1-12-435/77

1-12-435 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-435 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus KarS § 74 lg 4 alusel Viru Maakohtu
3. jaanuari 2012 kohtuotsuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.T. (T.) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu R.T. määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 26.01.2012 otsusega tunnistati R.T. süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Karistusele liideti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel talle 05.12.2011 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 274 lg 1, § 275 ja § 121 järgi mõistetud karistus 6 kuud vangistust ja R.T. e liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust. Mõistetud 11 kuulisest liitkaristusest 6 kuud vangistust ei pööratud täitmisele kui R.T. järgib Tartu Maakohtu 05.12.2011 otsusega määratud tingimusi. Liitkaristuse ülejäänud osa 5 kuud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui R.T. ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 17.04.2012 ja 09.05.2012 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralised ettekanded R.T. ele Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, mis Viru Maakohtu 30.08.2012 määrusega ühendati ühiseks menetlemiseks. Kriminaalhooldaja ettekannetest nähtuvalt kriminaalhooldusalune R.T. ei ilmunud registreerimisele ega ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Maakohus pööras 17.09.2012 määrusega täitmisele R.T. ele Viru Maakohtu 26.01.2012 otsusega mõistetud liitkaristuse 11 kuud vangistust. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku erakorralised ettekanded R.T. ele mõistetud karistuste täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, sest kriminaalhooldusalune R.T. on pikemat aega hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest, rikkudes kohtuotsustega kõiki temale KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Kohtu arvates on kontrollnõuete rikkumine R.T. e poolt olnud teadlik ja tahtlik tegevus, sest 23.03.2012 R.T. keeldus kriminaalhooldusametnikuga kohtumast, öeldes, et tal ei ole millestki rääkida, samuti on ta nendel harvadel kohtumistel kriminaalhooldusametnikuga näidanud üles negatiivset suhtumist kriminaalhooldusesse ning öelnud, et ta läheb hea meelega vanglasse karistust kandma kui käib registreerimistel. Ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks R.T. e käitumist õigustada, maakohus ei tuvastanud. R.T. oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendite sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kontrollnõuetest ning nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest. R.T. e käitumine tervikuna näitab ükskõikset ja vastutustundetut suhtumist kriminaalhooldusesse ning annab alust arvamuseks, et mõistetud karistused, millest ta tingimuslikult vabastati, ei täida oma eesmärki. Maakohus ei pidanud põhjendatuks R.T. e tagasi saatmist Tapa Erikooli ja seoses sellega kriminaalhoolduse jätkamist tema suhtes, sest R.T. oli Tapa Erikoolist jooksus alates 23.03.2012, kuna ta ei viitsinud koolis olla. Miski ei takistanud R.T. el vahepeal Tapa Erikooli ise vabatahtlikult tagasi minemast. Seega ei olnud R.T. kohtu arvates ise huvitatud elamisest ja õppimisest Tapa Erikoolis ning seda, et ta oleks selles osas oma meelt vahepeal muutnud, maakohus ei usu. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R.T. , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist. R.T. väidab, et soovib minna elama ning õppima tagasi Tapa Erikooli, sest tal on huvi hariduse vastu. Ta selgitab, et kahetseb toimepandut ning lubab, et käib edaspidi kriminaalhooldaja juures. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu sellekohaste põhjendustega ja leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. R.T. on korduvalt rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nr 41737 nähtub, et R.T. ei ilmunud mitu korda registreerimistele ajavahemikul 17.01.2012 kuni 04.04.
5. Kriminaalhooldaja järelepärimiste peale on R.T. väitnud, et tal pole kriminaalhooldajaga millestki rääkida. Alates 30.03.2012 ei saanud kriminaalhooldaja registreerimist teostada, kuna R.T. oli lahkunud Tapa Erikoolist. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et R.T. on teadlikult ja tahtlikult vältinud kriminaalhooldaja juures registreerimiskohustuse täitmist. Ringkonnakohus järeldab R.T. e vastustest kriminaalhooldajale, et R.T. el puudub motivatsioon talle kehtestatud 2 kontrollnõudeid täita. Samuti nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et R.T. on väljendanud kriminaalhooldusametnikule väga negatiivset suhtumist kriminaalhooldusesse. Kuigi määruskaebuses väidab R.T. , et ta soovib Tapa Erikooli õppimise eesmärgil tagasi minna, ei teki ringkonnakohtul samasisulist veendumust. Nimelt on kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt R.T. varasemalt omavoliliselt Tapa Erikoolist lahkunud. Samuti on R.T. oma seletuses kriminaalhooldajale märkinud, et ta ei viitsi koolis olla. Sellest järeldab kohtukolleegium, et R.T. el puudub motivatsioon Tapa Erikooli õppetöös osaleda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui R.T. oleks tahtnud Tapa Erikooli naasta, oleks ta seda alates hetkest, mil ta sealt lahkus, saanud teha korduvalt ka vabatahtlikult. Eelnevast tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et üheselt on tuvastatud, et R.T. ei ole talle KarS § 75 lg 1 alusel määratud kohustusi täitnud. Küll aga peab kohus kaaluma, millist KarS §-s 74 lg 4 sätestatud võimalust – määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele – on R.T. ele otstarbekas kohaldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodud asjaoludest on põhjendatud R.T. ele mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Nimelt on R.T. oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta ei hooli talle kehtestatud kontrollnõuetest ja kriminaalhooldusest. Seega ei pea kohtukolleegium põhjendatuks R.T. e katseaja pikendamist või talle lisakohustuste määramist, kuna R.T. ei täida talle juba kehtestatud kohustusi. Ringkonnakohus rõhutab, et R.T. oli teadlik talle kehtestatud kontrollnõuetest ning tagajärgedest, mis saabuvad nõuete mittetäitmisel – karistuse täitmisele pööramine. Sellegipoolest oli R.T. talle kehtestatud kohustuste osas äärmiselt hoolimatu. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et R.T. ele mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata ning käesoleval juhul ei ole võimalik määrata R.T. ele täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Mati Kartau Paavo Randma 3 Aarne Sarjas