eesmärgi täitnud. Maakohus on jätnud arvestamata need positiivsed asjaolud, mis õigustaksid I. Nurmiku ennetähtaegset vabastamist. I. Nurmikul on alaealine laps, kellel puudub ema hoolitsus ja kes on I. Nurmiku ema ehk siis oma vanaema hooldada. Arvestamata on jäänud ka I. Nurmiku positiivne käitumine vanglas, tema osavõtt erinevate programmide läbimisest, osalemine tööhõives. Nii vangla kui ka kriminaalhooldusosakond toetasid I. Nurmiku vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et kui karistusasutus (vangistatud isiku suhtes kõige objektiivsema info ja arvamuse andnud asutus) ja järelevalveasutus leiavad üksmeelselt, et isiku on võimalik vangistusest ennetähtaegselt vabastada ja ta võib elada vabaduses, puudub kohtul alus jätta see isik vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. I. Nurmiku eelnev elukäik, millele on maakohus vangistusest ennetähtaegse vabastamisest keeldumise otsustamisel tuginenud, ei ole antud juhul asjaolu, mis kaalub üles tema arusaamise oma teo õigusvastasusest, kahetsuse toimunu üle ja valmisoleku edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. -2- Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus

§ 76

lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine.

1. Määruskaebuses on leitud, et maakohus ei ole määruse tegemisel arvestanud kõiki asjas tähtsust omavaid ja I. Nurmiku ennetähtaegset vabastamist toetavaid asjaolusid. Ringkonnakohus niisuguse seisukohaga ei nõustu. Maakohus on kohtumääruses toonud välja need asjaolud, millest tulenevalt kohus ei pidanud õigeks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Seoses sellega tuleb märkida, et oluline ei ole üksnes see, kas rohkem on vabastamist toetavaid või sellele vastu rääkivaid näitajaid, vaid neid iseloomustuse punkte tuleb hinnata ka sisuliselt. Maakohus on I. Nurmikut iseloomustavate andmetena välja toonud tema varasema karistatuse, toimepandud kuriteo iseloomu ning asjaolu, et I. Nurmik pani uue kuriteo toime katseajal. Antud juhul on maakohus leidnud, et eelnimetatud asjaolud on sellised, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eelnimetatud seisukohaga ja märgib, et kohus võib keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta

§ 76lgst 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele.

I. Nurmikut on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab ta karistust I astme kuriteo - narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest grupis ja narkootilise aine (kokaiini) üle riigipiiri suures koguses (oma seedeorganites) toimetamise eest 2 aasta jooksul, s.o ajal, mil ta oli eelmise kuriteo eest allutatud kriminaalhooldusele. Tähelepanuväärne on, et ettepaneku sellise kuriteo toimepanemiseks tegi I. Nurmikule tema vend. Seega ei ole I. Nurmiku suhtes varem kohaldatud karistused täitnud

§ 56

lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, vaid ta asus veelgi raskemaid ja ühiskonnaohtlikumaid kuritegusid toime panema. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et I. Nurmikul käesoleval ajal vanglas distsiplinaarkaristused puuduvad, on küll positiivne, kuid ainuüksi see ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

1. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt kaitsja seisukohale, et maakohus on piisavalt hinnanud kõiki tõendeid ja asjaolusid, mis käsitlevad süüdimõistetu käitumist vangistuses ja elutingimusi vabaduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna I. Nurmiku elu- ja töötingimused vabaduses, lähedaste toetus ja lapse olemasolu alust tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, kuna need asjaolud olid I. Nurmikul olemas ka enne kuritegude toimepanemist. Rõhutada on vaja, et Harju Maakohtu 26.06.2008 otsuse järgi oli ajal, mil I. Nurmik vedas oma siseorganites välisriikidesse narkootikume, temaga kaasas ka tema alaealine poeg.
2. Ringkonnakohus leiab, et sellised asjaolud teevad küsitavaks I. Nurmiku suhtes efektiivse kriminaalhoolduse teostamise ja seetõttu ei ole käesoleval ajal I. Nurmiku ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud. I. Nurmiku vabastamata jätmisel on määravaks tema oskamatus varasematest karistustest vajalikke järeldusi teha.
3. Ringkonnakohus tunnustab I. Nurmiku soovi elada edaspidi seaduskuulekalt, kuid leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei ole sedavõrd kaalukad, et annaksid aluse teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada rohkem kui 4 aastat enne karistusaja lõppu. -3- Tartu Vangla küll toetab I. Nurmiku ennetähtaegset vabastamist, kuid kohus ei ole esitatud arvamustega seotud. Ringkonnakohus märgib, et I. Nurmiku karistusaja pikkus võimaldab kohtul veel korduvalt arutada tema ennetähtaegse vabastamise küsimust.
4. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -4- Mati Kartau