1-09-17535/27

1-09-17535 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-17535 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Marko Moorasti (Moorast) kaitsja vandeadvokaat Veljo Viiloli (Viilol) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Marko Moorasti kaitsja vandeadvokaat Veljo Viiloli määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo kaudu 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12.80 (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti), vandeadvokaat Veljo Viilolile tema poolt Marko Moorastile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Marko Moorastilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Veljo Viiloli poolt osutatud õigusabi eest 76.80 eurot riigituludesse.
7. Marko Moorastil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Marko Moorast 109-17535 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 03.04.2012 määrusega jäeti Marko Moorast talle Harju Maakohtu 19.11.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M. Moorast tunnistati Harju Maakohtu 19.11.2009 otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kui kergem karistus kaetuks M. Moorastile Harju Maakohtu 12.05.2009 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.02.2009 ja lõpeb 18.08.
9. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 18.02.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla esitatud materjalidega, leidis, et M. Moorast ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Maakohus märkis, et kinnipeetav on seitse korda kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest viimased karistused on talle mõistetud KarS § 184 lg 1 järgi esimese astme narkokuritegude eest. M. Moorast on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades M. Moorasti vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha kaotamise korral ja seega legaalse sissetuleku puudumisel, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist ja narkootikumidest ning tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib M. Moorast panna toime uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole M. Moorast olnud seaduskuulekas, sest tal on vangla andmetel 13 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Maakohus märkis veel, et materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased olid M. Moorastil olemas ka varem, kuid need ei suutnud ära hoida tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Samas tunnustas maakohus M. Moorastit selle eest, et ta on vanglas end mitmekülgselt arendanud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M. Moorasti vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole kuriteo toimepanemise asjaolude juures arvestanud, et ehkki süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on küll esimese astme kuritegu, ei olnud toimepandud kuriteo asjaolud iseenesest suure ohtlikkusega. Seda kinnitab asjaolu, et kuriteo eest mõisteti M. Moorastile karistus alla selle keskmist määra. Maakohus ei ole kaitsja hinnangul arvestanud, et M. Moorast kannab reaalset vanglakaristust teist korda. Maakohtu põhjendus, et kohtul puudub veendumus M. Moorasti seaduskuulekas käitumises, on oletuslik. Tema selgituse kohaselt õigustab ta kohtu usaldust tingimisi vabastamise korral õiguskuulekalt käituda, alkoholi ja narkootikume ta enam ei tarvita ning lubab neid ka edaspidi mitte tarvitada. Kaitsja hinnangul on antud juhul oluline, et M. Moorast on vanglas karistust kandes teinud edaspidiseks seaduskuulekaks eluks õiged järeldused. Vastavalt kohtuistungi protokollile on M. Moorast lubanud õigusrikkumisi enam mitte toime panna ja käituda korralikult. Eeltoodut kinnitab M. Moorasti aktiivne osalemine vanglas läbi viidud sotsiaalprogrammides ja narkosõltuvust käsitlevates programmides. Ta töötab vanglas tootmistööl puidutsehhis. 2 Kaitsja lisab, et M. Moorastil on pärast vabanemist olemas kindel töökoht, mida kinnitab xxx OÜ garantiikiri. Samuti on tal vabanemisel olemas kindel elukoht, perekond ja kaks last, kelle kasvatamises ja materiaalses toetamisest soovib M. Moorast koos abikaasaga osaleda. Lisaks tahab ta toetada oma ema. M. Moorasti lähedased ja perekond toetavad teda positiivse ja õiguskuuleka ellusuhtumise kujundamisel. Kaitsja rõhutab, et kogu edaspidine elukäik pärast M. Moorasti tingimisi enne tähtaega vabastamist on kriminaalhooldaja kontrolli all, mis teda distsiplineerib ja tugevdab suhtumist seaduskuulekaks käitumiseks. M. Moorast sai kohtuistungil aru, et tingimisi vabastamise ja kohtu usalduse kuritarvitamise korral pööratakse karistus uuesti täitmisele ja ta saadetakse vanglasse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M. Moorasti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt peamiselt määruskaebuses esitatud väiteid.
13. Ringkonnakohus möönab, et M. Moorasti käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – M. Moorast on vangistuses osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et M. Moorasti vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
14. Ringkonnakohus leiab, et M. Moorasti varasem elukäik, toimepandud kuriteo asjaolud ning käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Nii nähtub karistusregistri väljavõttest, et teda on seitse korda kriminaalkorras karistatud, reaalses vangistuses viibib ta teist korda. M. Moorastit on varem karistatud nii rahalise karistuse kui ka tingimisi vangistusega. Vaatamata saadud võimalustele kanda karistusi vabaduses, ei loobunud M. Moorast kuritegelikust eluviisist, pannes katseajal toime uued kuriteod. Tähelepanu väärib asjaolu, et M. Moorast pole mitte üksnes jätkanud kuritegude toimepanemist, vaid tema kuriteod on muutunud ohtlikumaks. Kui esimest korda karistati teda salajase varguse eest, siis teisel korral juba röövi ning kahel viimasel korral narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused ei ole M. Moorastile vajalikku paranduslikku mõju avaldanud, mis annab aluse kahelda, et temale ennetähtaegsel vabastamisel määratav katseaeg mööduks edukalt. Seejuures ei ole vähetähtis asjaolu, et õigusrikkumiste toimepanemist on M. Moorast jätkanud ka vanglas, omades arvukaid distsiplinaarkaristusi. Seega pole M. Moorast isegi vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt. 3
15. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on kinnipeetavat iseloomustavate andmete hindamise tulemusena kujunenud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning isik on suuteline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. M. Moorasti puhul ringkonnakohtul sarnaselt maakohtule sellist veendumust ei kujunenud. Seejuures möönab ringkonnakohus, et kohtu sellekohane arvamus on oletuslik, kuid kuna tegemist on ennustusega kinnipeetava tulevikukäitumise kohta, on see paratamatu.
16. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada M. Moorasti suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.
17. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
18. Kaitsja on esitanud koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kaitsja kulutanud maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 6 pooltundi ning taotleb selle eest tasu summas 115,20 eurot hüvitamist. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 ja RÕS § 22 lg-le 7 tuleb ringkonnakohtul kontrollida kaitsja poolt esitatud eelnimetatud taotluse põhjendatust ning määrata kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg ning maksmisele kuuluv põhjendatud tasu. Ringkonnakohus, arvestades määruskaebuse kogumahtu ning selles toodud sisulisi motiive, on seisukohal, et kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt ning maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulutatud põhjendatud ajaks tuleb lugeda 4 pooltundi ja kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks 76,80 eurot, sealhulgas käibemaks 12,80 eurot. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Paavo Randma