1-07-7241/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-7241 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikolai Kohtovi (Kohtov) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Nikolai Kohtovi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud N. Kohtov mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 14.10.2008 otsusega KarS § 256 lg 1, § 121 ja § 120 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 14.10.2008 ja lõpp 04.03.
4. Tartu Maakohtu 30.04.2012 määrusega jäeti N. Kohtov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus asus seisukohale, et eelkõige N. Kohtovi poolt toimepandud kuritegude asjaolud ning ärakantud karistusaja mittevastavus kuriteo raskusele (kuritegeliku ühenduse organiseerimine), aga ka käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. N. Kohtovi poolt distsiplinaarsüütegude toimepanemine vangistuses seab kohtu hinnangul kahtluse alla tema poolt käitumiskontrolli nõuetest kinnipidamise. Kui isik ei suuda isegi range järelevalve tingimustes järgida kehtestatud reegleid, siis ei saa kohtu hinnangul olla veendumust, et ta on võimeline korrektselt täitma käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Arvestades kandmata karistuse aega – 2 aastat 10 kuud – kujuneks tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel ka katseaeg suhteliselt pikaks. Kui N. Kohtovi väitel on temas toimumas positiivsed muutused, siis on kohtu arvates võimalik neid edasise vangistuse kandmise aja jooksul kinnistada. Eelkõige tuleb hoiduda distsiplinaarüleastumistest. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu N. Kohtov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Puutuvalt distsiplinaarkaristusse märgib N. Kohtov, et noomituse sai ta 12.01.2010, kuid praegu on aasta
5. Seoses 09.12.2011 saadud noomitusega, peab N. Kohtov vajalikuks selgitada distsiplinaarkaristuse aluseks olnud asjaolusid, sh unetus, soov välja magada. N. Kohtovi hinnangul ei riku ta sellest karistusest nähtuvalt vangla korda, kui arvestada rikkumise põhjuseid. N. Kohtov osundab, et kui ta elektroonilise valve all midagi rikub, siis ta ainult kannatab selle pärast tagasitulemisega vanglasse, kuna vabaduses ei saa ta midagi teha ja tähelepanu tema vastu saab olema suur. N. Kohtov õpib vangistuses teise mooduli keevitust ning tal on lõputunnistus poole aasta kohta. N. Kohtov leiab, et 2 aastat 10 kuud ei ole kuigi pikk aeg, et ühiskond saaks kontrollida tema õiguspärast käitumist. Seda enam, et ta on 30-aastane ning ei näe elus liikumisi, mida ta ei saaks kriminaalhooldajaga läbi arutada või veel tõsisematel juhtudel kriminaalpolitseiga. N. Kohtov hakkab vabaduses mõtlema igapäevaprobleemidest usu kaudu ning järgima soovitusi. N. Kohtov on seisukohal, et KarS § 256 kuriteo toimepanemine on piir ning kui see on piir, siis kasvada ei ole kuhugi. N. Kohtov kinnitab, et ta ei ole ammu enam midagi toime pannud (kontaktkuritegusid). Vanglas on ta töötanud koristajana. Vangla ei ole neljal varasemal korral toetanud tema ennetähtaegset vabastamist, kuid nüüd on toetanud, vaatamata noomitusele. Ühtlasi kinnitab asjaolu, et N. Kohtov ei mõju negatiivselt, see, et N. Kohtov pandi ühte sektorisse isikuga, kes tema vastu ütlusi andis. N. Kohtov kinnitab, et vabaduses ei tarvitanud ta narkootikume ning seda kinnitasid kriminaalasjas ka tunnistajad. N. Kohtov tahab vabaduses elada ausalt ja jumala toel. Määruskaebuse lisas on N. Kohtov avaldanud arvamust, et tal on õige aeg vabaneda elektroonilise valve alla, kuna Postimehes avaldatud statistika kinnitab, et sellisel juhul satuvad inimesed vangistusse harvem tagasi. N. Kohtov selgitab, et alates aastast 1998 sooritas ta kuritegusid ning aina hullemaks ta teod läksid. Narkootikumide juurde sattus ta elades huligaanset tänavaelu, organisatsiooni läks N. Kohtov aja jooksul asjaolude kulgemise tõttu naiivselt sõbralikke suhteidpidi. N. Kohtovil on kahju, et ta valet teed pidi kulges ning seda ta iga päev jumalat paludes ka kahetseb ja palub selle eest andestust. N. Kohtov möönab, et karistust oli talle põhimõtteliselt vaja, et kõigest aru saada. Lisaks osundab N. Kohtov, et väga paljud KarS § 184 järgi süüdimõistetud vabastatakse ennetähtaegselt elektroonilise valve alla ja isegi juhul, kui nad ei ole paranenud. N. Kohtovi jaoks on arusaamatu, miks KarS § 256 järgi ei vabastata ennetähtaegselt. N. Kohtov soovib vabaduses luua pere ja kodu, töötada, areneda ausas seaduslikus elus, tegeleda bioloogia, ajaloo ja võõrkeeltega. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et N. Kohtovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, sealjuures ka elektroonilise valve alla, ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on N. Kohtovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata, vaid täiendavalt märgib järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
7. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et nii tingimisi ennetähtaegse vabastamise kui ka karistuse mõistmise mõtte ja eesmärgi kohaselt ei ole kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest reegel. Vastupidi, kinnipeetavatel tuleb arvestada, et neile mõistetud karistus kuulub üldjuhul tervikuna ärakandmisele ning üksnes erandlikud asjaolud tingivad karistuse kandmisest vabastamise tingimisi ennetähtaegselt. Nimetatud erandlike asjaolude tuvastamiseks, tuleb kohtul hinnata konkreetseid KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis, mitte lähtuda meedias avaldatud statistikast või arvamustest või analoogia korras teiste tingimisi ennetähtaegsete vabastamiste juhtumitest. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimaldab eelkõige kohtul tekkinud veendumus, et karistuse eesmärk on konkreetse kinnipeetava suhtes saavutatud.
8. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et N. Kohtovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist takistavateks asjaoludeks on toimepandud kuritegude asjaolud, ärakantud karistusaja pikkus, käitumine karistuse kandmise ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda N. Kohtovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist (isegi elektroonilise valve alla) ka tema varasem elukäik. 3.1 N. Kohtovit on varasemalt korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. N. Kohtovile on eelnevalt karistuseks mõistetud ka tingimisi vangistust, kuid N. Kohtov on katseajal toime pannud kuriteo (narkootiliste ainete käitlemine suures koguses). N. Kohtov kannab käesoleval ajal karistust äärmiselt raske kuriteo toimepanemise eest – pikaajaliselt tegutseva (jaanuaris 2005 kuni 02.03.2006) kuritegeliku ühenduse loomine, mille eesmärgiks oli Lõuna-Eestis narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kusjuures N. Kohtovi roll nimetatud kuritegelikus ühenduses oli juhtimine ja rahastamine, liikmete värbamine ja neile ülesannete jagamine. Ühe värvatud kuritegeliku ühenduse liikme suhtes pani N. Kohtov toime mitmel korral ka kehalisi väärkohtlemisi ning ähvardamise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning leiab, et ligikaudu 2 aastat 9 kuud enne karistusaja lõppemist ei ole põhjendatud N. Kohtovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ning seda isegi elektroonilise järelevalve alla. Arvestades, et N. Kohtov on varasemalt edutult olnud kriminaalhoolduse järelevalve all, puudub alus olla veendunud, et N. Kohtov sellel korral kuritegelikku käitumist ei jätka. 3.2 Ringkonnakohus leiab, et N. Kohtovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist takistavaks asjaoluks on ka karistuse kandmise ajal N. Kohtovile määratud distsiplinaarkaristused, millest üks karistus on käesoleval ajal kehtiv. N. Kohtov on nii maakohtu istungil kui ka määruskaebuses selgitanud distsiplinaarkaristuse aluseks olnud asjaolusid ja leidnud, justkui tegemist ei oleks suure rikkumisega või sellise rikkumisega, mille põhjal saaks järeldada tema -3- õigusvastast käitumist vabaduses. Ringkonnakohus N. Kohtovi sellesisulise arvamusega ei nõustu ning märgib esmalt, et kohtul puudub pädevus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral hinnata distsiplinaarkaristuse aluseks olnud asjaolusid. Ühtlasi on oluline rõhutada, et kinnipidamisasutuse reeglitest kinnipidamine karistuse kandmise ajal on kõigile kinnipeetavatele kohustuslik. Sealjuures on põhjendatud maakohtu arvamus, et kui kinnipeetav ei suuda isegi range järelevalve tingimustes järgida kehtestatud reegleid, ei saa olla veendumust, et ta oleks vabaduses võimeline korrektselt täitma käitumiskontrolli nõudeid.
9. Ringkonnakohus leiab, et N. Kohtovi suhtes on vabaduses riskifaktoriks tema majanduslik seisund, kuivõrd N. Kohtovi poolt kuritegude toimepanemise ajendiks oli lisaks teiste isikute mõjutustele majandusliku kasu saamise eesmärk. Seetõttu peab ringkonnakohus positiivseks, et N. Kohtovil on vabaduses kindel töökoht ja seega ka sissetulek. Samas osundab ringkonnakohus asjaolule, et N. Kohtovil on suures ulatuses tasumata nõudeid, s.o ligikaudu 5900 eurot, mistõttu võib tema sissetulek olla ebapiisav ning teiste isikute mõjul võib ta taaskord pöörduda kuritegelikule teele. Siinjuures on oluline, et varasemalt tulenes N. Kohtovi sissetulek just kuritegelikul teel saadavast tulust.
10. Ringkonnakohus märgib, et N. Kohtovi suhtes esinevad ka mitmed positiivsed asjaolud (sealhulgas vangistuses töötamine, keevitaja mooduli õpingud, läbitud sotsiaalprogramm, vabaduses kindel elu- ja töökoht, lähedaste olemasolu ja nende toetus). Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks N. Kohtovit tunnustada selle eest, et ta on toimepandud kuritegudest aru saanud, kahetseb ning soovib asuda seaduskuulekale teele. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles N. Kohtovi suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (sealhulgas varasemalt toimepandud kuriteod ja nende eest mõistetud karistused, eelnevalt tingimisi karistuse kandmisest vabastatud, katseajal toime pandud kuritegu, kuriteo toimepanemise asjaolud, ärakantud karistusaja pikkus, distsiplinaarkaristuse olemasolu, suures ulatuses tasumata nõuded).
11. Puutuvalt N. Kohtovi määruskaebuses osundatud asjaolule, mille kohaselt on vangla toetanud tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, selgitab ringkonnakohus, et vastavalt KarS § 76 lg-le 3 on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamine üksnes kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule siduvad teiste asutuste, sh vangla, arvamused või seisukohad.
12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et N. Kohtov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4- Tiit Lõhmus