← Eesti

2-14-55004/83

Tsiviilasi nr: 2-14-55004 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2015, Tallinn Tsiviilas

§ 221

lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. 17.

§ 221

lg 1¹ sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. 18.

§ 221

lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. 3

(7)Tsiviilasi nr: 2-14-55004 19.

§ 221lg 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni.

  1. Täitmisteatest 28.02.2013 nähtub, et Rapla kohtutäitur Õnne Pajur on algatanud kostja avalduse alusel täitemenetluse hageja vastu. Täitemenetluse aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-10-12624, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks 9586,75 eurot. Viivist tuleb arvestada põhinõudelt 9586,75 eurot. Menetluskulud jäeti kostja kanda. 14.06.2013 Pärnu Maakohtu otsusega tunnistati lubamatuks Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri menetluses oleva täiteasja nr 179/2013/260 menetlus ajutiselt kuni tsiviilasjas nr 2-10-12624 menetluskulude kindlaksmääramise osas tehtava määruse jõustumiseni.
  2. Vastastikused nõuded selgusid Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2014 määrusega. Nimetatud määrusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 9307,04 eurot. Määrus jõustus 26.06.
  4. Pärnu Maakohtu 14.06.2013 otsusega nr 2- 13-13107 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1102 eurot. Seega omab hageja jõustunud kohtulahenditest kokku nõuet kostja vastu summas 10 409,04 eurot. Hageja avalduse alusel on 27.06.2014 algatatud kostja suhtes täitemenetlus kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt.
  5. 30.06.2014 avaldusest nähtub, et hageja tasaarvestas vastastikused jõustunud kohtulahenditest tulenevad nõuded. Hageja on tasaarvestuse avalduse esitanud 30.06.2014 kostjale. Kostja on tasaarveldamise avalduse kätte saanud, mida kinnitab 16.07.2014 kohtutäiturile esitatud tasaarvelduse osas avaldatud seisukoht. Kostja nõue hageja vastu on seega 9586,75 eurot ja viivis ajaperioodi 26.02.2013 kuni 30.06.2014 eest 1052,59 eurot. Kokku kostja nõue 10 639,34 eurot. Hageja nõue kostja vastu on 10 409,04 eurot. Hageja on poolte vastastikused nõuded summas 9586,75 tasaarvestanud.
  6. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et täitemenetluse peatamise ajal viivist ei arvestata. TMS § 221 lg 1 viimane lause sätestab, et hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Seega on kostjal seaduslik alus nõuda viivise tasumist ajaperioodi 26.02.2013 kuni 30.06.2014 eest. Viivis ajaperioodi 26.02.2013 kuni 30.06.2014 eest on 1052,59 eurot. Seega hageja võlgnevus kostja ees seisuga 30.06.2014 peaks kohtu hinnangul olema 1052,59 eurot.
  7. Kohus leiab, et täiteasja nr 179/2013/260 menetlus kuulub lubamatuks tunnistamisele osaliselt, s.o tasaarvestatuks saab lugeda poolte vastastikused nõuded summas 9586,75 eurot. Täitemenetluse läbiviimine täiteasjas nr 179/2013/260 on jätkuvalt põhjendatud viivise sissenõudmise osas. Kostja on pankrotihoiatuses 17.09.2014 märkinud, et võlgnikku on teavitatud 29.01.2014 teatisega, et jõustunud kohtuotsusest 2-10-12624 tulenev nõue on 24.01.2014 loovutatud ja nõude uueks omanikuks on SPRT Inkasso OÜ, mis omakorda loovutas 02.02.2014 nõude Tarmo Noodile. Hageja esindaja väitel on kostja teavitanud hagejat nõude loovutamisest, kuid kostja ei ole teavitanud hagejat uuest sissenõudjast. Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri 03.09.2014 otsusest nähtub, et kostja ei ole esitanud kohtutäiturile ühtegi dokumenti, mille alusel oleks võimalik muuta täitemenetluses sissenõudjat.
  8. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist ühegi dokumendiga, s.o kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega ega notariaalselt tõestatud dokumendiga, et kostja asemel on sissenõudjaks Tarmo Noot või SPRT Inkasso OÜ. VÕS § 169 lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. AS-i Eesti Post kviitung 16.07.2014 kinnitab, et hageja on kostjale edastanud tasaarvestuse avalduse. Seega on hageja tasaarvestus poolte vastastikuste nõuete osas summas 9586,75 eurot seaduslik ja kehtiv. 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-14-55004 Apellatsioonkaebus
  1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis AARNES OÜ hagi Salu Traktor OÜ vastu täiteasja nr 179/2013/260 menetluses viivise sissenõudmise osas lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata, teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud täielikult vastustaja kanda.
  2. Apellant leiab, et kohus on ebaõigesti jätnud hagi osaliselt rahuldamata. Kohus on välja arvestanud vastustaja võimaliku viivise nõude ja leidnud, et selles osas ei ole tasaarveldust tehtud ja seetõttu ei saa selles osas sundtäitmist lubamatuks tunnistada.
  3. Vastustaja ei ole võimalikku viivise nõuet täiturile kunagi esitanud. Kohtutäitur Õnne Pajur ei ole täiteasja nr 179/2013/260 menetluse raames viivise nõuet apellandile esitanud. Täitur on esitanud täitmisteate, mis sisaldab üksnes põhisummat ja võimalikku kohtutäituri tasu.
  4. Kuivõrd vastustaja ei ole kunagi võimaliku viivisenõude osas täitemenetlust algatanud ega vastavat nõuet apellandile esitanud, siis ei saanud ka apellant seda tasaarveldada ega vastavas osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotleda.
  5. Kohus on omaalgatuslikult arvestanud vastustajale võimalikke viiviseid ja teinud otsuse, mis on osaliselt lubamatu ning väljub menetluse raamidest. Kui vastustaja ei ole nõudnud viiviste sissenõudmist sundtäitmise korras, siis ei ole kohtul ka alust konstateerida vastavat vastustaja õigust. Arvestades siinjuures ka asjaoluga, et apellandi nõue kostja vastu on igal juhul suurem vastustaja nõudest (ka koos võimalike viivistega). Kohus on sisuliselt võtnud seisukoha nõude osas, mida ei ole kohtule esitatud.
  6. Apellant on tasaarvestanud temale esitatud ja teadaoleva nõude. Viiviseid ei ole täitemenetluses ega selle väliselt vastustaja kunagi nõudnud ja seega ei saanud apellant neid ka tasaarvestada.
  7. 14.06.2013 kohtuotsusega tunnistas Pärnu Maakohus lubamatuks Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri menetluses oleva täiteasja nr 179/2013/260 menetluse ajutiselt kuni tsiviilasjas nr 2-10-12624 menetluskulude kindlaksmääramise osas tehtava määruse jõustumiseni. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhjuseks oli tsiviilasjast nr 2-1012624 tulenevate vastastikuste rahaliste kohustuste kindlaks määramine, mistõttu keelas kohus sundtäitmise ajutiselt kuni vastastikuste nõuete selgumiseni.
  8. Vastastikused nõuded said selguse Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2014 määrusega, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 9307,04 eurot. Määrus jõustus 26.06.
  10. Apellant leiab, et tulenevalt eelpool viidatud lahenditest ei ole vastustajal ka õigust viivist nõuda perioodi eest, mil otsuse sundtäitmine oli tunnistatud lubamatuks. Juhul kui sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks põhjusel, et selguksid vastastikused nõuded erinevatest kohtulahenditest, siis ei olnud apellant ka täitmisega viivituses.
  11. TMS § 221 lg 1 kohaselt ei mõjuta sundtäitmise hagi rahuldamine täitedokumendi kehtivust, kuid viiviste osas tuleb vastavalt asjaoludele nimetatud sätet tõlgendada. Apellant leiab, et kuivõrd kuni 26.06.2014 ei olnud apellant täitmisega viivituses, siis kuni nimetatud ajani ei ole vastustajal ka õigust viiviseid arvestada.
  12. Tähtsust omab ka asjaolu, et nimelt vastustaja venitas oma tahtliku tegevusega (ja tegevusetusega) tsiviilasjast nr 2-10-12624 tulenevate vastastikuste rahaliste kohustuste kindlaksmääramist. Nõuda nimetatud aja eest viiviseid oleks vastuolus ka hea usu põhimõttega. 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-14-55004 Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele
  1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Menetluse edasine käik
  2. Apellandi esitas Tallinna Ringkonnakohtule 06.04.2015 taotluse hagi tagamise korras peatada Rapla kohtutäituri Õnne Pajur`i menetluses oleva täiteasja nr 179/2013/260 menetlus.
  3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas esitatud taotluse 07.04.2015 määrusega, peatades Rapla kohtutäituri Õnne Pajur`i menetluses oleva täiteasja nr 179/2013/260 menetluse kuni lõpplahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu 25.05.2015 määrusega. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 6 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega. Käesolevas asjas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  5. 24.01.2013 kohtuotsusega (I kd, tlk 10-22), mõisteti AARNES OÜ-lt Salu Traktor OÜ kasuks välja põhivõlg 9 586, 75 eurot ja lisaks viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. 13.03.2014 kohtuotsusega (tlk 28-32) mõisteti Salu Traktor OÜ-lt AARNES OÜ kasuks välja tasutud riigilõivu katteks 5 752,04 eurot ja õigusabikulude katteks 3 555 eurot. 14.06.2013 kohtuotsusega (tlk 23—24) ja selle parandusmäärusega (tlk 25) mõisteti Salu Traktor OÜ-lt välja riigilõiv 400 eurot ja õigusabi tasu 702 eurot AARNES OÜ kasuks.
  6. Hageja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 179/2013/260 ning hagi aluseks oli asjaolu, et hageja on tasaarvestanud oma nõude kostja nõudega. Asja materjalidele lisatud 30.06.2014 tasaarvestuse kohaselt (I kd, tlk 37) tasaarvestas hageja kostja nõude summas 9 586,75 eurot oma sama suure nõudega. VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuna hagejalt mõisteti kostja kasuks 24.01.2013 kohtuotsusega välja põhivõlg 9 586, 75 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni ning kostjalt mõisteti hageja kasuks menetluskulud välja 13.03.2014 kohtuotsusega ning 14.06.2013 kohtuotsusega ja selle parandusmäärusega, siis tasaarvestuse tekkimise ajahetkeks oli hagejal 24.01.2013 kohtuotsuse järgi kohustus tasuda lisaks põhivõlale põhivõla tasumisega viivitamise tõttu viivist. Kuigi hageja nõue kostja vastu ületas kostja põhinõuet ja hageja arvestas, et peale tasaarvestust jäi kostja võlgnevuseks hageja ees 822,29 eurot, ei tasaarvestanud hageja kostja viivisenõuet oma nõudega. Tasaarvestuse õigus on tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigus ning tasaarvestuse teostamiseks on vajalik õigustatud isiku poolt vastavasisulise tahteavalduse tegemine. Sealjuures peab tahteavaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse. Kuna hageja tahteavalduse kohaselt tasaarvestas ta ainult mõlema poole nõuded summas 9 586,75 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-14-55004 eurot, siis võttis maakohus hageja hagi lahendamisel õigesti arvesse selle, et hageja tasaarvestas oma nõudega kostja nõude summas 9 586,75 eurot.
  1. Hageja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole kostja võimalikku viivise nõuet täiturile täitmiseks esitanud ning täitur ei ole täitemenetluse raames viivise nõuet apellandile esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja väited on vastuolus asja materjalidele lisatud täitmisteatega. 28.02.2013 täitmisteate kohaselt (I kd, tlk 6-7) on kohtutäitur teatanud, et täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-12654 ning nõude sisuks on põhivõlg summas 9586, 75 eurot, millele lisandub viivis alates 26.02.2013 VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses kuni põhinõude kohase täitmiseni. Seega teatas kohtutäitur täitmisteatega viivise tasumise kohustusest. Viivise kindlat summat ei saanudki kohtutäitur täitmisteatesse märkida, sest viivise suurus oli sõltuvuses hageja poolt põhivõla tasumise ajaga.
  2. Hageja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole kostjal hageja vastu viivisenõuet ka seetõttu, et Pärnu Maakohtu 14.06.2013 kohtuotsusega (tlk 23-24) oli tunnistatud lubamatuks Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri menetluses oleva täiteasja nr 179/2013/260 menetlus ajutiselt, kuni tsiviilasjas nr 2-10-12624 menetluskulude kindlaksmääramise osas tehtava määruse jõustumiseni. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Esiteks osutab ringkonnakohus asjaolule, et selleks ajaks, kui täiteasja nr 179/2013/260 sundtäitmine ajutiselt lubamatuks tunnistati, oli kostjal juba õigus hagejalt nõuda viivist põhivõla tasumisega viivitamise tõttu ning teiseks ei mõjuta TMS (täitemenetluse seadustik) § 221 lg 1 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda kõrvaldamine, siis olukorras, kus sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks ajutiselt, ei peatunud täitedokumendist tulenev viivise arvestus.
  3. Kuna ka menetluse jooksul ei tasaarvestanud hageja kostja viivisenõuet oma nõudega, hageja ei esitanud vastavasisulist tahteavaldust kostjale, väites vaid, et viivisenõuet täitmiseks ei ole esitatud ning, et sundtäitmise ajutiselt lubamatuks tunnistamise tõttu ei saa viivist arvestada, siis on maakohus õigesti tunnistanud osaliselt lubamatuks Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri menetluses oleva täiteasja nr 179/2013/260 menetluse, so AARNES OÜ-lt 9 586,75 euro sissenõudmise osas. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  4. 07.04.2015 määrusega tagas Tallinna Ringkonnakohus hagi. Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus
  5. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu
  6. veebruari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.