MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi

) § 37 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud E.P. 09.11.2010 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle.

1. E.P. esitas 06.02.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 08.12.
2. a käskkirja nr 6-3/2587-D tühistamist. Kaebuse kohaselt oli kaebaja vaidlustanud tööle määramise käskkirja, talle ei tutvustatud tööohutuse nõudeid ja tervisekaitse eeskirju ega väljastatud riideid töö tegemiseks, mistõttu oli kaebajal õigus tööst keelduda. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri oli kaalutlusvigane ja kaebaja jaoks arusaamatu.
3. Tartu Halduskohtu 19.05.
4. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ja alluma vanglateenistuse ametniku korraldustele. Vastustaja on omalt poolt teinud kõik vajaliku, et kaebaja saaks aru distsiplinaarmenetluse dokumentide sisust ja kaebaja väide, et ta ei saanud aru, milles teda süüdistatakse, on väär. Kuna kaebaja keeldus tööle asumast, siis puudus vastustajal võimalus kaebajale ohutusjuhendi tutvustamiseks ja tööriietuse probleemi lahendamiseks. Kaebajal puudub õigus nõuda talle sobivat tasu ja meelepärast tööd.
5. E.P. esitas 05.06.2012 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on tööle sundimine vastuolus Põhiseadusega ning tööohutus peab olema tagatud ja vastavad nõuded tutvustatud enne tööle asumist. Koos apellatsioonkaebusega esitas E.P. taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaldamisala laieneb ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud. Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
8. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
9. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jõudis õigele järeldusele, kui märkis vaidlustatud otsuses, et vastustaja 08.12.
11. a käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

§ 37

lg-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus töötada ning

§ 38

lg-st 1 nähtub, et kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seetõttu on alusetud kaebaja poolt eelnevas menetluses tööst keeldumiseks esitatud põhjendused seoses mitteerialase tööga, väikese palgaga ja soovimatusega teha koristaja tööd. Samuti ei ole kinnipeetaval alust keelduda vanglateenistuse ametniku korraldusele allumast põhjusel, et tööle määramise käskkiri oli vaidlustatud. Tööle määramise käskkiri oli kehtiv ning vanglaametniku antud korraldus seaduslik. Käesolevaks hetkeks on haldusasjas nr 3-11-228 jõustunud kohtulahend, millega jäeti rahuldamata E.P. kaebus Viru Vangla 05.11.2010. a tööle määramise käskkirja tühistamiseks. Isegi juhul, kui kaebaja oli seisukohal, et tegemist ei olnud seadusliku korraldusega, oli kaebajal siiski kohustus korraldusele alluda, kuna korraldus ei vastanud ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Halduskohtu istungil väitis kaebaja, et ei oska majandustööd teha, kuna keegi ei ole talle seda õpetanud. Tegemist on otsitud põhjusega, kuna kinnipeetavad on kohustatud igapäevaselt oma kambrit korras hoidma ja puhastama, majandustööde puhul on tegemist sarnase lihtsa koristustööga ning vahetult enne tööle asumist toimub vastavate juhendite tutvustamine. 2 Kaebaja viited distsiplinaarmenetluse käskkirja ja süüdistuse arusaamatusest on alusetud, kuna kaebajale võimaldati vanglaametnike poolt tõlkeabi ning kaebaja on distsiplinaarmenetluse algatamisel märkinud, et keeldub seletuskirja andmisest, kuna tema eelmine karistamine tööst keeldumise eest on alles kohtus arutlusel (tl 28). Seega ei selgitanud kaebaja tööst keeldumist esialgu millegi muu, kui sarnases asjas poolelioleva vaidlusega ning kaebaja ülejäänud väited tööle asumisest keeldumise kohta on juurde otsitud hilisemas menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud käskkirja aluseks olnud distsiplinaarmenetlus viidud läbi nõuetekohaselt. Seega on kaebaja rikkunud

§ 67p-s 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud nõudeid.

Kaebaja rikkumine on tõendatud ning karistuse määramisel on arvestatud, et ta omas kolme kehtivat distsiplinaarkaristust ja ta on varem toime pannud samalaadse rikkumise. E.P. ennastõigustavad ja otsitud väited ei saa olla aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisele.

1. Apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses tööohutusnõuete tutvustamata jätmisega ning tööriiete ja kaitsevahendite väljastamata jätmisega ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Asjaolu, et kaebajale ei tutvustatud ohutusnõudeid ega väljastatud töötamiseks vajalikke vahendeid, on tingitud sellest, et kaebaja keeldus tööle asumast. Vastustaja on 27.04.
2. a vastuses kaebusele (tl 18-20, p 2.3.7) usutavalt selgitanud, et kui kaebaja oleks avaldanud soovi töötada ja maininud, et ei saa tööle asuda, sest pole tutvunud ohutus- ja tervisekaitse nõuetega, siis oleks kaebajale vastavat juhendit tutvustatud ja väljastatud ka töövahendid ning vajadusel täiendav vanglavormi komplekt tööriietuseks. Kaebaja aga tugines tööst keeldumusel ekslikule arusaamale, et kuna temal on samal teemal asi kohtus, siis ei tohi teda enam uuesti tööle määrata. Viru Vangla praktikast ja koristaja ohutusjuhendist tuleneb, et ohutusjuhendi tutvustamine toimub pärast kinnipeetava tööle vormistamist (tl 1820, p 2.3.8). Kuna kaebaja keeldus tööst, siis puudus vajadus talle ohutusjuhendit ja tervisekaitsenõudeid tutvustada ning tööriideid väljastada. Kaebuses halduskohtule on viidatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p-de 11 ja 12 rikkumisele ning õigusele keelduda tööst TTOS § 14 lg 5 alusel. Käesoleval juhul ei olnud kaebajal õigust keelduda tööst TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel, kuna miski ei anna alust arvata, et majandustööle asumine 09.11.2010 oleks seadnud ohtu tema või teiste isikute tervise. Käesolevas asjas puudub analoogia Riigikohtu halduskolleegiumi 30.05.
3. a otsusega asjas nr 3-3-1-14-12, kuna antud juhul pole tõendatud, et oleks esinenud oluline oht kaebajale tervisekahjustuse tekkimiseks juhul, kui ta tööle asub ja seda ei ole kaebaja varasemalt ka väitnud. Ringkonnakohus märgib, et TTOS § 14 lg 5 p 1 annab töötajale õiguse nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid. Seega oli kaebajal võimalus nõuda vastustajalt pärast tööle vormistamist ja enne tööle asumist vastavaid vahendeid, kuid puudus alus tööst keeldumiseks.
4. Ekslik on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et vanglas töölemääramise puhul on tegemist sunnitööga.

§ 37

lg-st 1 tuleneb kinnipeetavalt töötamise kohustus ning koostoimes

§ 38lg-ga 1 on kinnipeetav vajadusel kohustatud töötama ka majandustöödel.

Vanglal ei ole võimalik kõikidele kinnipeetavatele tagada erialast tööd. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale sobivat tööd ja palka ning majandustööle määramiseks ei ole vajalik kinnipeetava enda nõusolek. Kinnipidamisasutuses viibimisega kaasnevad paratamatult piirangud, sh puudub kinnipeetaval õigus valida tööd vastavalt enda soovile. 3

1. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuses esitatud väited alusetud. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist õiguslikult selge olukorraga, kuna kaebaja rikkumine on tuvastatud, kinnipeetava väited ohutusnõuete tutvustamata jätmisest, vahendite väljastamata jätmisest ja tööle sundimisest on ilmselgelt otsitud, kaebajal puudusid mõjuvad põhjused tööst keeldumiseks ning distsiplinaarmenetluse läbiviimine oli õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt on E.P. apellatsioonkaebus ilmselgelt ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel. perspektiivitu ning
2. Antud asjas esitas E.P. koos apellatsioonkaebusega ka taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi HKMS § 114 lg 2 esimesest lausest tulenevalt eeldatakse menetlusabi jätkumist ka igas järgmises kohtuastmes, kontrollib kohus sama sätte teisest lausest tulenevalt kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuna käesoleval juhul ei võeta kaebust menetlusse, siis jätab ringkonnakohus menetlusabi jätkuvuse küsimuse eraldi hindamata ja lahendamata. Einar Vene Agu Timmi 4 Maili Lokk