3-11-2142/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits 07.11.2012, Tartu 3-11-2142 I.T. kaebus Viru Vangla 18.07.

1. a käskkirja nr 63/1332-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 01.03.
2. a otsus I.T. apellatsioonkaebus Kaebaja I.T. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus läbivaatamatult EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. 16.06.2011 andis hommikuse loenduse ajal valvur kaebajale tablette ning palus pärast ravimite võtmist kaebajal avada suu. Kaebaja ei allunud valvuri korralduse ning keeldus suu avamisest. 18.07.2011 koostas Viru Vangla viienda üksuse inspektor-kontaktisik viienda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes käskkirja nr 6-3/1332-D (tl 30-31), millega karistas kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise – vangla sisekorraeeskirja mittetäitmise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise - eest distsiplinaarkorras 6 (kuueks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 19.07.2011 esitas kaebaja Viru Vangla direktorile käskkirja nr 6-3/1332-D peale vaide (tl 36). 22.08.
4. a vaideotsusega nr 6-12/296-1 (tl 37) jättis Viru Vangla direktori asetäitja noorte vangistuse alal direktori ülesannetes kaebaja vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
5. 05.09.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles palub Viru Vangla 18.07.
6. a käskkiri nr 6-3/1332-D tühistada ning ravimi manustamisega seotud toiming õigusvastaseks tunnistada. Kaebaja kirjeldas kaebuses karistamise põhjuseks olnud sündmust ning oli seisukohal, et talle valvuri poolt antud käsk oli alandav, inimväärikust solvav, diskrimineeriv ja valvuril ei olnud selle andmiseks õigust.
7. Tartu Halduskohus jättis 01.03.
8. a otsusega kaebaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus märgib otsuses, et kaebajale antud korraldus tuleneb talle Viru Vangla kodukorra punktiga 8.2.14 pandud kohustusest tarvitada meditsiiniosakonna poolt ettenähtud ravimeid. Niisuguse kohustuse täitmist saab vanglaametnik tablettidena manustatava ravimi puhul tõhusalt kontrollida vaid siis, kui ta annab korralduse avada suu ja veendub, et kinnipeetav on tabletid alla neelanud. Seega on tegemist kehtival õigusel rajaneva seadusliku korraldusega, mille täitmata jätmist ei saa vabandada veendumusega oma suu puutumatusest. Põhiseaduse (PS) § 41 annab küll igaühele õiguse jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele, kuid ei luba nendega vabandada õiguserikkumist. VangS § 41 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabadus allutatud seaduses toodud piirangutele ning kui seadus konkreetset piirangut ei sätesta võib vangla julgeoleku kaalutlustel piiranguid ka ise kohaldada. Mitte igasugune ebamugavustunne ja kinnipeetava arusaamadele mittevastavate piirangute kehtestamine ei ole käsitletav tema väärikuse alandamisena. Ravimite puhul on piirangud ja nende järgimise kontrollimine vangla ja seal viibivate isikute julgeoleku tagamiseks igati õigustatud. Halduskohtu hinnangul kinnitab kõik asjas esitatu, et kaebajale määratud karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, PS §-des 12, 18 ja 19 kehtestatud õigusi ega proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse põhimõtteid.
9. 19.03.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 01.03.
10. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tunnistada talle vanglaametniku poolt antud käsk avada oma suu õigusvastaseks ning tühistada tema suhtes tehtud käskkiri nr 6-3/1332-D. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et talle antud käsk – avada ja näidata suud - on ebaseaduslik. Üheski seaduses pole kirjas, et kinnipeetav on kohustatud pärast tableti võtmist oma suud näitama valvurile, kellel ei ole mingit seost arstide ega medõdedega. Samuti on see käsk inimväärikust alandav. Kaebaja juhib ringkonnakohtu tähelepanu, et suu avamine ei takista kinnipeetaval tablette koguda, mistõttu on tegemist ebaotstarbeka käsuga. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et käsu andmisega avada oma suu sunnitakse teda muutma oma veendumusi ja elu norme, ning seda ei õigusta ka julgeoleku eesmärk. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada läbivaatamatult.
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Riigikohus on kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v. r) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
13. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10, p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS v. r § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
14. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11, p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine 2 nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
15. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
16. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja on keeldunud täitmast Viru Vangla ametniku poolt kaebajale antud korraldust avada pärast ravimi manustamist suu. Kaebaja ei ole seda seletuskirjas (tl 34), vaides (tl 36) ega kaebuses (tl 1-3) eitanud, kuid peab niisugust korraldust enda alandamiseks. Vangistusseaduse § 67 p-s 1 sätestatu kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast tulenevalt saab kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
17. a otsus haldusasjas nr 3-3-1103-06, p 14). Kinnipeetava teistsugune arusaam oma kohustustest ja sellega seonduv arvamus korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda vanglaametniku korraldust täitmast, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Viru Vangla kodukorra p 8.2.14 teise lause kohaselt on kinnipeetaval keelatud jätta tarvitamata meditsiiniosakonna teenistuja poolt ettenähtud ravimid ja omada neid kambris rohkem, kui üheks päevaks väljastatud, välja arvatud, kui arst ei ole määranud teisiti. Eelnevast tulenevalt oleks kaebaja rikkunud kodukorras ette nähtud nõudeid, kui ta oleks jätnud valvuri poolt antud ravimid alla neelamata ehk kasutamata. Abinõude rakendamine õigusaktide, sh Viru Vangla kodukorra nõuete rikkumise ennetamiseks kuulub valvuri teenistusülesannete hulka, mistõttu on vanglaametnik kohustatud kaebaja tegevust ravimite manustamisel kontrollima. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ravimite, eelkõige tablettide mittekogumist saab vanglaametnik kõige tõhusamalt kontrollida kohe pärast tableti manustamist kontrollides, kas kaebaja on tableti alla neelanud ega ole jätnud seda alla neelamata. Selliselt tablettide mittekogumise kontrollimiseks tuleb vanglaametnikul pärast ravimi manustamist anda kinnipeetavale korraldus avada suu. Seega täidab suu avamise korraldus legitiimset eesmärki ehk kinnipeetavate poolt ravimite kogumise vältimise eesmärki. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul tegemist nimetatud eesmärgi saavutamiseks sobiva, vajaliku ning proportsionaalse vahendiga. Eelnevast tulenevalt on vanglaametniku korraldus avada pärast tableti manustamist suu seaduslik ja kinnipeetavale täitmiseks kohustuslik.
18. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul apellatsioonkaebuses esitatud väited alusetud. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel. Maili Lokk Agu Timmi 3 Madis Ernits