) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kohus, kuulanud ära hageja ja tutvunud asjas kogutud materjalidega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjatelt poolte vahel 11.07.2014 sõlmitud laenulepingust tuleneva põhinõude 2500 euro, intressi 20 euro ning edasiulatuva viivise määras 0.25 aastas väljamõistmist. Poolte vahel puudub vaidlus põhinõude võlgnevuse summa ja intressi summa osas, samuti viivisenõudes määras 0.25% aastas. Kuivõrd poolte vahel nimetatud küsimustes vaidlus puudub, ei hakka kohus menetlusökonoomia kaalutulustest lähtudes kummagi poole väiteid käsitlema. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 76 lg-s 1 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (VÕS § 94 lg 1). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg p-dest 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 108 lg 1 kohaselt selle täitmist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisenõude võib
kohaselt koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina 3 2-15-7564 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on loobunud viivisenõudest määra 0.25% aastas ületavas osas ning ei taotle selles osas kostjatelt viivise väljamõistmist.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine määra 0.25% aastas ületavas osas on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus viivisemäära 0.25% aastas ületava osa nõudes. Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas laenulepingu täitmise tähtaeg on saabunud ja kas nõue on seega sissenõutavaks muutunud. Kostjad leidsid 16.09.2015 vastuses, et poolte vahel oli läbi räägitud, et kui kostjad ei jõua laenu tähtajaks tasutud, teevad nad seda hiljem. 27.10.2015 menetlusdokumendis leiavad kostjad, et poolte vahel oli läbi räägitud, et kui kostjad ei jõua tähtajaks laenu tasutud, teevad nad seda hiljem vastavalt võimalustele, selle kohta on kostjate väitel olemas ka e-mailid, kust kostjad näevad, et hageja on kokkuleppega päri. Kohus leiab, et kostjate vastuväited laenu tagastamise hilisema tähtaja kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad ei ole selgitanud, millistes e-mailides vastav kokkulepe sisaldub ega ka vastavaid e-maile kohtule esitanud. 11.07.2014 sõlmitud laenulepingust (t lk 8) nähtuvalt oli laenu 2500 euro ja intressi 20 euro tagastamine ette nähtud osamaksetena, neist viimase tähtaeg 12.07.2015. 24.04.2015 laenulepingu ülesütlemisavaldusest (t lk 15-16) nähtuvalt on hageja öelnud kostjatega sõlmitud laenulepingu üles ning nõudnud kogu laenu ja intressi tasumist hiljemalt 28.04.2015. Kohus leiab, et laenulepingus oli laenu tagastamise tähtaeg selgelt kokku lepitud, laenulepingu ülesütlemisavalduses on antud selge laenu tagastamise tähtaeg, laenu tagastamise tähtaja edasilükkamine ei ole tõendatud, laenu tagastamise lõpptähtaeg on saabunud ja nõue on seega sissenõutavaks muutunud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjatelt välja laenulepingutest tulenev põhinõue 2500 eurot, intress 20 eurot ja lisanduv viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0.25% aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt
lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
lg 1 kohaselt kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hagi on rahuldatud täies ulatuses.
lg-s 3 on sätestatud, et kui otsus on tehtud 4 2-15-7564 solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt
Hageja menetluskulud on riigilõiv hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt 325 eurot ja õigusabikulu 590 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulu ei ole põhjendatud ja kohus jätab menetluskulude taotluse rahuldamata arvel nr 150524 sisalduva kirje, 08.06.2015 hagi tagamise tagatise tagastamise avalduse koostamine ajamahuga 15 minutit, summas 30 eurot, osas. Kohus leiab, et hagi tagamise tagatise tagastamise taotlemine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu antud kulude näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega
Kohus leiab, et ülejäänud ulatuses on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hagejatelt tuleb solidaarselt kostja kasuks välja mõista vastavalt
lg-le 1 ja § 165 lg-le 3 tasutud riigilõiv 325 eurot ja kantud õigusabikulu põhjendatud ulatuses (590-30) 560 eurot, seega kokku menetluskulu (325+560) 885 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.