← Eesti

3-11-807/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 180 tähenduses ning ettevõtte või selle osa ülemineku varjamise eesmärgil näidati

  1. a märtsis põhivara müügi toimumist OÜ-le Wesico Project, kes rentis soetatud põhivara edasi OÜ-le Dedi ning müüs põhivara OÜ-le Dedi
  2. a augustis. Seega oli alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu ja käibemaksu, kuna käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 kohaselt ettevõtte või selle osa üleandmisest käivet ei teki. OÜ Wesico Project ja OÜ Dedi esitasid 14.02.2011 vaided maksuotsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuid Maksu- ja Tolliameti (MTA) 28.02.
  3. a vaideotsusega nr 6-1/87-2 jäeti OÜ Dedi vaie rahuldamata ja 10.03.
  4. a vaideotsusega nr 6-1/86-2 jäeti OÜ Wesico Project vaie rahuldamata.
  5. OÜ Dedi esitas 30.03.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada LMTK 14.01.
  6. a maksuotsus nr 12.2-3/6648-10 ning MTA 28.02.
  7. a vaideotsus nr 6-1/87-2 (haldusasi nr 3-11-807). OÜ Wesico Project esitas 31.03.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada LMTK 13.01.
  8. a maksuotsus nr 12.2-3/3573-14 ning MTA 10.03.
  9. a vaideotsus nr 6-1/86-2 (haldusasi nr 3-11-814). Kaebuste põhjenduste kohaselt ei ole maksuhaldur tuvastanud ettevõtte või selle osa üleminekuks vajaliku kokkuleppe olemasolu ning tegemist oli algusest peale üksnes põhivara müügi kokkuleppega.
  10. Tartu Halduskohtu 05.04.
  11. a määrusega liideti OÜ Dedi ja Wesico Project OÜ kaebused ühte menetlusse (haldusasi nr 3-11-807).
  12. Tartu Halduskohtu 05.12.
  13. a otsusega kaebused rahuldati. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kinnitust leidnud OÜ Dedi Pluss majandustegevuse üleminek, kuna asjas kogutud tõenditest järeldub, et OÜ Dedi ja OÜ Dedi Pluss toitlustuse alane majandustegevus ei ole täies ulatuses samasisuline. Maksuotsuses on ebajärjekindlalt väidetud ettevõtte ja ettevõtte osa üleminekut. Kuigi arvuline enamus OÜ Dedi Pluss kohviku 25st töötajast töötab OÜ-s Dedi, ei ole toimunud juhtivtöötajate üleminekut ning OÜ-sse Dedi on palgatud olulisel määral uusi töötajaid. Tõendatud ei ole, et kohviku pinna rendileping Tartu Kaubamaja Kinnisvara ja endise rentniku vahel oleks läinud üle kaebajatele ettevõtte osa ülemineku käigus. Klientide ülemineku fakti ei saa siduda üksnes kohviku füüsilisest asukohast tulenevate kaubamaja 2 külastavate isikutega. Maksuhaldur ei ole tuvastanud võimalike püsikliendi- ja hankijasuhete jätkuvust. AS Pindi Kinnisvara poolt avaldatud müügikuulutus, mille kohaselt oli müügis ettevõtte koos ettevõttele kuuluva varaga, ei kinnita ettevõtte kui tervikliku majandusüksuse müügi ja soetamise kavatsust, kuna samaaegselt pakuti kohvikut ka rendile. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  14. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse ning Maksu- ja Tolliameti ühises apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Dedi ja OÜ Wesico Project kaebused rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ja rakendanud ebaõigesti kohtupraktikat ning Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtte ülemineku osas. Maksuotsuses on üheselt arusaadavalt selgitatud, et OÜ Dedi Pluss lõpetas 31.03.2010 kogu oma tegevuse aadressil Riia 1, Tartu ning 01.04.2010 läks OÜ-st Dedi Pluss OÜ-le Dedi üle iseseisvalt tegutsev majandusüksus, kohvik Dedi, mis sai iseseisvalt edasi toimida. Seejuures on OÜ Dedi Pluss käibedeklaratsioonid alates
  15. a maikuust esitatud nullidega ja 28.09.2010 kuulutati välja OÜ Dedi Pluss pankrot. Pärast ettevõtte üleandmist võib muutuda töötajate koosseis ja laieneda ettevõtlus, kuid see ei muuda tehingu sisu ehk kohviku Dedi üleandmist konkreetsel ajahetkel. Halduskohus on M.V. ja A.M. paljasõnalistest ja eksitavatest seletustest jõudnud ebaõigele järeldusele OÜ Dedi Pluss ja OÜ Dedi majandustegevuse samasisulisuse ning töötajate koosseisu muutumise osas. OÜ Dedi Pluss pakkus catering-teenust juba aastatel 2007-2008 ning, nähtuvalt
  16. a majandusaasta aruandest, plaanis jätkata aktiivset tegevust selles valdkonnas. Tõendatud ei ole olulisel määral uute töötajate värbamine OÜ-sse Dedi, kuna kõik 16 töötajat, kes olid OÜ Dedi poolt aprillis 2010 töötajatena Maksu- ja Tolliametis deklareeritud, olid OÜ Dedi Pluss endised töötajad. Töötajate üleminekut kinnitab asjaolu, et OÜ Dedi Pluss vormistas töölepingute lõpetamise erinevalt isikutele, kes jätkasid Dedi OÜ-s töötamist – neile maksti välja töötasu ja saamata jäänud puhkusehüvitis – ning isikutele, kes Dedi OÜ-s jätkata ei soovinud – neile anti kätte teatis töölepingu ülesütlemise kohta ja maksti välja ülesütlemise hüvitis. Eeltoodust tulenevalt on lisaks põhivarale toimunud sisuliselt ka töötajate üleandmine, kes teenivad selle ettevõtte majandamist, ning sellekohane varakogum võimaldab iseseisva eesmärgiga majandustegevusega tegelemist, so Tartu Kaubamaja külastajate ja samas hoones töötavate isikute toitlustamist, mistõttu on üle antud kogu Tartu Kaubamajas asuv eelnevalt OÜ-le Dedi Pluss kuulunud toitlustusettevõte, kohvik Dedi. OÜ Dedi Pluss poolt 12.03.2010 Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ-le üürivõla tasumine ja 23.03.2010 AS-ile Swedbank Liising liisingu tasumine oli vajalik OÜ-le Dedi üürilepingu sõlmimiseks ja AS Swedbank poolt garantii andmiseks. Seega ei saa A.M. väita, et Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ ja OÜ Dedi Pluss vahel sõlmitud üürilepinguga seonduv talle teadmata on. Ettevõtte ülemineku hindamisel on oluliseks argumendiks OÜ Dedi Pluss ja OÜ Dedi käivete sarnasus alates
  17. a aprillist varasema perioodiga võrreldes. Olemuslikult kinnitab toitlustusettevõtte üleminekut ka Dedi nime, logo ja interneti kodulehe säilimine, põhivara ja kauba üleminek ning teenuse katkematu ja samal rendipinnal jätkamine. Halduskohus on tuginenud vaid kohtuistungil antud seletustele ning jätnud tähelepanuta OÜ Dedi Pluss juhatuse liikmete M.K. , M.V. i ja OÜ Dedi Pluss endiste töötajate poolt maksumenetluses antud ütlused. OÜ Dedi ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kliendid üle ei läinud. Maksumenetluses ei teatanud OÜ Dedi maksuhaldurile kliendikaartide olemasolust ja püsiklientide soodustustest ning maksuhaldurile ei saa ette heita nende tõendite kogumata jätmist, mille olemasolu on talle teadmata. 3 Maksumenetluses on tõendatud, et tehingust Wesico Project OÜ-ga on OÜ Dedi Pluss jätnud käibemaksu tasumata. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Wesico Project soetas OÜ Dedi Pluss vara OÜ-le Dedi edasimüügi eesmärgil ja OÜ Dedi kasutas seda vara kohe peale toitlustusettevõtte kohvik Dedi ülevõtmist 01.04.
  19. OÜ Dedi ja Wesico Project OÜ vaidlevad oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole maksuhaldur välja selgitanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, sh jäeti maksumenetluses kogumata ja hindamata A.M. , M.V., E.R. ja M.K. ütlused. Maksuhaldur jätab tähelepanuta, et töötajate arvuline enamus ja kohtupraktikas omaks võetud mõiste „enamus“ on erinevad, kuna ettevõtte üleminekul peavad üle minema esmajoones võtmetöötajad. Maksuhaldur jättis maksumenetluses täpsemalt määramata varakogumi, millised õigused ja kohustused moodustasid ettevõtte ning millised õigused ja kohustused läksid üle OÜ-lt Dedi Pluss OÜ-le Dedi. Maksuhaldur on tuvastanud üksnes põhivara müügi ja töötajate ülemineku, kuid ettevõtte üleminekuks on üksnes toimiva majandusüksuse üleminek. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et kohviku toimimiseks hädavajalikud tarnijad ja üürileping oleks üle läinud. OÜ Dedi on sõlminud uue üürilepingu ning mitmed võtmetarnijad on OÜ-l Dedi erinevad ja mitmete tarnijatega tehakse koostööd seetõttu, et Eesti turu väiksuse tõttu ei ole alternatiivi. Tõendamata on maksuhalduri järjepidev väide, et OÜ-le Dedi läks üle ka OÜ Dedi kasutuses olnud kaup, so toiduained, joogid, pesuained, väikevahendid jne. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et OÜ Dedi Pluss poolne kohustuse täitmine OÜ Tartu Kaubamaja Kinnisvara ees oli seotud OÜ-ga Dedi sõlmitava üürilepinguga. OÜ Dedi Pluss ja OÜ Dedi käivete sarnasus
  20. a aprillis võrreldes varasema perioodiga on kaudne tõend ettevõtte ülemineku hindamisel ning pelgalt käivete sarnasuse alusel ei saa tuvastada ettevõtte üleminekut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu 05.12.
  22. a otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab esitatud kaebused maksu- ja vaideotsuste tühistamiseks rahuldamata.
  23. Vaidlustatud maksuotsustest nähtuvalt soetas Wesico Project OÜ OÜ-lt Dedi Pluss 11.03.
  24. a arve nr 60 alusel põhivara kokku hinnaga 1 900 000 krooni, sh käibemaks 316 667 krooni (20 238.71 eurot). Põhivara ostu kohta on koostatud 12.03.
  25. a ostu-müügileping nr 1 ja 31.03.2010 kauba üleandmise-vastuvõtmise akt (kd I, lk 149-159) Wesico Project OÜ tasus OÜ-le Dedi Pluss pangaülekandega kokku 1 900 000 krooni ning müüs põhivara 01.08.
  26. a arve nr 21081 alusel OÜ-le Dedi (kd I, lk 90-96). Seega müüdi algselt OÜ-le Dedi Pluss kuulunud vara edasi OÜ-le Dedi. OÜ Dedi Pluss jättis
  27. a märtsikuus deklareeritud tehingust käibemaksu riigile tasumata. Maksuhaldur, hinnates kogutud tõendeid kogumis, leidis, et tehing on näilik (MKS § 83 lg 4) ja sellega varjati ettevõtte osa üleandmise tehingut. LÕMTK tegi Wesico Project OÜ-le 13.01.2011 maksuotsuse, millega vähendas Wesico Project OÜ
  28. a märtsikuu sisendkäibemaksu summas 20 238.71 eurot ja vähendas
  29. a augustikuu 20% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu summas 21 410.40.eurot. Kuna tasumisele kuuluva käibemaksusumma vähenemine oli suurem kui vähendatav sisendkäibemaksusumma, siis ei tekkinud Wesico Project OÜ-l maksusummade korrigeerimise tulemusena täiendavat käibemaksu tasumise kohustust. 4 OÜ Dedi maksumenetluses esitatud dokumentidest nähtuvalt soetas OÜ Dedi Wesico Project OÜ-lt 01.08.
  30. a arve nr 21081 alusel põhivara hinnaga 2 010 000 krooni, sh käibemaks 335 000 krooni (21 410.40 eurot). OÜ Wesico Project deklareeris
  31. a augustikuus põhivara müüki ning tasus sellelt käibemaksu. Maksuhaldur leidis, et kuna KMS § 4 lg 2 p-i 1 alusel ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses, ei teki OÜ-lt Dedi Pluss Wesico Project OÜ-le vara müügist ja Wesico Project OÜ-lt OÜ-le Dedi vara edasimüügist õigust sisendkäibemaksu maha arvata. LÕMTK tegi OÜ-le Dedi 14.01.2011 maksuotsuse, millega määras OÜ-le Dedi
  32. aasta augustikuu eest tasumiseks käibemaksu summas 21 410,40 eurot (335 000 krooni). Vaidlustatud maksuotsustes on maksuhaldur küll kasutanud nii mõistet „ettevõtte üleminek“ kui ka mõistet „ettevõtte osa üleminek“, kuid nii halduskohtumenetluses kui ka ringkonnakohtu istungil kinnitasid vastustaja esindajad, et toimus ettevõtte osa üleminek, kuna pärast 12.03.2010 ostu-müügilepingu sõlmimist jäi OÜ-le Dedi Pluss alles veel umbes 0,5 miljoni krooni väärtuses vara, mis aga ei asunud Tartus ega olnud seotud kohvikuga Dedi. Eeltoodut kinnitavad ka OÜ Dedi Pluss (pankrotis) vara nimekiri pankrotimenetluses (kd I, lk 142-146) ja OÜ Dedi Pluss juhatuse liikme E.K. poolt maksuhaldurile antud seleltused (samas, lk 235-236).
  33. Seetõttu tõttu tuleb asja lahendamisel seega kontrollida, kas Wesico Project OÜ poolt OÜ-lt Dedi Pluss põhivara ostmise ja selle OÜ-le Dedi edasimüümise varjus toimus tegelikult ettevõtte osa üleminek. Sellest sõltub, kas vaidlustatud maksuotsustes on tehinguid õigesti käsitatud KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt ettevõtte või selle osa üleandmisena, millest käivet ei teki ja näilise tehinguna. Kui tegemist ei olnud ettevõtte osa üleandmisega, siis on maksuotsused õigusliku aluseta ja tuleks tühistada. Ettevõtte üleminekut reguleerivad

§-d 180-184.

§ 185

järgi kohaldatakse sama regulatsiooni ka juhul, kui antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis).

§ 180

lg 2 järgi kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Sellest regulatsioonist järeldub, et ettevõtte osa üleminekuga on tegemist juhul, kui antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis), mis koosneb selle ettevõtte osa majandamisega seotud ja selle majandamist teenivatest asjadest, õigustest ja kohustustest, muu hulgas lepingutest. TsÜS § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse kooskõlas

§ 182lg-ga 1 omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi.

Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul ka tagama kannete tegemise registrites. Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik. Ettevõtte üleminekuks ei piisa üksnes asjade müügilepingust ja selle täitmisest, sest müügilepinguga ei ole tõendatud ettevõtte kui terviku kõnealune asjade ja õiguste olulises osas üleminek (vt. näiteks Riigikohtu 18.02.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-00). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.10.
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-105-09 leidis kohus näiteks, et toitlustusettevõtte tavapäraste asjade (potid, pannid, taldrikud, klaasid, noad, kahvlid jne) üleandmine ei tähenda ettevõtte üleminekut, kuna üle ei antud ettevõttesse kuuluvaid asju ja õigusi kogumis, muuhulgas sõlmitud lepingut teise äriühinguga, käibevara ja nõudeid. Samuti leidis Riigikohus, et ettevõtte ülemineku eeldusena tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Seega tuleb ettevõtte üleandmise kindlakstegemiseks tuvastada kõigi või olulise osa ettevõtte moodustanud õiguste ja kohustuste üleminek. Ettevõttena või selle osana saab üle minna terviklik majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum, mis tagab konkreetse ettevõtte või selle osa toimimise. 5
  3. märtsi
  4. a Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ "Ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta" mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena (direktiivi art 1 lg 1). Euroopa Kohus on selgitanud, et viidatud art 1 lg 1 punkte a ja b tuleb tõlgendada nii, et need on kohaldatavad ka olukorras, kus üleantud ettevõtja või ettevõtte osa ei säilita oma organisatsioonilist iseseisvust, tingimusel, et erinevate üleantud tootmiselementide vahel on säilinud funktsionaalne side, mis võimaldab omandajal neid elemente kasutada samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks (vt Euroopa Kohtu
  5. veebruari
  6. a otsus C-466/07 (Landesarbeitsgericht Düsseldorfi (Saksamaa) eelotsusetaotlus) - Dietmar Klarenberg vs. Ferrotron Technologies GmbH, p 53). Riigikohtu halduskolleegiumi 01.06.
  7. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-11 on märgitud, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Kolleegium märkis ka seda, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal. Käesoleval juhul on maksuhaldur ringkonnakohtu arvates jõudnud õigele järeldusele, et OÜ Dedi on OÜ-lt Dedi Pluss OÜ Wesico Project kaudu võtnud üle sellise ettevõtte osa, mis sai iseseisvalt edasi toimida, so Tartus asunud kohvik Dedi tegevust jätkas samades ruumides ja sama töötajaskonnaga OÜ Dedi. Asjaolu, et seda ülevõtmist ei ole selgelt lepingute ülevõtmisena vormistatud, ei ole iseenesest oluline, sest tehingute vormi ja sisu erinemisel on määravaks tehingute tegelik majanduslik sisu. Ettevõtte osa üleminekuga on tegemist siis, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi, so ressursside organiseeritud grupeeringu, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega, sõltumata sellest, kas see on tema pea- või kõrvaltegevus. Kuna OÜ Dedi põhitegevusalaks oli toitlustus, siis võttis OÜ Dedi OÜ-lt Dedi Pluss üle just sellise ettevõtte osa, mis sai sel alal iseseisvalt edasi tegutseda. Asja materjalidest nähtuvalt (samas, lk 169, 234, 245-247, kd III lk 5-7) oli OÜ Dedi Pluss kohvik Dedi juba
  8. a suvest raskustes ning ettevõttel oli
  9. a algul ka umbes 200 000 kroonine maksuvõlg ning alates 28.09.2010 oli OÜ Dedi Pluss pankrotis ja
  10. a märtsist kuni pankrotistumiseni seal enam reaalset tegevust ei toimunud. See kinnitab samuti maksuhalduri seisukohta, et toimus ettevõtte osa üleandmine, mis ei jätnud OÜ-le Dedi Pluss samaväärset majandustegevust kui enne vaidlusaluste tehingute tegemist.
  11. Nagu juba märgitud, ostis Wesico Project OÜ (juhatuse liige A.M. ) OÜ-lt Dedi Pluss 11.03.
  12. a arve alusel põhivara, mille moodustasid kohvik Dedi köögi, bistroo, kohviku, terrassi, kontori ja lao inventar. OÜ Dedi Pluss juhatuse liikme E.K. poolt maksuhaldurile antud seletuse kohaselt (kd I, lk 235) läksid ostjale üle ka müüja poolt soetatud kaubad (toiduained, joogid, pesuained, väikevahendid) ja see kajastub ostu-müügilepingu lisas nr 1 lao inventari all. Kaup anti ostjale akti alusel üle 31.03.2010 (kd I, lk 255). OÜ Dedi (äriregistris registreeritud 12.03.2010, juhatuse liige A.M. ) ostis Wesico Project OÜ-lt 01.08.
  13. a arve alusel sellesama põhivara hinnaga 2 010 000 krooni. A.M. selgituste kohaselt (samas, lk 163) renditi see põhivara algul OÜ-le Dedi, kes hakkas 01.04.2010 alates tegutsema OÜ Dedi Pluss asemel ja pidama Dedi kohvikut. 6 Toimiku materjalidest nähtuvalt deklareeris OÜ Dedi Pluss
  14. a märtsi ja aprilli TSD deklaratsioonil oma töötajatena 25-26 inimest (samas, lk 137-140). OÜ Dedi deklareeris
  15. a mais TSD deklaratsioonil oma töötajatena 17 inimest, kellest 16 olid endised OÜ Dedi Pluss töötajad, kes konkreetselt töötasid varasemalt kohvikus Dedi (samas, lk 135136).
  16. a septembris deklareeritud 19 töötajast oli endiselt suurem osa neid, kes olid töötanud juba OÜ-s Dedi Pluss (samas, lk 133-134). Endiste OÜ Dedi Pluss töötajate seletuste kohaselt (samas, lk 98-129, 238-244, kd III, lk 44-46) toimus juba
  17. a märtsi alguses ettevõttes koosolek, kus selgitati, et kohvikule tuleb uus omanik ja pakuti võimalus jätkata töösuhet OÜ-s Dedi selliselt, et senised töölepingud lõpetatakse ja OÜ Dedi sõlmib töötajatega uued töölepingud. Isikutele, kes jätkasid oma senist tööd OÜ-s Dedi, maksti endise omaniku poolt välja töötasu ja saamata jäänud puhkusehüvitis, aga neid ei koondatud. Isikutele, kes OÜ-s Dedi jätkata ei soovinud, anti kätte teatis töölepingu ülesütlemise kohta ja maksti välja koondamishüvitis. Töötajate selgituste kohaselt jäid nende tööülesanded OÜ-s Dedi samaks võrreldes nende tööülesannetega, mida nad täitsid OÜ-s Dedi Pluss. Toimiku materjalidest nähtuvalt lõpetati OÜ Dedi Pluss töötajatega, kes OÜ-s Dedi edasi töötada ei soovinud, töölepingud alates 01.04.2010 ja nendega, kes soovisid edasi töötada, sõlmis OÜ Dedi töölepingud oma nimel alates 01.04.
  18. 01.04.2010 sõlmiti OÜ Dedi ja Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ vahel senise Dedi kohviku ruumide üürileping ning senine üürileping OÜ-ga Dedi Pluss lõpetati (kd I, lk 172, 202). Ruumide üleandmine toimus 31.03.2010 (samas, lk 223). Alates 01.04.2010 jätkus seega OÜ Dedi poolt samal pinnal samasuguse toitlustamisteenuse pakkumine samade töötajatega ning samade põhivahendite (sisustus jne) abil, kusjuures samaks jäi ka kohviku Dedi logo. Seda, et ka külastajate silmis kohvikus Dedi praktiliselt mingeid muutusi ei toimunud, kinnitab ka 18.08.2010 ajalehes ”Postimees” ilmunud sellesisuline artikkel (samas, lk 147-148). Asjaolu, et müügilepingutega ei antud OÜ-le Dedi üle varasemaid tarnelepinguid või töölepinguid, ei välista iseenesest ettevõtte osa ülevõtmist. OÜ Dedi Pluss juhatuse liikme E.K. selgituste kohaselt (samas, lk 234-236) lõpetas OÜ Dedi Pluss tarnijatega senised lepingud ja OÜ Dedi valis ise, kellega neist ta lepinguid jätkab, so uuesti sõlmib ja kellega mitte. Tema edastas A.M. le kontaktid, kellelt OÜ Dedi Pluss senini kaupa soetas. Samuti ei olnud E.K. sõnul OÜ-l Dedi Pluss muid lepinguid, mida üle anda, sest köögiseadmete ja saalimööbli liisinguleping lõpetati, kuna liisingusumma tasuti pangale ära ja ruumide üürileping kaubamajaga lõpetati samuti ning võlguoleva üürisumma tasus OÜ Dedi Pluss. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista nimetatud lepingute uus sõlmimine OÜ Dedi poolt ettevõtte osa ülemineku asetleidmist, vaid võib pigem viidata soovile seda varjata. Seega läks OÜ-st Dedi Pluss OÜ-le Dedi üle iseseisvalt tegutsev majandusüksus, kohvik Dedi. Kuigi OÜ-le Dedi Pluss jäi alles veel Tallinnas asuv müümata vara, ei olnud see seotud äriühingu tegevusega Tartus. Lisaks sellele on OÜ Dedi Pluss käibedeklaratsioonid alates
  19. a maikuust esitatud nullidega ja juunis esitati pankrotiavaldus ning 28.09.2010 kuulutati välja OÜ Dedi Pluss pankrot.
  20. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsuses toodud seisukohaga, et kohtumenetluses esitatud ja OÜ Dedi poolt tööle võetud isikute kandideerimisavaldustega on tõendatud, et OÜ-sse Dedi palgati olulisel määral uusi töötajaid, mis vähendab maksuhalduri poolt kohaldatud matemaatilise enamuse kaalukust seoses küsimusega, kas enamuse endiste töötajate töölevõtmine näitab ettevõtte osa ülevõtmist või mitte. Kõik viidatud avaldused OÜ Dedi juhatusele (kd III, lk 8-12) sooviga kandideerida ühele või teisele töökohale on kirjutatud OÜ Dedi Pluss endiste töötajate poolt, kes jätkasid oma tööd samadel töökohtadel OÜ-s Dedi. Seega ei tõenda need avaldused mingilgi viisil seda, et OÜ-sse Dedi palgati tegelikult olulisel määral uusi töötajaid. Täiesti uute töötajate värbamise kohta
  21. a märtsis-aprillis ei ole OÜ Dedi ega ka Wesico Project OÜ ühtegi tõendit esitanud. 7 Kuna tegemist oli ettevõttega, mis pakkus toitlustusteenust, siis ei ole asjakohane ka halduskohtu väide, et OÜ Dedi Pluss juhtiv- või võtmetöötajad (tegevjuht) ei ole OÜ-sse Dedi üle läinud. Toimiku materjalidest nähtuvalt moodustasid OÜ Dedi töötajaskonna senised OÜ Dedi Pluss töötajad, sh peakokk ja just seetõttu oligi OÜ-l Dedi võimalik kohe jätkata toitlustusteenuse pakkumist samas kohas. Tulenevalt ettevõtte tegevusalast olidki just klienditeenindajad, kokk, toidujagaja, nõudepesijad ja muud sellise suunitlusega töötajad kohviku võtmetöötajateks, kelle teavet ja oskusi oli vaja toitlustusteenuse pakkumise jätkamiseks ning OÜ Dedi Pluss tegevjuhi uude ettevõttesse tööle mitte asumine ei takistanud kuidagi ettevõtte osa ülevõtmist ja samal alal tegevuse jätkamist.
  22. Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et OÜ Dedi ja OÜ Dedi Pluss toitlustusealane majandustegevus ei ole täies ulatuses samasisuline, kuna juurde on tulnud catering-teenus, pakutakse pitsat ja võimalust osta teenust väliüritustel toitlustamiseks. Ettevõtte üleandmise puhul on oluline võtta üle kõik need varad, õigused ja kohustused, ilma milleta majandusüksuse edasitoimimine ei oleks võimalik. Samas võib ettevõtte üleandmise ühitada ettevõtte efektiivsuse tõstmisega uuele tasemele. Näiteks võib peale ülevõtmist muutuda töötajate koosseis ja ka muudatused töökorralduses suurendada pakutavat teenust ja laiendada ettevõtlust. See aga ei muuda tehingu sisu ja tegemist on endiselt toitlustusteenust pakkuva kohviku Dedi üleandmisega konkreetsel ajahetkel. Käesoleval juhul on OÜ Dedi võtnud üle 01.04.2010 OÜ-lt Dedi Pluss kohviku Dedi kui iseseisva majandusüksuse, mis sai iseseisvalt edasi toimida. Samaks jäi kohviku üldfunktsioon ning asjaolu, et hiljem võis muutuda osaliselt menüü, lisandus pitsa valmistamine, kohvikusse tekitati lastenurk ning lisandus välitoitlustus väliüritustel ei muuda olukorda, et OÜ Dedi jätkas
  23. a aprillis OÜ Dedi Pluss majandustegevust, mis seondus kohvikuga Dedi ja seal pakutava teenusega. Nimetatud asjaoludele on halduskohus viidanud kohtus tunnistajana üle kuulatud M.V. ütluste alusel, kes võeti OÜ Dedi tegevjuhina tööle alles
  24. a juunist. Samas on toimiku materjalidest näha, et OÜ-sse Dedi läks aprillis üle ka OÜ Dedi Pluss peakokk, kelle ülesandeks oli kauba tellimine ja vastuvõtt, menüü koostamine jne, ning kes selgitas maksuhaldurile, et alates 01.04.2010 jäid tema ülesanded endiselt samaks. Juba viidatud ajalehe ”Postimees” artikli kohaselt võeti kohviku majandamine üle nii märkamatult, et tavakülastaja ei pannud vahetust tähelegi ja söögikoht jäi pealtnäha samasuguseks, alates mööblist ja toiduvalikust ning lõpetades töötajatega. Samuti nähtub maksuhalduri poolt ringkonnakohtule esitatud OÜ Dedi Pluss
  25. a majandusaasta aruandest, OÜ Dedi Pluss osutas catering-teenuseid juba aastatel 2007-2008 ning plaanis selle teenuse osas tegevust ka jätkata. Seega ei anna eeltoodu ringkonnakohtu hinnangul alust järelduseks, et tegelikult muutus OÜ Dedi poolt
  26. a kevadel kohvikus Dedi pakutav toitlustamisteenus e. senine majandustegevus niivõrd, et seda ei saa enam nimetada samaks majandustegevuseks, millega seal tegeles kuni
  27. a märtsi lõpuni OÜ Dedi Pluss. Asjaolu, et
  28. a pakuti kohvikut ka rendile, ei anna veel alust teha järeldust, et ei ole tõendatud kohviku kui tervikliku majandusüksuse müügi ja soetamise kavatsust. Ettevõtte või selle osa varjatud üleminekuga seotud asjaolude hindamisel pole oluline, kust saadi teada, et OÜ Dedi Pluss on müügis ja milliseid plaane tegi Wesico Projekt OÜ oma rahaliste vahendite investeerimiseks.Vaidlust ei ole selles, et Wesico Projekt OÜ võis kuulutusi näha erinevatest kinnisvaramüügiportaalidest ning M.V. ja A.M. seletused selle kohta, kuidas ja miks otsisti
  29. a algul Tartu linnas toitlustamisega tegelema asumiseks teisi renidpindasid ja võimalusi, ei kummuta maksuotsustes tehtud järeldusi toitlustusettevõtte kohvik Dedi ülemineku osas.
  30. Ka asjaolu, et OÜ Dedi ja Wesico Projekt OÜ juhatuse liikme varasem majandustegevus ei kattu ettevõtte osa võõrandaja e. OÜ Dedi Pluss majandustegevusega ning ei kattu ka nimetatud äriühingute juhtorganite liikmed, ei anna veel alust asuda seisukohale, et tegemist 8 ei olnud ettevõtte osa üleminekuga. Asjaolu, et ettevõtte üleandja ja omandaja juhtorganite liikmed ja omanikud on samad, võib olla üheks ettevõtte või selle osa üleminekut kinnitavaks argumendiks. Praeguses asjas on nimetatud isikud erinevad, kuid tuvastatud asjaolusid arvestades ei mõjuta see maksuhalduri tehtud järeldust ettevõtte osa ülemineku kohta. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et ülemineku tuvastamiseks piisas ka äriühingute tegevuse sarnasuse tuvastamisest.
  31. Arusaamatuks jääb halduskohtu etteheide OÜ Dedi Pluss maksuvõla tekkimise tõendamata jätmise osas. Maksuhalduri küsimusele, miks on deklareeritud käibemaks ostu-müügi tehingust tasumata, vastas OÜ Dedi Pluss juhatuse liige E.K. , et: ”OÜ-l Dedi Pluss jäi põhivara veel poole miljoni eest alles ja plaan oli tegevust jätkata. Seega plaanisimegi, et tekib veel võimalust maksta ning teha ajatamisgraafikut. Meil on põhivara ning selle müügist peaks tekkima vahendeid võlgade tasumiseks.” OÜ Dedi võttis üle OÜ Dedi Pluss ainukese reaalselt tegutseva majandusüksuse Dedi kohviku näol ning OÜ Dedi Pluss plaanid arendada majandustegevust Tallinnas reaalselt ei rakendunud ja juba 16.06.2010 esitas OÜ Dedi Pluss pankrotiavalduse kohtule. Seega oli maksumenetluses tõendatud, et tehingust WesicoProject OÜ-ga on OÜ Dedi Pluss jätnud käibemaksu riigile tasumata. Seda, et OÜ Dedi Pluss ei ole põhivara müügilt riigile käibemaksu tasunud, kinnitas ka OÜ Dedi Pluss juhatuse liige M.V. maksuhaldurile 25.05.2010 antud seletuses (kd I, lk 170).
  32. Nõustuda ei saa ka halduskohtu seisukohaga, mille järgi ei ole maksuhaldur tõendanud seda, et üle läksid kõik senised OÜ Dedi Pluss kliendid. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Dedi jätkas OÜ Dedi Pluss majandustegevust ilma pausita samas kohas, so Tartu Kaubamaja
  33. korruse kohvikuruumides ning OÜ Dedi Pluss kliendid olid kohviku asukohast tulenevalt enamasti kaubamaja töötajad ja külastajad. Ringkonnakohus nõustub sellega, et ettevõtte osa üleminekul peab üle minema ka oluline osa kliendisuhetest ehk kliendisuhete üleminek peab olema toimunud samaväärses mahus. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline iseseisva tegutsemise võime säilimine ning käesoleval juhul on kliendisuhete säilimine võimaldanud OÜ-l Dedi senist tegevust, milleks on toitlustusteenuse pakkumine kohvikus Dedi, jätkata. Samuti on maksuhaldur OÜ Dedi osas koostatud maksuotsuse kohaselt välja selgitanud, et OÜ Dedi deklareeris alates
  34. a aprillist sarnast käivet nagu varasemal perioodil OÜ Dedi Pluss, mis viitab sellele, et OÜ Dedi kliendibaas ja arv on jäänud samaks võrreldes OÜ Dedi Pluss klientidega. Olukorras, kus kohviku kui majandusüksuse tegevuskoht ja pakutav teenus jäid samaks ning sarnane oli ka käive, ei ole ringkonnakohtu hinnangul maksuhaldurile etteheidetav see, et ta ei kontrollinud, kes täpselt olid OÜ Dedi Pluss kliendid ning kas nende hulgas oli ka nn. püsi- või võtmekliente ja kas ka need kliendid läksid pärast 01.04.2010 OÜ-le Dedi üle. Samas ei ole ka OÜ Dedi maksumenetluses teatanud maksuhaldurile võimalike varasemate või uute kliendikaartide või püsiklientide olemasolust, et maksuhalduril oleks olnud võimalik kontrollida, kas eksisteerivad ka sellised kliendid ning kas nad on jätkuvalt ka OÜ Dedi püsiklientideks. Selliseid tõendeid ei ole esitatud ka kohtule.
  35. Ringkonnakohus nõustub vastustajatega, et need asjaolud ja muud asjas kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et käesolevas asjas oli tegemist ettevõtte osa üleminekuga. Esinevad kõik põhilised ettevõtte osa üleminekut iseloomustavad tunnused – ostjale läksid üle iseseisva majandusüksusena tegutsemiseks vajalikud asjad, ostja sõlmis uued töölepingud enamuse OÜ Dedi Pluss töötajatega samal päeval, kui ta kohviku Dedi pidajana tegutsema asus ja seega läks üle ka vajalik oskusteave ning sisulist pausi majandustegevuses ei esinenud. Majandustegevus jätkus samades ruumides. Sõlmiti uued lepingud vähemalt osade varasema OÜ Dedi Pluss koostööpartneritega (kd III, lk 39, 42p) ja vormistati ümber kohviku ruumide 9 üürileping. OÜ Dedi Pluss tegeles toitlustamisega, ka Dedi OÜ tegeleb sarnase majandustegevusega, säilitades isegi Dedi nime, logo ja interneti kodulehe aadressil www.dedi.ee. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et OÜ Dedi on lõppkokkuvõttes omandanud ettevõtte osa, so kohviku Dedi majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, sealhulgas lepingud (

§ 180lg 2).

Iseenesest võib õige olla kaebajate väide, et samadele klientidele teenuse osutamine ja samade töötajate palkamine ning samade tarnijatega lepingu sõlmimine võib olla paratamatu, arvestades Tartu linna suurust. Teisalt on need asjaolud kohtupraktikas aktsepteeritud ettevõtte ülemineku tunnused ning esinevad asjas koos teiste arvukate asjaoludega, mis viitavad samuti ettevõtte üleminekule. Samuti ei anna kaebajate väide, et osteti vaid põhivara ja puudus tahtlus ettevõtte osa ülevõtmiseks, alust maksuhalduril tekkinud ja viimase poolt ka tõendatud kahtluse tekkimiseks selle kohta, et tegelikult toimus siiski ettevõtte osa üleminek.

  1. Kuna KMS § 4 lõike 2 punkti 1 kohaselt käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses, ole alust lugeda käibeks OÜ-lt Dedi Pluss OÜ-le Wesico Project ja OÜ-lt Wesico Project Dedi OÜ-le edasi müüdud vara. Seetõttu puudus kaebajatel õigus vaidlusalust tehingut käibena deklareerida ja sisendkäibemaksu maha arvata. Seda enam, et vaidlust pole selles et OÜ Wesico Pprojekt soetas OÜ Dedi Pluss vara OÜ-le Dedi edasimüügi eesmärgil ja OÜ Dedi kasutas seda vara kohe peale toitlustusettevõtte kohvik Dedi ülevõtmist 01.04.
  2. Arvestades seda, et on toimunud ettevõtte üleminek ja maha on arvatud sisendkäibemaksu, mida käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p 1 järgi maha arvata ei saanud ning OÜ Dedi Pluss ja Wesico Project OÜ vahel vormistatud tehingu eesmärgiks ning sisuks oli ettevõtte osa OÜ-le Dedi üleandmise varjamine, siis on vaidlustatud maksuotsused õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Arvestades seda, et vaidlustatud vaideotsused on seotud Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 14.01.
  3. a maksuotsusega nr 12.2-3/6648-10 ning Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 13.01.
  4. a maksuotsusega nr 12.2-3/3573-14, mis jäävad ringkonnakohtu otsuse alusel jõusse ning vaideotsuste osas ei ole alust tuvastada, et need oleksid kaebajate subjektiivseid õigusi rikkunud vaidemenetluse esemest sõltumatult, siis puudub alus ka 28.02.
  5. a ja 03.03.
  6. a vaideotsuste tühistamiseks.
  7. HKMS § 108 lg 1 ja 109 lg 4 alusel jäävad kaebuse esitajate poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Einar Vene Madis Ernits 10 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.