Obsah (11)

§ 436§ 400§ 404§ 403§ 656§ 646§ 341§ 405§ 392§ 348§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2016, Tallinn Kohtuasja number 2-13-33180 Kohtuas

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne, sõltumata poolte väidetest.

Kohus leidis, et hageja nõuet tuleb kvalifitseerida õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, kuid ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kohus tuvastas, et kostja on hagejale tekitanud õigusvastaselt kahju ning tegelikult kuulub hagejale kui kõrgema järjekohaga nõude (suuruses 23 897,84 eurot) omanikule kogu arestitud laeva sundmüügi tulem (välja arvatud laeva sundmüügi ja laeva arestimisega seonduvad kulud jne – millest tulenevalt ilmselt ka kostjale maksti kohtutäituri poolt 18 320,81 euro asemel välja 16 514,17 eurot). Kohus lähtus hagi rahuldamisel hageja poolt nõutud summast ega saanud hagejale välja mõista suuremat summat, kui see, mida hageja nõudis. Apellatsioonkaebus 3 17. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub kaebuse rahuldada, maakohtu otsuse tühistada ja saata asi lahendamiseks tagasi maakohtule või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 18. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse norme (

§ 400lg 5, § 401 lg 1).

Maakohtu otsus on üllatuslik. Hageja ei ole oma menetlusdokumentides viidanud sellele, millisel õiguslikul alusel tema haginõue põhineb, kuigi kostja on menetlusdokumentides läbivalt selle vajalikkusele tähelepanu juhtinud. Samuti ei ole ka maakohus enne otsuse tegemist jaganud selgitusi selle osas, milline õiguslik kvalifikatsioon hagiavalduses toodud asjaoludele tuleks kohtu hinnangul anda ning mida kumbki pool sellest tulenevalt peaks kohtumenetluses tõendama. Kostja menetlusdokumentidest nähtus üheselt, et nõude õiguslik alus on kostjale ebaselge, seda on vajalik täpsustada ning kui tegemist ei ole alusetu rikastumise regulatsioonil põhineva nõudega, on vajalik kostja poolt täiendavate vastuväidete esitamine esitatud nõudele. Otsuse põhjendustega tutvudes jääb mulje, justkui polekski kostja esitatud hagiavaldusele mingisuguseid vastuväiteid esitanud. 19. Kirjaliku menetluse kohaldamiseks puudus alus. Tulenevalt hagiavalduses esitatud nõude suurusest ei olnud võimalik kohaldada kirjalikku menetlust kohtu määramisel

§ 404alusel.

Samuti ei olnud pooled avaldanud nõusolekut kirjalikuks menetluseks

§ 403

kohaselt, seejuures sätestab

§ 403

lg 3 üheselt, et kui pool pole kohtule teatanud, kas ta on kirjaliku menetlusega nõus, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

1. Kostjale pole antud võimalust rakendatud õigusliku aluse osas oma seisukohti esitada ja õiguslikust alusest lähtuvalt tõendeid esitada. Maakohus on üllatusliku otsuse tegemisega oluliselt piiranud kostja võimalust oma menetlusõiguste teostamiseks ning õiguste kaitseks.
2. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme.
3. Maakohus on Rahvusvahelise merivõlgade ja –pantide konventsiooni artiklit 12 p 2 kohaldanud ebaõigesti ning kohtu seisukoht hageja nõude kõrgemast järjekohast on seetõttu ebaõige. Hageja poolt tsiviilasjas nr 2-09-45189 esitatud nõue puudutas perioodi enne hagi esitamist ning laeva arestimist. Seega ei ole tsiviilasjas 2-09-45189 rahuldatud hageja nõue käsitletav laeva arestimis-, kinnipidamis- või sundenampakkumise tasuna ning tsiviilasjas nr 2-09-7930 rahuldatud kostja nõudest kõrgemal järjekohal.
4. Maakohus on leidnud, et hageja nõue tuleb kvalifitseerida õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena ning kostja käitumise võib lugeda õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kuid ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kuna kohtuotsus on üllatuslik, tuleb see tühistada. Lisaks on maakohtu seisukohad kahju õigusvastase tekitamise nõude rahuldamiseks aluste esinemise kohta sisuliselt ebaõiged. Hageja ei olnud kostja nõude sundtäitmiseks algatatud sundtäitmisega täiteasjas nr 008/2010/1822 ühinenud ning kostja oli õigustatud tema kasuks 31.03.2010 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-7930 väljamõistetud summa saamiseks. Väljamakse on teostatud kohtumääruse alusel, mistõttu ei saa kostja käitumine olla õigusvastane.
5. Maakohus on asunud täitma hageja menetluslikke ülesandeid (nõude tõendamise kohustus). Maakohtu otsus on seetõttu selgelt ebaõige ega vasta tsiviilkohtumenetluse üldistele põhimõtetele ning

§ 436

lg 4 sätestatule, et otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ning kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukohti. 4 Ringkonnakohtu seisukoht 25. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga ja apellatsioonkaebusega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, Harju Maakohtu 14.10.2015 otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumisi kõrvaldada (

§ 656lg 1).

Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal

§ 646korras.

26. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet (

§ 656lg 1 p 1).

27. Kostja leiab apellatsioonkaebuses põhjendatult, et käesoleval juhul puudus maakohtul õiguslik alus asja kirjalikuks menetlemiseks

§ 404

lõige 1 mõttes.

§ 341

kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kirjaliku menetluse võib kohus määrata varaliselt hinnatava hagi asjas üksnes siis, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole (

§ 404

lg 1) või lihtmenetluses, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (

§ 405lg 1).

Käesolevas asjas on hagihind 11 368,56 (tlk 70) ja

§ 403

lg 1 kohaselt oleks maakohus võinud lahendada asja seda kohtuistungil arutamata üksnes poolte nõusolekul. Tsiviilasja toimikust ei nähtu kummagi menetlusosalise nõusolekut asja kirjalikuks lahendamiseks. Seega tulnuks maakohtul

§ 403lõikest 3 lähtuvalt asja menetleda istungimenetluses.

1. Kohtuistungi ärajätmise ja asja lahendamisega omal algatusel kirjalikus menetluses rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja menetlusosaliste põhiseaduslikke õigusi. PS § 24 lg 2 sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Sama paragrahvi lg 3 sätestab kohtuistungite avalikkuse põhimõtte, millest omakorda tuleneb menetlusosaliste subjektiivne õigus nõuda avaliku kohtuistungi toimumist. Asja avaliku ja suulise arutamise põhimõtte rikkumine võis viia ebaõige lahendi tegemiseni, sest kostjalt võeti võimalus anda kohtule suuliselt selgitusi ja põhjendusi haginõude kohta ning osa võtta asjakohaste tõendite uurimisest.
2. Maakohus on rikkunud ka eelmenetluse läbiviimisel kohtule

§-st 392 tulenevaid kohustusi. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud oma nõude õiguslikku kvalifikatsiooni. Kostja on oma vastustes asunud muuhulgas seisukohale, et hagi tuleb jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata ja kui kohtu hinnangul tuleks hagi siiski läbi vaadata, eeldab kostja, et hageja käsitleb oma nõuet alusetu rikastumise nõudena. Kostja on rõhutanud, et juhul, kui hageja vastusest selgub, et nõue on esitatud muul alusel, soovib kostja esitada täiendava seisukoha (tlk 77-80, 92-95). Maakohus on need kostja seisukohad jätnud tähelepanuta ega ole hagejalt küsinud arvamust kostja poolt eeldatud õiguslikule kvalifikatsioonile. Seega ei ole maakohus lõpuni välja selgitanud, millised on hageja nõuded ja kostja seisukohad, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõude ja väidete kohta ning millistele tõenditele menetlusosalised tuginevad.

§ 392

lg 2-4 kohaselt kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Eelmenetluses kontrollib kohus ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud ka eelviidatud menetlusõiguse norme. 30. Maakohus on rikkunud ka otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtet (

§ 436

lg 1 ).

§ 436

lõikest 4 tulenevalt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele 5 võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu otsus on üllatav. Maakohus ei ole menetlusosalistega eelnevalt läbi arutanud kohtu arvates asjas kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni (Rahvusvahelise merivõlgade ja –pantide konventsioon, VÕS § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 1045 lg 1 p 8). 31. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud menetlusõiguse normide rikkumine maakohtu poolt kaasa toonud ka järgnevate tsiviilkohtumenetluse seadustiku normide rikkumise:

§ 348lg 1–3, § 351, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 438 lg 1, § 442 lg 8.

1. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohus peab menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (RK lahendid 3-2-1-81-15, 3-2-1-57-11; nr 3-2-1-153-10). Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (RK lahend nr 3-2-1-145-14). Kohus ei või otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist (RK lahend 3-2-1-99-14). Maakohus ei või hinnata asjaolusid mõlemast poolest erinevalt, seda enne pooltega arutamata (RK lahend 3-2-141-15). Kohtu õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult (RK lahendid 3-2-1121-14; nr 3-2-1-57-11; 3-2-1-175-14).
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumist kõrvaldada, kuna rikkumised on aset leidnud juba asja eelmenetluse staadiumis. Eelnevast tulenevalt ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja arvamusele materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise osas. Maakohtul tuleb asja edasise menetlemise käigus menetlusosalistega koostöös välja selgitada asjas kohaldamisele kuuluvad võimalikud materiaalõiguse normid. 34.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom 6