← Eesti

3-12-179/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Maili Lokk

  1. mai 2013, Tartu 3-12-179 Maadlex OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 30.11.
  2. a käskkirja nr 13-6/2664 ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17.01.
  3. a vaideotsuse nr 13-4/21 tühistamiseks ja kohustamiseks rahuldada Maadlex OÜ taotlus nr 160011780131 30 päeva jooksul Tartu Halduskohtu 02.10.
  4. a otsus Maadlex OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Maadlex OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON
  5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  6. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu
  7. oktoobri
  8. a otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  9. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda.
  10. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse ja täiendava kirjaliku seisukoha lisad, mis on loetletud käesoleva otsuse punktis
  11. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 29.maist 2013, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 30.11.
  13. a käskkirjaga nr 13-6/2664 (tl 34-36) jäeti rahuldamata Maadlex OÜ poolt esitatud Eesti maaelu arengukava meetme 1.6 taotlus nr
  14. Kaebaja taotles toetust tootmishoone rekonstrueerimiseks, automaatse villimisliini, õhuionisaatori, 3 m3 mahuti, kahe etiketimasina, kahe termotunnel-pakkemasina, kolme 5 m3 mahuti ja viie toodangu siirdamiseks mõeldud transportööri ostmiseks. Käskkirja kohaselt jäeti taotlus rahuldamata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 60 lg 2 ja lg 5 p 2, § 62 lg 2 p 3 ning põllumajandusministri 27.07.
  15. a määruse nr 85 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 85) § 13 lg 2 ja 4 alusel, kuna eelarvelisi vahendeid jätkus paremusjärjestusse seatud taotlustest vaid nendele, mille hindamise tulemusena saadud punktisumma oli vähemalt
  16. Maadlex OÜ taotlus sai hindamisel 19 hindepunkti.
  17. Maadlex OÜ esitas vaide (tl 5) PRIA peadirektori 30.11.
  18. a käskkirja nr 13-6/2664 kehtetuks tunnistamiseks ja enda taotluse viivitamatuks rahuldamiseks. PRIA 17.01.
  19. a vaideotsusega nr 13-4/21 (tl 31-33) jäeti vaie rahuldamata.
  20. Maadlex OÜ esitas 25.01.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA peadirektori 30.11.
  21. a käskkiri nr 13-6/2664 ning 17.01.
  22. a vaideotsus nr 13-4/21 ja kohustada PRIA-t rahuldama kaebaja taotlus nr 160011780131 30 päeva jooksul. Kaebaja esitas ka taotluse määrata PRIA-le trahv 50 eurot iga taotluse rahuldamise otsuse tegemisega viivitatud päeva eest. Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks PRIA pidanud andma kaebajale lisaks 19 hindepunktile määruse nr 85 lisas 4 sätestatud taotluse hindamise kriteeriumite p-de 5.1, 5.3 ja 6.1 eest täiendavalt veel 11 punkti, s. o kokku 30 hindepunkti. Hindamiskriteeriumi p 5.1 eest tuleks anda 3 punkti, kuna taotleja võtab enda jaoks uute seadmetena kasutusele etiketimasina, termotunnel-pakkemasina, roostevabad mahutid ja õhuionisaatori, mis muudavad tootmist efektiivsemaks. Hindamiskriteeriumi 5.3 eest tuleks anda 5 punkti, kuna pakkeseadmed mis pakendavad toote automaatselt, suurendavad tootmise töötlemisahelat võrreldes varasema käsitsi pakkimisega. Õhuionisaator võimaldab tootel pikemalt säilida. Hindamiskriteeriumi p 6.1 eest tuleks anda 3 punkti, sest tänu uuele dosaatorile ei pea enam ümber suunama dosaatoreid teiste toodete juurest, mistõttu väheneb dosaatorite pesu. Õhuionisaatori kasutamisega tagatud toote pikem säilivusaeg toob kaasa poest tagasisaadetavate toodete arvu vähenemise. Seega vähenevad tootmisjäägid. Kuna kaebaja taotlust hinnati, siis vastas see määruse nr 85 § 12 lg-st 1 tulenevalt ka nõuetele. Kaebaja taotluse peab rahuldama, kuna taotleja hindepunktide arv on üle
  23. Kohtule 30.04.2012 esitatud kokkuvõtlikes seisukohtades on kaebaja leidnud, et vaidlustatavas käskkirjas puudub faktiline alus, otsus on põhjendamata ja kaalutlemata ning PRIA poolt punktide andmise arvutuskäik pole kontrollitav. Kriteeriumi p 6.1 keskkonnasäästlikkuse osas lisab kaebaja, et energia säästmisega väheneb keskkonnaohtlike ainete sattumine keskkonda. PRIA aga pole seda seost energia tarbimise ja keskkonna vahel välja selgitanud ega kaebajale järelepärimisi esitanud, kuigi oleks pidanud.
  24. Tartu Halduskohtu 02.10.
  25. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei sisaldu vaidlustatavates haldusaktides diskretsioonivigu. Kuna punktide andmine on PRIA hinnanguline tegevus, siis ei saa kohus kontrollida otsustuse sisulist põhjendatust, vaid seda, ega pole lähtutud asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest. PRIA otsustuste motiivid on arusaadavad ja kontrollitavad. Hindamiskriteeriumi p 5.1 osas oli õige lähtuda määruse nr 85 seletuskirjast, mille kohaselt tehnoloogia ostmise all peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse. Kaebaja soovis aga soetada 2 materiaalset vara, seega ei saanud PRIA talle 3 punkti anda. Kriteeriumi p 6.1 osas leidis kohus, et vähenema peab kaebaja endapoolne keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamine ning punkte ei saa anda selle eest, kui kolmas isik kaebaja tegevuse tulemusel keskkonda vähem ohtlikke aineid paiskab. Kriteeriumi p 5.3 osas leidis halduskohus, et PRIA on põhjendamatult kaebajale 5 punkti andmata jätnud, sest õhuionisaatori kasutuselevõtt suurendab lõpptarbijale suunatud toote töötlemisastet, kuna tooted säilivad tänu õhuionisaatorile kauem. Toodete pakendamise täiustamise eest kaebaja punkte saama ei pidanud, sest see ei muuda toodetava lõpptoote kasutusotstarvet. Vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks puudub aga alus, sest isegi kriteeriumi p 5.3 eest 5 punkti andmisel oleks kaebaja lõplik punktisumma 24 ning tema taotlus tulnuks rahuldamata jätta. PRIA trahvimise nõudmiseks puudub kaebajal üldse subjektiivne õigus ning kuna kaebus jäetakse tühistamisnõuete osas rahuldamata, puudub alus rahuldada ka kohustamisnõuet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  26. Maadlex OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus hindamiskriteeriumite p-de 5.1 ja 6.1 osas teinud vale otsuse. Kaebaja vaidleb kriteeriumi p 5.1 osas vastu väitele, et ta ei osta midagi immateriaalset. Kaebaja märkis juba 30.04.2012 halduskohtule esitatud täiendatud seisukohtades, et lisafunktsioonidega etiketimasin, pakkemasin ja õhuionisaator ning nendega kaasnev oskusteave ja patentimata teadmised on kogumis ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. Nimetatud seadmete pakkumisel on märgitud, et toimub ka nende kasutamise koolitus. Kaebaja leiab, et oskusteavet ja tehnilisi teadmisi ei ole võimalik ilma seadmete soetamiseta ettevõttesse tuua. Kriteeriumi p 6.1 osas jääb arusaamatuks, kust tuleneb kitsendus, et ettevõtte poolt elektri kasutamise vähendamist ei loeta keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähendamiseks. Apellatsioonkaebuse täienduses märgib kaebaja, et vaidlustatav käskkiri kuulub jrk nr 14 osas tühistamisele ka selle motiveerimatuse tõttu. Kaebaja leiab veel, et Tartu Halduskohus pidanuks tegema käesolevas asjas samasuguse otsuse nagu 05.04.2012 haldusasjas nr 3-12-185 (Coffeestar OÜ vs PRIA), kus leiti, et PRIA käskkiri Coffeestar OÜ taotluse rahuldamata jätmise kohta oli motiveerimata ja kaalutlemata ning tuleb seetõttu tühistada. Maadlex OÜ taotluse kohta tehtud käskkiri on sisuliselt samasugune. Lisaks on praeguses asjas kohaldatavad Tartu Ringkonnakohtu 15.02.
  27. a otsuse, millega jäeti rahuldamata PRIA apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 05.04.
  28. a otsuse peale, argumendid. Hindamiskriteeriumi 5.1 osas oleks PRIA pidanud kaebaja ära kuulama ja talle selgitama, mida uue tehnoloogia all silmas peetakse ning andma kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, s. o enne kasutusel olnud ja uue tehnoloogia vahel erinevuste näitamiseks. Hindamiskriteeriumi p 6.1 eest said Maadlex OÜ ja Coffeestar OÜ määruse nr 85 järgmises voorus
  29. aastal 3 punkti, kuigi nad mõlemad vähendavad keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamist energia tarbimise vähendamise kaudu. Seega on PRIA käitunud ebavõrdselt nii taotlejate kui ka ühe taotleja kahe erineva aasta taotluse suhtes. Taotleja peaks kriteeriumite p-de 5.1 ja 6.1 eest kokku 6 punkti juurde saama.
  30. PRIA vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses välja toonud midagi uut. Vastustaja kordab, et hindamiskriteeriumi p 5.1 kohaselt käsitatakse investeeringut innovatiivsena, kui investeeringu tegemise tulemusena võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. Uue seadme kasutuselevõtmine eraldivõetuna ei ole veel uue tehnoloogia kasutuselevõtmine. Kriteeriumi p 6.1 osas leiab vastustaja, et kaebaja konstruktsioon keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähendamiseks elektritootja kaudu on kaudne 3 ja kunstlik ning väljub määruse nr 85 rakendamise raamidest. Keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamine kaebaja enda poolt ei vähene ning seega ei ole kriteeriumi p 6.1 mõlemad tingimused täidetud. Vastuses kaebaja täiendavatele seisukohtadele juhib vastustaja tähelepanu sellele, et käesolevas asjas on vaidlustatavas käskkirjas olemas otsustuse põhimotiivid ning on tehtud viide PRIA veebilehele, kus on välja toodud taotlejate hindepunktide summad. Samuti on PRIA käesolevas asjas vaideotsuses põhjendanud seda, miks ei antud kaebaja taotlusele hindepunkte kriteeriumite p-de 5.1, 5.3 ja 6.1 eest. PRIA poolt poleks halduse ökonoomia seisukohalt otstarbekas sadadele taotlejatele haldusaktides kirjeldada, miks neil osad hindepunktid saamata jäid. Kriteeriumi 5.1 osas leiab vastustaja, et hindepunktide andmise aluseks olevate andmete muutmine kaebaja taotluses ei kuulu ilmselgete ebatäpsuste parandamise alla ning PRIA ei pidanud andma kaebajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Argumendi osas, et
  31. a anti kaebajale ja Coffeestar OÜ-le hindamiskriteeriumi p 6.1 eest punkte, kuigi nad vähendavad ainult elektri tarbimist, leidis vastustaja, et suure tõenäosusega on PRIA
  32. a taotlusi ebaõigesti hinnanud ning vaatab seepärast need uuesti läbi. Kaebaja ei saa nõuda oma varasemale taotlusele hindepunkte, viidates võimalikule haldusorgani hilisemale veale või ebaõigele halduspraktikale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  33. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, kuid hindamiskriteeriumi p 5.1 alusel hindepunktide andmata jätmise põhjenduste osas tuleb halduskohtu 02.10.
  34. a otsust muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  35. Kaebaja on apellatsioonkaebusele ja 10.04.
  36. a täiendavatele kirjalikele seisukohtadele lisanud järgmised uued tõendid: Paklitas OÜ 04.10.2012 kirja ja kolm inglise keelset pakkumist
  37. aastast; Tartu Halduskohtu 05.04.
  38. a otsuse asjas nr 3-12-185; Tartu Ringkonnakohtu 15.02.
  39. a otsuse asjas nr 3-12-185;
  40. a toetuse saajate nimekirjad;
  41. a projektide punktide nimekirjad; Maadlex OÜ
  42. a projekti otsuse; Maadlex OÜ
  43. a taotluse äriplaani; Coffeestar OÜ
  44. a taotluse äriplaani; Määruse nr 85 muudatused
  45. aastast ja Coffeestar OÜ
  46. a taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Ringkonnakohtu hinnangul puudub eelnimetatud uute tõendite, s. h asjas nr 3-12-185 tehtud otsuste, OÜ Coffeestar taotlustega seonduvate materjalide ning
  47. a toetuste taotlemisega ja saamisega seonduvate materjalide asja juurde võtmiseks alus, sest need ei ole oma sisult asjakohased ega vajalikud asja õigeks lahendamiseks apellatsioonimenetluses. Ühtlasi on ringkonnakohtule uute tõenditena esitatud kohtuotsused kohtute infosüsteemi vahendusel nagunii kättesaadavad, mistõttu puudub vajadus teises haldusasjas tehtud lahendite käesoleva asja materjalide juurde võtmiseks ka sel põhjusel.
  48. Vastavalt ELÜPS § 60 lg-le 4 kehtestab maaelu arengu toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise korra, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused, põllumajandusminister määrusega. Reeglina toimub nõuetele vastavate taotluste hindamine viidatud määruse alusel (vt ELÜPS § 60 lg 1). Erandina võib põllumajandusminister ELÜPS § 59 lg-s 5 nimetatud määrusega ette näha, et taotlusi hinnatakse enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist. Sellisel juhul koostatakse hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestus ja nõuetele vastavust kontrollitakse taotluse puhul, mis kuuluks rahuldamisele paremusjärjestuse kohaselt. Nõuetele vastavust võib kontrollida ka taotluse puhul, mis ei kuuluks rahuldamisele paremusjärjestuse kohaselt (ELÜPS § 60 lg 2). 4 PRIA jättis
  49. a Maadlex OÜ poolt Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.6 osas esitatud investeeringutoetuse taotluse selle menetlemise raames ELÜPS § 60 lg-le 2 ning määruse nr 85 §-dele 12 ja 13 tuginedes rahuldamata. Määruse nr 85 kehtestamise volituse andis põllumajandusministrile ELÜPS § 59 lg
  50. Määruse nr 85 § 12 lg 1 näeb ette, et kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab PRIA ELÜPS § 60 lg 2 alusel taotlusi enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist määruse lisas 4 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.
  51. Maadlex OÜ esitas kaebuse halduskohtule põhjendusega, et ta oleks pidanud saama lisahindepunkte taotluse hindamise kriteeriumi p-de 5.1, 5.3 ja 6.1 alusel. Halduskohus märkis vaidlustatud otsuse p-s 32, et PRIA oleks pidanud andma kaebajale 5 hindepunkti kriteeriumi p 5.3 eest, kuid nende punktide andmata jätmine ei riku kokkuvõttes kaebaja õigusi ning ei anna alust kaebuse rahuldamiseks, sest ka sellisel juhul saanuks kaebaja üksnes 24 punkti ja tema taotlus jäänuks endiselt rahuldamata, sest viimastena rahuldati need taotlused, mis said 25 punkti. PRIA ei ole selles osas halduskohtu 02.10.
  52. a otsust vaidlustanud ning ka kaebaja viitab apellatsioonkaebuses ja selle täienduses üksnes sellele, et kohus oleks teistsuguse otsuse pidanud tegema ka kriteeriumite p-de 5.1 ja 6.1 osas. Vastavalt HKMS § 197 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ja seetõttu ei anna ringkonnakohus oma otsuses hinnangut sellele, kas halduskohtu seisukoht kriteeriumi p 5.3 eest täiendavate hindepunktide andmise osas on sisuliselt õige või mitte.
  53. Määrus nr 85 on vastu võetud “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” meetme 1.6 alameetme 1.6.1 “Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine” rakendamiseks. “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” kohaselt on antud meetme üks spetsiifilistest eesmärkidest muu hulgas innovatiivsete investeeringute soodustamine. Kriteeriumi 5.1 kohaselt käsitatakse investeeringut innovatiivsena, kui investeeringu tegemise tulemusena võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et hindamise kriteeriumide p 5.1 osas oli õige lähtuda määruse nr 85 seletuskirjast, mille kohaselt tehnoloogia ostmise all peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse. Kuna kaebaja soovis soetada materiaalset vara, ei saanud PRIA talle 3 punkti anda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi muuta ja asendada need käesolevas otsuses toodud põhjendustega esmalt seetõttu, et vastustaja ei ole oma 17.01.
  54. a vaideotsuses, kus on ära toodud kaebaja poolt vaides loetletud hindamiskriteeriumi p-des 5.1, 5.3 ja 6.1 märgitud hindepunktide kaebaja taotlusele mitteandmise põhjendused, välja toonud põhjendust, et p 5.1 järgi ei anta punkte seetõttu, et tegemist on materiaalse vara soetamisega, mille eest ei saagi hindepunkte anda. Sellisele põhjusele viitas PRIA esmakordselt 09.05.
  55. a vastuses kaebaja kokkuvõtlikele seisukohtadele, refereerides seejuures teises haldusasjas põllumajandusministeeriumi poolt esitatud seisukohti selle kohta, kuidas mõista määruse nr 85 tähenduses terminit „tehnoloogia“ (lk-d 100-104, 119-121). 17.01.
  56. a vaideotsuses ja vastuses kaebusele on PRIA hindamiskriteeriumi p 5.1 alusel hindepunktide andmata jätmist põhjendanud sellega, et kaebaja taotluses puuduvad üksikasjalikud selgitused vana tehnoloogia ja uue tehnoloogia erinevuste kohta, ning et tegemist ei ole innovaatilise investeeringuga, kuna äriprojektis märgitud seadmete soetamine ei muuda midagi seni juba toodetava lõpptoodangu (äädikas, majonees, ketšup jms) osas ja on seotud üksnes seniste toodete mõneti muudetud viisil pakendamisega. Ringkonnakohtu hinnangul saab kohus haldusakti kontrollimisel arvestada eelkõige nende haldusorgani poolt esitatud põhjendustega, mis on esitatud võimalikult varakult, s. o haldusaktis endas või vaideotsuses ja alles kohtumenetluses esitatud põhjendusi 5 saab arvestada üksnes siis, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellistest põhjendusest tegelikult juba ka vaidlustatud haldusakti andmisel (vt. näiteks RkHKo 29.11.
  57. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12). Asja materjalide põhjal ei ole ringkonnakohtul kujunenud kindlat veendumust, et juba hindamise kriteeriumide p 5.1 osas hindepunktide andmata jätmisel ja edasiste haldusaktide andmisel lähtus vastustaja muuhulgas ka määruse nr 85 seletuskirjast, mille kohaselt tehnoloogia ostmise all peetakse silmas üksnes investeeringut immateriaalsesse varasse ja kuna kaebaja soovis soetada materiaalset vara, ei andnud PRIA talle seetõttu hindamise kriteeriumi p 5.1 järgi punkte. Eeltooduga seonduvalt viitab ringkonnakohus veel ka sellele, et asus 15.02.
  58. a otsuses haldusasjas nr. 3-12-185 (OÜ Coffeestar vs PRIA) seisukohale, mille järgi toetuse andmise üldeesmärgiga ja Määruse nr 85 § 3 lg 1 p-ga 1 ei ole kooskõlas lisa 4 p 5.1 tõlgendamine selliselt, et nimetatud investeeringu innovaatilisuse kriteeriumi alusel saab taotlejale punkte anda üksnes siis, kui tegemist on investeeringuga immateriaalsesse varasse ehk tehnoloogiasse, mille puhul on innovaatilisusena käsitatav patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamine. Toiduainete töötlemiseks vajalike seadmete ostmine, paigaldamine ja rakendamine on samuti abikõlbulikud tegevused ning seadmed on teatavasti materiaalne vara, mille soetamisega ei pruugi alati kaasas käia vajadus omandada patendiõigusi, litsentse, oskusteavet või patentimata tehnilisi teadmisi. Juhul, kui hinnata investeeringu, mis võib olla tehtud ka seadme ostmise eesmärgil, innovaatilisust üksnes uue tehnoloogia kasutuselevõtmise seisukohast, millega peavad kaasas käima ka patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või muu sellise omandamine, siis võib taotluste hindamisel tekkida ebavõrdne olukord, s. o üksnes toiduainete töötlemiseks vajaliku seadme osas tehtud investeering ei saa kunagi investeeringu innovaatilisuse eest hindepunkte. Ringkonnakohus jääb ka käesolevas haldusasjas eeltoodud seisukoha juurde. Seega pidi PRIA kaaluma Maadlex OÜ-le 3 hindepunkti andmist olenemata sellest, et viimase investeering ei olnud suunatud immateriaalse vara ostmisele ja vaideotsusest nähtuvalt on PRIA seda ka teinud, selgitades, et: „Vastavalt määruse nr 85 lisa 2 tabeli 4 kohta toodud märkuste kohaselt peab taotleja tabeli 4a real 2.5 põhjendama ridadel 3.1-3.4 nimetatud innovaatiliste aspektide olemasolu ja määruse lisa 4 hindamiskriteeriumi 5 juurest lisahindepunktide määramise õigustatust. Maadlex OÜ esitatud taotluses aga puuduvad üksikasjalikud selgitused vana tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevusest. Maadlex OÜ kirjutab esitatud äriprojektis ainult seda, et investeeringu abil soetatavate uute seadmetega tõstetakse tootmise mahtu ja efektiivsust ning tooted on uutes pakendites. Uute toodete all mõeldakse uusi atraktiivsemaid ja konkurentsivõimelisemaid pakendeid. Taotleja tootis ketšupit ja majoneesi ka varasemalt ning ainult tootmise mahu ja efektiivsuse tõstmise puhul ei ole tegemist uue tehnoloogiaga ning investeering ei kvalifitseeru innovaatilisuse alla. Tegemist ei ole ka investeeringu innovaatilisusega selles mõttes, et hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Uute pakendite kasutuselevõtt ei too kaasa suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud toodete tootmist.“ Vastuses esitatud kaebusele on PRIA seoses hindamiskriteeriumi p-ga 5.1 täiendavalt märkinud ka seda, et: „/…/ oma kaebuses selgitab Maadlex OÜ uue tehnoloogiana lapikute pudelite kasutuselevõtmist, plastmahutite asendamist roostevabade mahutitega ning toodangu maitseomaduste parandamist. Kuna kaebaja tootis äädikat ka varasemalt, siis ainult tootmise mahu ja efektiivsuse tõstmise ning atraktiivsemate pakendite kasutuselevõtu puhul ei ole tegemist uue tehnoloogiaga ning investeering ei kvalifitseeru innovaatilisuse alla.“ 09.05.
  59. a vastuses leidis PRIA, et: „/…/ uue seadme kasutuselevõtmine eraldivõetuna ei ole veel uue tehnoloogia kasutuselevõtmine. Olemasoleva seadme vahetamist kaasaegsema või suurema jõudlusega seadme vastu ei saa lugeda piisavaks, kui sellega ei kaasne senikasutatud tehnoloogiliste võtete muutust. Uue tehnoloogia kasutusele võtmisega on tegu siis, kui uue seadme kasutusele võtmise tulemusena muutuvad ka tootmise tehnoloogilised 6 võtted ehk tootmismenetlus. Toidutootmise valdkonnas tegutsemise korral peaksid sellised muudatused ilmselt kajastuma ka toiduseaduse § 24 kohaselt nõutavas toidu tehnilises kirjelduses. Uutes pakendites ketšupi ja majoneesi tootmist ei saa käsitleda uue tehnoloogiana.“ Maadlex OÜ ei nõustunud PRIA seisukohaga, et tema investeering ei ole innovaatiline ning leidis, et ta oleks pidanud saama ka kriteeriumi p 5.1 täitmise eest 3 hindepunkti. Kaebaja investeeringu eesmärgi (tl 13) ja kaebuses toodud täiendavate selgituste kohaselt, mis seonduvad kriteeriumi p 5.1 alusel punktide andmisega, on kastmeid, sinepit, majoneesi, ketšupit jms. tootval ettevõttel investeeringu käigus plaanis soetada uus pakkemasin, mis võimaldaks ka lapikuid pudeleid mõlemalt poolt sildistada. Olemasolev pakkemasin sildistab ümaraid pudeleid. Kasutusele võetaks ka termotunnel-pakkemasin, mis sulatab 12-15 pudelit kilesse ja see seade vähendab oluliselt pakkimisel tööjõu vajadust. Plastikmahutite asemel soovitakse kasutusele võtta roostevabad mahutid ja see võimaldab suuremas koguses toorainet sisse osta. Samuti ostetakse õhuionisaatorid, mis steriliseerivad ja puhastavad õhku ning võimaldavad parandada toodete maitseomadusi ja pikendada nende säilivust. Määruse nr 85 seletuskirja kohaselt (tl 70) toetatakse määruse §-s 3 lg 1 p-s 1 nimetatud toetatava tegevuse raames investeeringuid, mis on ette nähtud toiduks kasutatava lõpptoote töötlemise edendamiseks. Seega peab ka investeeringu käigus soetatav seade olema kasutatav toiduks kasutatava lõpptoote töötlemise edendamiseks. Sama seletuskirja kohaselt (tl 71p) peetakse innovatsiooni all antud määruses silmas toote- ja protsessiinnovatsiooni. Tooteinnovatsioon on kaup või teenus, mis erineb oluliselt ettevõtte senistest toodetest omaduste või kasutusviisi poolest. See hõlmab olulisi muudatusi toote tehnilistes tingimustes, komponentides, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes. Protsessiinnovatsioon on uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõtt ja selle alla kuuluvad tehnoloogia, seadmete ja tarkvara muutused, mille eesmärgiks on toote kvaliteedi, tootmise või selle abitegevuse tõhususe ja paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või turvalisuse tõus. Arvestades seda, et kaebaja toodanguks e. toiduks kasutatavaks lõpptooteks on kastmed, sinep, majonees, ketšup jms, mitte toote pakend kui selline, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul ühegi kaebaja poolt nimetatud ja investeeringu alusel soetatava pakke- või etiketimasina, mahutite ja õhuionisaatorite näol tegemist otseselt sellise seadmega, mille soetamise ja kasutuselevõtuga kaasneks kasutatava lõpptoote töötlemise edendamine. Lähtudes eelpooltoodud tooteinnovatsiooni mõistest ei ole kindlasti tegemist tooteinnovatsiooniga, kuna kaebaja poolt toodetav ja realiseeritav toode kui kaup ei muutu nende seadmete soetamise ja kasutamise tagajärjel oluliselt erinevaks võrreldes kaebaja seniste toodetega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelpoolloetletud seadmete soetamisel ja kasutamisel tegemist ka protsessiinnovatsiooniga, sest nendega ei täiustata täiesti uuel viisil või oluliselt senist lõpptoote tootmisprotsessi või tarnimismeetodit ja tõendatud ei ole, et nendega kaasneks toiduks kasutatava lõpptoote kvaliteedi, selle toote tootmise või abitegevuse tõhususe ja paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või turvalisuse tõus. Ringkonnakohus nõustub seega PRIA seisukohaga kriteeriumi p 5.1 alusel 3 hindepunkti andmata jätmise kohta, kuna kaebaja poolt esitatud taotluse materjalidest ega ka muudest selgitustes ei nähtu, et investeeringutoetuse eest soetatavad seadmed tooksid kaasa olulise tehnoloogilise ja innovaatilise muutuse äriühingu poolt toodetavate lõpptoote töötlemises või tootmises. Sisuliselt jätkub Maadlex OÜ lõpptoote töötlemis- ja tootmisprotsess samasuguste tegevustega, mida kasutatakse ettevõttes ka praegu, uut etappi töötlemisprotsessi ei lisandu, see tähendab, et taotleja ei tee midagi täiesti uut võrreldes senise tegevusega. Uue ja 7 innovatiivse tehnoloogia kasutuselevõtt tähendaks ringkonnakohtu hinnangul näiteks seda, et lisandub uus tegevus (enne ei pakendatud toodangut ja nüüd pakendatakse), mitte aga seda, et enne oli pakendamiseks üks meetod ja nüüd, investeeringutoetuse abil soetatava seadmega hakatakse toodet pakendama teise meetodiga.
  60. Kaebaja vaidles vastu ka sellele, et talle ei antud hindepunkte investeeringu keskkonnasäästlikkuse eest. Maadlex OÜ arvates oleks ta pidanud saama 3 hindepunkti ka taotluse hindamise kriteeriumide p 6.1 märgitud eesmärgi – vähendada tootmisjäätmete hulka ja keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda – täitmise eest. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja mainitud seisukohaga. Maadlex OÜ põhjendab PRIA-le esitatud taotluses (tl 13p) investeeringu keskkonnasäästlikkust, milleks on tootmise efektiivsuse tõus ja sellega seoses vähenev küttekulude, energiatarbimise ning kasutatavate pakendite hulk. Määruse nr 85 lisas 4 toodud hindamiskriteeriumite p 6.1 toodu kohaselt peab investeeringu eesmärgil vähenema tootmisjäätmete hulk ja keskkonnaohtlike ainete paiskamine keskkonda. Ringkonnakohus nõustub PRIA seisukohaga, et ainuüksi küttekulude kokkuhoidmine ja pakendite hulga vähenemine ei too kaasa kaebajapoolse tootmisjäätmete hulga vähenemist ja keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähenemist. Halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täienduses on kaebaja asunud väitma, et tootmisjäätmete hulga ning keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähendamine saavutatakse ka sellega, et tänu efektiivsemale tootmisele hoitakse kokku energiatarbimist (tl 63) ja sellega, et kui dosaatoreid ei pea erinevate tegevuste vahel vahetama, siis ei pea neid ka nii sageli pesema ja väheneb kanalisatsiooni sattuvate tootmisjääkide hulk (tl 3 ja 63). Kaebuse täienduste kohaselt toodetakse 96% energiast põlevkivist, mistõttu energiatarbimise vähendamine vähendab ka põlevkivist tulenevate keskkonnaohtlike ainete sattumist keskkonda, sh põhjavette (tl 63). Ringkonnakohus nõustub nii PRIA kui ka halduskohtuga selles, et taotluse hindamise kriteeriumide p 6.1 eesmärgiks on vähendada nii taotleja tootmisjäätmete hulka kui ka taotleja, mitte mõne kolmanda isiku poolt keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et Maadlex OÜ kasutaks tootmisprotsessis põlevkivi. Asjaolu, et uuemate seadmete vähesema energiatarbimise tõttu võib väheneda Maadlex OÜ energiatarbimine, ei tähenda, et see omaks vahetut ja tuntavat mõju põlevkivi kaevandamisele Eestis. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja poolt toetuse saamiseks taotletava tegevusega vähendataks kaebaja enda poolt keskkonnaohtlike aimete paiskumist keskkonda ning kuna vähemalt see kriteerium on täitmata, puudus alus kaebajale p 6.1 alusel 3 täiendava hindepunkti andmiseks.
  61. Maadlex OÜ on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on motiveerimata ega ole seetõttu kontrollitav. Ka rikkus PRIA kaebaja arvates ärakuulamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 22 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Arvestades maaelu arengu toetuse taotluste hindamise korra eripära, mis tingib piiratud rahalise ressursi jagamise paljude taotlejate vahel efektiivses ja lihtsas menetluses, vastab käskkiri haldusakti põhjendamise miinimumnõuetele (vt. RKHK 27.02.
  62. a otsus asjas nr. 3-3-1-93-06). Käskkirjas on selgitatud, millisest punktisummast alates taotlusi ei rahuldatud. Ka sisaldab käskkiri viidet PRIA veebilehel asuvale taotluste paremusjärjestusele, mistõttu oli kaebajal võimalik tutvuda veebilehe vahendusel talle antud hindepunktide arvuga ja kohaga paremusjärjestuses. Riigikohus on leidnud, et sellisel juhul on taotlejal võimalik taotleda otsuse sisuliseks vaidlustamiseks PRIA-lt materjalidega tutvumist (vt. RKHK 27.02.
  63. a otsus asjas nr. 3-3-1-93-06, p 15). Taotluse menetlemise reeglid sisalduvad määruses nr 85 ning neid on käskkirja andmisel põhjendatud. Riigikohus on analoogilises asjas leidnud: „Komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Tuleb 8 silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keerukaks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (RKHK 04.04.
  64. a otsus asjas nr. 3-3-1-77-12, p 18). Põhjendatud ei ole ka kaebaja arvamus, et Tartu Halduskohus pidanuks tegema käesolevas asjas samasuguse otsuse nagu 05.04.2012 haldusasjas nr 3-12-185 (Coffeestar OÜ vs PRIA), kus leiti, et PRIA käskkiri Coffeestar OÜ taotluse rahuldamata jätmise kohta oli motiveerimata ja kaalutlemata ning tuleb seetõttu tühistada. Ringkonnakohus märgib, et käesoleva haldusasja ja kaebaja poolt viidatud haldusasja tehiolud ei ole täpselt samad. Antud asjas ei ole vastustaja asunud vaidlustatavat haldusakti põhjendama alles kohtumenetluses ja taotluse rahuldamata jätmise põhjendused sisaldusid kontrollitavas ulatuses juba 17.01.
  65. a vaideotsuses ning seetõttu ei ole käesolevas asjas olnud kohtutel alust asuda seisukohale, mille järgi ei ole teada, kas haldusakti andes arvestati tegelikult samade asjaoludega kui kohtumenetluses on esile toodud ja selge ei ole, kuidas kaebaja osas hindepunktide andmise või andmata jätmise kaalumine toimus. Arvestades menetluse eripära, puudus PRIA-l kohustus ka Maadlex OÜ täiendavaks ärakuulamiseks. Kaebajal oli võimalik esitada oma põhjendused ja selgitused PRIA-le esitatud taotluses. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta ka seda, et Maadlex OÜ-l puudus subjektiivne õigus toetusele; ka ei ole tegemist kaebaja õigusi kahjustava haldusaktiga, mille puhul on isikule ärakuulamisõiguse tagamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-st 2 tulenevalt kohustuslik. Ühtlasi ei nähtu ringkonnakohtule, et Maadlex OÜ poolt taotluses esitatud andmetest oleks haldusmenetluses kõrvale kaldutud. Nimetatud asjaolu esinemisel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata (HMS § 40 lg 3 p 2).
  66. Kaebaja on apellatsioonkaebuse täienduses välja toonud ka selle, et hindamiskriteeriumi p 6.1 eest said Maadlex OÜ ja Coffeestar OÜ määruse nr 85 alusel väljakuulutatud järgmises,
  67. a voorus 3 punkti, kuigi nad mõlemad vähendavad toetustaotluse kohaselt keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamist energia tarbimise vähendamise kaudu. Kaebaja leidis, et PRIA on seega käitunud ebavõrdselt nii taotlejate kui ka ühe taotleja kahe erineva aasta taotluse suhtes. Ringkonnakohus leiab, et Coffeestar OÜ ning Maadlex OÜ
  68. a taotluste menetlemise asjaolud ning saadud hindepunktid ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna ei muuda ringkonnakohtu seisukohta taotluse hindamise kriteeriumi p 6.1 eesmärgi kohta ega anna ka alust käesolevas asjas halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. PRIA on oma vastuses selle kaebaja väite kohta märkinud, et sellisel juhul on PRIA suure tõenäosusega
  69. a taotlusi ebaõigesti hinnanud ning vaatab seepärast need uuesti läbi ning kaebaja ei saa nõuda oma varasemale taotlusele täiendavaid hindepunkte, viidates võimalikule haldusorgani hilisemale veale või ebaõigele halduspraktikale. Ringkonnakohus nõustub samuti PRIA seisukohaga, sest asjaolu, et PRIA võis teiste taotlejate taotlusi valesti hinnata, ei saa kaasa tuua võimaliku väärtõlgenduse kohaldamist käesolevas vaidluses.
  70. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. 9 Agu Timmi Madis Ernits 10 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.