1-11-10475/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-10475 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrus Siku (Sikk) ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrus Siku ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 38 eurot 40 senti (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti) vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Andrus Sikule riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Andrus Sikult menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 38 eurot 40 senti riigituludesse.
7. Andrus Sikul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Andrus Sikk 1-1110475 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 30.04.2012 määrusega jäeti Andrus Sikk temale Harju Maakohtu 05.10.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 05.10.2011 otsusega mõisteti A. Sikk süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 1 järgi 1 aasta 7 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 03.04.2011 ja lõpp 08.11.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistuses viibib neljandat korda. A. Sikk on pannud toime kuritegu ka katseajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb taas katseaeg. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on võimeline selle läbima nõuetekohaselt, täitma kõiki tingimusi ning ei pane taas toime uut kuritegu. Käesoleva asja materjalide kohaselt on kinnipeetavale vangistuse ajal määratud kaks distsiplinaarkaristust. Kuigi need ei ole käesolevaks ajaks jõustunud, näitab see siiski kinnipeetava käitumist vangistuse ajal. Kinnipeetava seletuste kohaselt soovib ta edaspidi elada koos oma abikaasa ja alaealiste lastega. Samas on kinnipeetav väitnud, et asub vabanemise korral elama hoopis vanemate juurde. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetav pole esitanud ühtegi tõendit töökoha olemasolu kohta. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud muuhulgas KarS §424 ja §121 järgi. Maakohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku kirjalikus seisukohas toodud ettepanekutega, et kinnipeetaval on soovitatav riskide vähendamiseks läbida mitmed sotsiaalprogrammid, mille läbimine vangistuses on kindlam ja tulemusrikkam kui vabaduses. Kindla elukoha omamise ja vanemate toetuse loeb maakohus positiivseteks, kuid leiab, et vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Nimelt on elukoht koos lähedastega kinnipeetaval olemas olnud kõikide kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista nimetatud asjaolud kinnipeetaval uusi kuritegusid toime panemast. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada A. Sikk tingimisi ennetähtaegselt, kohaldades tema suhtes katseaega üks aasta. Kaitsja leiab, et A. Siku ennetähtaegsel vabastamisel tuleks arvestada asjaoluga, et kinnipeetava sotsiaalne võrgustik vanemate, õe, venna, elukaaslase ja laste näol on toetav. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda vabanemisel elama vanemate juurde, kus on tal garanteeritud vaba tuba ja materiaalne toetus. Kinnipeetaval on kutseharidus, laevamehhaaniku eriala, elektrikeevitaja kutse ning B, C, E kategooria juhiluba. Seega on A. Sikul olemas haridus ja vastav eriala, et asuda tööle sobival töökohal. Kaitsja on seisukohal, et kohtu järeldus, et A. Sikul puudub töökoht, kuna ta pole -2- esitanud garantiikirja, on oletuslik ja ei saa olla aluseks paikapanevate järelduste tegemiseks. A. Sikk on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on valmis osalema mitmetes teistes sotsiaalprogrammides, et oma ellusuhtumist muuta. A. Sikk on valmis järgima käitumiskontrollnõudeid. Kaitsja leiab, et kuna distsiplinaarkaristused ei ole jõustunud, ei saa taotluse läbivaatamisel nendest lähtuda. Kaitsja leiab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et A. Siku sotsiaalvõrgustik on vägagi täiuslik, isikul on valida, kas elada oma elukaaslase ja laste või vanemate juures. Elukaaslase seatud rasked tingimused kooseluks hoiaks A. Sikku eemal ebasoovitavatest harjumustest nagu alkoholi kuritarvitamine. Lisaks on lastel õigus saada isalikku hoolitsust. Kaitsja leiab, et uute kuritegude tõenäosus A. Siku puhul ei ole suur ja ta on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Samuti saab kriminaalhooldaja katseajal suunata A. Siku käitumist. A. Sikk soovib kohtuistungist osa võtta. A. Sikk taotleb määrusekaebuses maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Sikk leiab, et maakohus on teinud määruse ühepoolselt ning pole kaalunud kõiki asjaolusid. Maakohus on jätnud määruses märkimata A. Siku poolt 12.04.2012 saadetud lisamaterjalid, mille kohaselt tühistas Viru Maakohus
10. a A. Sikule mõistetud vanglakaristuse liiklusseaduse hilisema muudatuse tõttu seoses sellega, et alkoholijoobes 0,4 mg/l sõiduki juhtimine ei ole enam kriminaalkorras karistatav ning maakohus leidis, et see on tagasiulatuvalt kohaldatav. Kuigi Tartu Ringkonnakohus on vastava määruse tühistanud, on küsimus esitatud Euroopa Inimõiguste Kohtule. A. Sikk palub arvestada, et sealt võib tulla lahend, mis toetab maakohtu seisukohta. A. Sikk toob samuti välja, et maakohus pole arvestanud asjaoludega, et karistuse kandmise ajal on tal sündinud poeg ja surnud on tema naise isa. Määruskaebuses leiab A. Sikk, et maakohus ei oleks pidanud distsiplinaarkaristusi arvesse võtma, kuna nende osas on algatatud vaidemenetlus ning nad pole jõustunud. Põhjusena toob A. Sikk välja vangla poolt tema õiguste rikkumise. Lisaks on nende osas menetlus algatatud
11. a novembris ja sellest peale ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Samuti pole A. Sikk viimase viie aasta jooksul vägivaldne olnud. A. Sikk kinnitab, et on valmis läbima sotsiaalprogramme. Maakohtu seisukoht, et vanglas on programmide läbimine kindlam, on väär, kuna vanglaprogrammid on ülerahvastatud ning õppekohtadele pääseda on keeruline. A. Sikk on seisukohal, et leiab vabaduses töökoha, kuna omab ametit ja on varasemalt enamasti tööga hõivatud olnud. Garantiikirja tööandjalt saada on keeruline. Lisaks pole maakohus märkinud, miks on prokuröri abi pooldanud A. Siku vabastamist. A. Sikk toob välja määruskaebuses, et tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul oleks ta katseajal ja seega kriminaalhooldaja kontrolli all ühe aasta, mis on oluliselt pikem aeg kui kandmata karistuse osa. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Siku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Siku puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. -3- KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A. Siku näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Sikk on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki – hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Teda on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab A. Sikk neljandat korda. Lisaks on A. Sikku korduvalt väärteokorras karistatud. A. Sikk on kuritegu toime pannud ka katseajal, seega pole kriminaalhooldus avaldanud talle soovitavat mõju. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et A. Sikk on omandanud kutsehariduse mitmel erialal ning on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogramme. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks perekonna toetuse ning vabanedes kindla elukoha olemasolu. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et A. Sikku on korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest, kuna need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Seda näitab ka asjaolu, et A. Sikk on kuritegu toime pannud katseajal, mil ta oli allutatud kriminaalhooldaja kontrollnõuetele. Seega ei nõustu ringkonnakohus määruskaebustes esitatud väidetega, et A. Sikk hoidub edaspidi kuritegude toimepanemisest, kuna pärast vabanemist kohaldatakse tema suhtes katseaega. Ringkonnakohus märgib, et distsiplinaarkaristustele, mis pole jõustunud, ei saa omistada sama suurt tähtsust tingimisi ennetähtaegse vabanemise kaalumisel kui kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolule. Siiski võib see iseloomustada kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal, seega nendega arvestamise täielik välistamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole võimalik arvestada A. Siku poolt viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud kaebusega. Tartu Ringkonnakohus on 03.11.2009 lahendis leidnud, et A. Sikule Viru Maakohtu poolt 20.09.2007 KarS § 424 ja § 329 alusel mõistetud karistus on seaduslik ning põhjendatud ja seega pole alust antud küsimuse lahendamisel lähtuda erinevast seisukohast. Hetkel kannab A. Sikk karistust KarS § 199 lg 2 p 4 järgi sooritatud kuriteo eest, mille kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul peab kohus arvestama KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaoludega. Maakohus on seda teinud. Maakohus on arvestanud prokuröri abi seisukohaga, mille kohaselt ta pooldab A. Siku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri abi ei ole kohtule täiendavaid põhjendusi esitanud, seega ei saanud maakohus neid ka määruses käsitleda. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et eelnevad karistused ning eelnevalt määratud katseaeg on nende suhtes eesmärgi täitnud. Kinnipeetava suhtes, kes on mitmeid kordi karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning kes on kuritegu toime pannud katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu -4- realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tulenevalt KrMS § 390 lg-st 3 vaatab ringkonnakohus määruskaebusi läbi kirjalikus menetluses, kui vastava paragrahvi lg-s 4 või 41 ei ole sätestatud teisiti. Seega pole A. Sikul võimalik kohtuistungil osaleda. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk -5- Tiit Lõhmus