← Eesti

1-04-235/24

1-04-235 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-04-235 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. veebruari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Madis Pretke määruskaebus Tartu Maakohtu
  3. veebruari 2012 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. veebruari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu Madis Pretke määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 06.12.2005 otsusega mõisteti Madis Pretke süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka M. Pretke eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks loeti 11 kuud ja 27 päeva vangistust, millele liideti Tartu Maakohtu 08.04.2005 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning liitkaristuseks mõisteti 13 aastat, 1 kuu ja 27 päeva vangistust. M. Pretke karistusaja algus 06.12.2005 ja lõpp 01.02.
  5. Tartu Maakohtu 06.02.2012 määrusega jäeti Madis Pretke Tartu Maakohtu 06.12.2005 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta M. Pretke vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus leidis, et M. Pretke vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole võimalik, kuna ei ole täidetud selleks ettenähtud eeldused – kohtule ei ole esitatud elukoha andmeid, kuhu isik vabanemisel elama asub ning kas sinna on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadmeid. Selleks peab tehniliste tingimuste kõrval olema ka eluruumi omaniku nõusolek. Maakohus asus seisukohale, et ka M. Pretke poolt toimepandud kuritegude laad ja tema eelnev elukäik ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada - ärakantud karistusaeg ei ole vastavuses kuriteo raskuse ja selle toimepanemise asjaoludega. Lisaks ei suuda M. Pretke täita vangistuses kehtivaid eeskirju, mis teeb küsitavaks kriminaalhoolduse õnnestumise isegi juhul, kui muud eeldused selleks oleks täidetud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Pretke esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on ta ära kandnud üle poole karistusajast, s.o 7 aastat ja 6 kuud vangistust. Ta leiab, et selle aja jooksul saadud 10 distsiplinaarkaristust on äärmiselt vähe. M. Pretke leiab, et kuna XXX korter kuulub tegelikult tema endisele abikaasale L.A., on korteri osas viimasel otsustamisõigus. Tütar K.P. ei elagi tegelikult selles korteris. M. Pretke ei ole osalenud vanglas sotsiaalprogrammides, kuna tal ei ole ei alkoholi ega narkosõltuvust, isegi mitte kokkupuuteid narkootikumidega. Selle asemel on ta osalenud väikeettevõtluse kursustel. M. Pretke taotleb ettekirjutuse tegemist kriminaalhooldusosakonnale, et kontrollida elektroonilise valve seadme paigaldamise võimalikkust aadressile XXX. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et ehkki M. Pretke on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks elektroonilise valve kohaldamisega vabanemiseks vajaliku karistusaja, ei ole võimalik M. Pretket tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada, kuna täitmata on elektroonilise valvega ennetähtaegse vabastamise arutamise eeldus - elukoha omaniku nõusolek. Justiitsministri 12.08.2010 määrusega nr 28 kinnitatud Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra (Kord) § 16 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud arvamuse koostamise käigus kontrollima kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, et selgitada välja, kas elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Korra § 16 lg 2 p 1 järgi peab kinnipeetaval olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; p 4 järgi elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kinnitatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 2 p 1 järgi peab elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks olema -2- süüdimõistetul seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja Kinnitusosakonna andmetega XXX korteri kohta, tuvastas, et M. Pretke on avaldanud soovi ennetähtaegse elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise korral elama asuda XXX. Kriminaalhooldaja 05.10.2011 arvamuse järgi kuulub korter, kuhu M. Pretke soovib elama asuda kinnipeetava tütrele K. P, kuid viimane ei ole andnud nõusolekut M. Pretke elama asumiseks korterisse. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 23.02.2012 väljavõtte järgi ei kuulu XXX korter ei K. P ega ka M. Pretke poolt nimetatud endisele abikaasale L.A., vaid 21.02.2012 kinnistamisavalduse alusel on tehtud kanne korteri uue omaniku kohta. Kuna M. Pretkel puudub vabaduses elukoht, mille omanik oleks nõus M. Pretke elama asumisega ning elektroonilise järelevalve seadme paigaldamisega, ei ole võimalik vabastada M. Pretket KarS § 76 lg 1 p 1 alusel. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk -3- Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.