← Eesti

3-12-1302/56

Obsah (5)§ 212§ 213§ 201§ 44§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Valga maakonnakomisjon tunnistas 24.05.
  2. a otsusega nr 8866 endises Pühajärve vallas Kääriku külas asunud XXXXXXXXX talu, kinnistu nr XXXXX , maa suhtes õigustatud subjektideks H.K. , H.H. ja J.H. , igaüks 1/3 mõttelises osas. H.H. on loovutanud maa tagastamise nõudeõiguse pojale M.H. le (kaebaja) ja J.H. on loovutanud oma nõudeõiguse pojale K.H. .
  3. 24.03.1997 esitas M.K. Pühajärve Vallavalitsusele (praegu Otepää Vallavalitsus) avalduse talle kuuluvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Erastatav maa asub endise Jaasi talu maadel.
  4. Otepää Vallavalitsus andis 17.05.
  5. a korraldusega nr 2-4-272 „Ettepanek M.K. i hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramiseks“ ettepaneku määrata Otepää vallas Kääriku külas asuva XXXXXXXXX tagastamisele kuuluvatel maadel asuvate M.K. omandis olevate hoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa suuruseks vastavalt plaanile ligikaudu 0,15 ha.
  6. M.H. vaidlustas Otepää Vallavalitsuse 17.05.
  7. a korralduse nr 2-4-272 Tartu Halduskohtus (haldusasi nr 3-06-1844). Kohtule esitatud kaebuses palus M.H. M.K. suvilale ja majandushoonele väljastatud kasutusloa õigusvastasuse kindlakstegemist ning vallale ettekirjutuse tegemist õigusvastaselt püstitatud ehitise lammutamiseks. Tartu Halduskohus jättis 15.05.
  8. a otsusega M.H. i kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et M.K. le kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid on määratud vastavalt õigusaktidele ning et maa suuruse ja piiride määramisel tuli arvestada õiguslikul alusel püstitatud suvila ja kõrvalhoonega. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.10.
  9. a otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 14.01.2008 määrusega M.H. i kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
  10. Otepää Vallavalitsuse 30.04.
  11. a korraldusega nr. 2-4-211 algatati Pülme tee detailplaneering.
  12. Otepää Vallavalitsus andis 18.03.2010 korralduse nr 2-4-152 „Maa ostueesõigusega erastamine M.K. ile“, millega pidas võimalikuks M.K. omandis oleva suvila ja 2 majandushoone juurde kuuluva maa pindalaga 1494 m ostueesõigusega erastamist. Maaüksuse nimetus on „Heamehe” ning see on erastatud kahe maatükina, suurusega 962 m2 (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX ) ja suurusega 532 m2 (katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX ).
  13. M.H. vaidlustas halduskohtus ka Otepää Vallavalitsuse 18.03.
  14. a korralduse nr 2-4152 (haldusasi nr 3-10-1009). Ka selles kaebuses vaidlustas M.H. maa erastamist kõrvalhoonete juurde ehk õigusliku aluseta püstitatud hoonete juurde, mis asuvad üle tee asuval 532 m2 maatükil. Selles haldusasjas on kohtud märkinud, et M.K. hooned asuvad maatükil, mille jagab kaheks avalik tee, mis aga ei ole vastuolus maakatastri seaduse (MaaKatS) § 5 lg 2 nõuetega.
  15. 21.11.2011 kanti „Heamehe“ kaks maatükki XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX ). maakatastrisse (katastritunnused
  16. Valga maavanema 19.04.
  17. a korraldusega nr 1-1/164 (tl 5-6) müüdi Otepää vallas Kääriku külas asuva Heamehe maaüksus (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX , suurusega 2 962 m2, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX suurusega 532 m2) maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 1 alusel M.K. le ning kehtestati maa erastamise tingimused.
  18. 07.05.2012 esitas M.H. vaide (tl 7-8) Valga maavanema 19.04.
  19. a korralduse nr 11/164 osaliseks tühistamiseks 532 m² maaüksuse (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX ) osas.
  20. Otepää Vallavalitsuse 23.05.
  21. a korraldusega nr. 2-4-265 võeti Pülme tee detailplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule.
  22. Valga maavanema 28.05.
  23. a korraldusega nr 1-1/222 (tl 9-12) jäeti M.H. i vaie rahuldamata.
  24. 22.06.2012 esitas M.H. Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 2-4) Valga maavanema 19.04.
  25. a korralduse nr 1-1/164 osaliseks tühistamiseks, so õigusliku aluseta laudkuuride juurde moodustatava 532 m2 lahustüki (katastritunnus 63601:002:049) osas. - Vaidlustatud maatükil asuvate hoonete puhul on tegemist omavoliliste õigusliku aluseta püstitatud ehitistega, mistõttu ei ole võimalik erastada nende hoonete juurde ostueesõigusega maad. Õigusliku aluseta ehitiste alusest ja ümbritsevast maast moodustatud 532 m² maaüksuse (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX ) erastamine rikub maa tagastamise õigustatud subjektide õigust õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisele ning avalikkuse huve tagada kahe erastatava lahustüki vahele avalikku kasutusse kavandatava tee tarbeks normidele vastava ulatusega maa-ala. - Õiguspraktika ei välista uute asjaolude ilmnemisel nende kaalumist ning ka erastatava maa suuruse ja piiride kulgemise muutmist. Maavanem on ekslikult leidnud, et pärast vallavalitsuse eelhaldusaktide suhtes toimunud kohtumenetlusi ei ole ilmnenud täiendavaid asjaolusid. - Maatüki XXXXXXXXXXXXX suuruse, kuju ja piiride kulgemisega omab ühest ja otsest seost Otepää Vallavalitsuse 30.04.
  26. a korraldusega nr 2-4-211 algatatud Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee detailplaneering, mille osas on jõustunud Tartu Halduskohtu 21.02.
  27. a kohtulahend asjas 3-11-
  28. Korraga ei ole võimalik erastada kahte teineteisest 3 m kaugusel asuvat lahustükki ja samal ajal mahutada nende üksteisest 3 m kaugusel asuvate lahustükkide vahele minimaalselt 8 m laiust teekoridori. Maavanem ei ole antud asjas kaalunud ei avalikkuse ega maa tagastamise õigustatud subjekti huve ja õigusi, mistõttu tuleb vaidlustatud korraldus osaliselt tühistada.
  29. Vastustaja vaidleb kaebusele esitatud vastuses (tl 29-30) kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. - Ehitise vahetus läheduses kulgev tee ei saa takistada ehitise teenindamiseks piisava suurusega maa erastamist. Antud juhul on teenindamiseks vajaliku maa puhul tegemist kahe katastriüksusega, kuna teenindusmaast on välja jäetud ühendustee, mida kasutatakse mitme majapidamise juurde jõudmiseks. Erastamise korraldajale teadaolevalt kasutab erastaja suvilat peaaegu aastaringselt (s.o elamuna), mistõttu ehitistele määratud teenindusmaa ligikaudse suurusega 0,15 ha on igati põhjendatud ja mõistlik. - Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korralduse nr 2-4-272, millega määrati ehitiste teenindusmaa suurus ja piirid, ja Otepää Vallavalitsuse 18.03.2010 korralduse nr 2-4-152 „Maa ostueesõigusega erastamine M.K. ile“ kohtuliku kontrolli tulemusena on kõik kohtuastmed jõudnud järeldusele, et haldusaktid on seaduslikud ja põhjendatud ja need eelhaldusaktid on erastamise korraldajale siduvad. 3 - Maavanema 19.04.
  30. a korralduse nr 1-1/164 vastuvõtmise ajal ei olnud detailplaneeringut vastu võetud ega avalikule väljapanekule suunatud, kuigi oli olemas jõustunud kohtuotsus Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee teemaa detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu p 5.2 täitmiseks (Tartu Halduskohtu 21.02.
  31. a otsus nr 3-11-2068, jõustus 23.03.2012). Korralduste tegemise ajal oli ainsaks kehtestatud planeeringuks antud piirkonnas Pühajärve Vallavolikogu 20.05.
  32. a määrusega kehtestatud „Pühajärve valla üldplaneering“, seega on kohalik omavalitsus arvestanud nii maakorralduse kui ka planeeringu nõuetega. Vaidlustatud maavanema korraldusega ei lahendatud Pülme teemaa detailplaneeringuga seonduvaid küsimusi. Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee teemaa detailplaneeringu algatamine otsustati 30.04.
  33. a korraldusega nr 2-4-
  34. Selleks ajaks oli 17.05.
  35. a korraldus nr 2-4-272 kohtuliku kontrolli läbinud ja jõustunud. Otepää Vallavalitsuse 18.03.
  36. a korralduse nr 2-4-152 „Maa ostueesõigusega erastamine M.K. ile“ üheks aluseks on korraldus nr 2-4-272, millega määrati teenindusmaa. Seega ei olnud kohalikul omavalitsusel, olenemata detailplaneeringu algatamisest, tahtlust erastatava maa suurust ja piire muuta.
  37. Kolmandad isikud vaidlevad kohtule esitatud vastuses (tl 52-53) kaebusele vastu ning leiavad, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ja seaduslik, motiveeritud nii faktiliselt kui õiguslikult ning kaalutlusvigadeta. Kuna kaebaja ei ole haldusmenetluses välja toonud uusi asjaolusid, puudus maavanemal ka võimalus ja õigus mitte juhinduda Otepää Vallavalitsuse 17.05.
  38. a korraldusest nr 2-4-272 ja Otepää Vallavalitsuse 18.03.
  39. a korraldusest nr 2-4-152 ehk eelhaldusaktidest, mis on maavanemale siduvad. Maavanemal ei olnud alust tugineda ka Pülme vallatee detailplaneeringule, mis oli alles algatamise staadiumis.
  40. Tartu Halduskohtu 26.10.
  41. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. - Olemas on jõustunud kohtulahendid (haldusasjades nr 3-06-1844 ja nr 3-10-1009), millega on tuvastatud M.K. le kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise õiguspärasus samade asjaolude alusel, mida on kaebaja ka käesolevas haldusasjas välja toonud. Otepää Vallavalitsuse 17.05.
  42. a korraldus nr 2-4-272 ja 18.03.
  43. a korraldus nr 2-4-152 kujutavad endast maa erastamise eelhaldusakte, mille õiguspärasust on kohtud kontrollinud. Uuteks asjaoludeks, millega vallavalitsus eelhaldusakte välja andes ei saanud arvestada või millest vallavalitsus ei olnud teadlik, ei ole kaebaja väited ja faktid maa erastamise kohta maa osas, mis asub kahel pool teed, samuti väited õigusliku aluseta püstitatud hoonete kohta. Samad seisukohad ja asjaolud on kaebaja välja toonud juba Otepää Vallavalitsuse 17.05.
  44. a ja 18.03.
  45. a korralduste vaidlustamisel. - Asjaolu, et kasutusluba nr 38/97 ei hõlma kõiki ehitisi, millele vallavalitsus on teenindamiseks vajaliku maa määramisel viidanud, ei anna alust väita, et määratud teenindusmaa suurus, arvestades ehitisi, mille suhtes kasutusluba on olemas, oleks vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. Kui ehitisega samal pool teed olevast maast ei piisa teenindusmaaks, ei ole välistatud täiendava maatüki teenindusmaaks määramine ehitist ümbritsevast maast teisel pool teed. - Maavanem ei pidanud uue asjaoluna arvestama Otepää Vallavalitsuse poolt 30.04.
  46. a korraldusega nr 2-4-211 algatatud Pülme vallatee teemaa detailplaneeringuga. Antud haldusasjas ei ole vaidluse all Pülme teemaa detailplaneering ega detailplaneeringuga seonduvad toimingud. Asjaolu, kas Heamehe maaüksust läbiv Pülme tee on 3 või 8 meetri laiune, ei riku kaebaja õigusi, kuna sellest ei sõltu tagastatava maa suurus. - Asjassepuutuvad ei ole kaebaja etteheited, et maavanem on venitanud haldusmenetlusega ning põhjustanud sellega kaebajale põhjendamatuid kulutusi ja ebameeldivusi. Kaebaja on 4 vaidlustanud ainult maavanema 19.04.
  47. a korraldust, taotledes selle osalist tühistamist. Vastustaja tegevus teabenõudele vastamisel ja vaide läbivaatamisel ei saanud mõjutada vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ega saa kaasa tuua selle tühistamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  48. 26.11.2012 esitas kaebaja Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl 112-115), milles palub kaasata asja arutamisse seotud asutusena Otepää Vallavalitsus, võtta asja juurde Otepää Vallvalitsuse 30.04.
  49. a korraldusega nr 2-4-211 algatatud ja 23.05.
  50. a korraldusega nr 2-4-265 vastu võetud Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee detailplaneeringu toimik, tühistada Tartu Halduskohtu 26.10.
  51. a otsus, ning teha uus otsus, millega tunnistada Valga maavanema 19.04.
  52. a korraldus nr 1-1/164 „Otepää vallas Kääriku külas asuva Heamehe maaüksuse ostueesõigusega erastamise tingimused“ osaliselt, 532 m2 maaüksuse osas, tühiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: - Halduskohus on tuginenud valele arusaamale, et antud asjas on tegu ühe maatükiga. Samuti on halduskohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kõnealune tagastatav ja praegu 3 m laiune teeala ei kuulu mitte kummagi erastatava maaüksuse koosseisu ega saa sellega läbida mitte ühtegi erastatavat maaüksust ega ka maatükki – tegu on kahe maatüki vahel asuva kolmanda maatükiga. - Halduskohus loobus ebaõigesti planeerimistegevuses pädevust omava kohaliku omavalitsuse kaasamisest asja lahendamisse. Tulenevalt MaaRS § 9 lg-st 9 tuleb maa erastamisel arvestada maakorraldusnõuete kõrval ka planeeringu nõudeid. Kaebajal puudub tulevikus 3 m laiuse tee omanikuna võimalus tagada sellel normide kohaselt 8 m laiusele teele seadusega kehtestatud nõuete täitmist. - Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et käesolevas asjas on vaidlustatud 532 m² maaüksuse (katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX ) erastamine, millel ei asu mitte ühtegi õiguslikul alusel püstitatud ega isegi mitte legaliseeritud ehitist. Ebaõige on väide, nagu ei vajakski antud maatükil asuvad õigusliku aluseta ehitised legaliseerimist, kuna maatükk on moodustatud teisel maatükil asuva legaliseeritud suvila teenindamiseks. - Halduskohtu väide, et kaebajal on vajaduse korral võimalik vaidlustada planeeringumenetluse käigus vastu võetud haldusakte või tehtud toiminguid, on ilmses vastuolus üldlevinud kohtupraktikaga vaidlustada planeerimismenetluses tehtavaid toiminguid planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise kaudu. - Halduskohus on planeeringule esitatud vastuväiteid asja juurde võttes ning neid asja arutamisel ja otsuse tegemisel hinnates jätnud ebaõigesti asja juurde võtmata planeeringu enese. - Halduskohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et ei kandnud kohtuistungi protokolli kaebaja poolt väljendatud olulise tähtsusega asjaolusid.
  53. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 138-139) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. - Pärast Otepää Vallavalitsuse eelhaldusaktide suhtes toimunud kohtumenetlusi ei ole ilmnenud täiendavaid asjaolusid, millest kohtuliku kontrolli ajal ei teatud või mis võiks viia otsuse tühistamiseni. Maavanema korralduse vaidlustamise kaudu ei ole võimalik uuesti vaidlustada Otepää Vallavalitsuse eelnimetatud korraldusi maa erastamisega nõustumise kohta. - Selleks ajaks, kui otsustati Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee teemaa detailplaneeringu algatamine, oli Otepää Vallavalitsuse 17.05.
  54. a korraldus nr 2-4-272 kohtuliku kontrolli läbinud ja jõustunud. Otepää Vallavalitsuse 18.03.
  55. a korralduse 5 üheks aluseks on korraldus nr 2-4-272, millega määrati teenindusmaa, mistõttu erastamise korraldaja leidis, et olenemata detailplaneeringu algatamisest, ei olnud kohalikul omavalitsusel tahtlust erastatava maa suurust ja piire muuta. Planeerimismenetlus oli alles algjärgus ning korralduse vastvõtmise hetkeks ei olnud teada, millisel kujul Pülme vallatee detailplaneering kehtestatakse. Samuti ei saanud välistada kompromisse tee laiuse osas. - Asjaolu, kas Heamehe maaüksust läbiv Pülme tee on 3 või 8 meetri laiune, ei riku antud vaidluses kaebaja õigusi, kuna sellest ei sõltu tagastatava maa suurus.
  56. Kolmandad isikud paluvad vastuses apellatsioonkaebusele (tl 134-135) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. - Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi niisugust uut olulist asjaolu, mis oleks ilmnenud või aset leidnud pärast Otepää Vallavalitsuse korralduste nr 2-4-272 ja nr 2-4-152 vastuvõtmist ja nende kohtulikku kontrolli. - Sisulise tähelepanuta tuleb jätta kõik vastuväited, mis on esitatud maavanema korraldusele seonduvalt Pülme vallatee detailplaneeringu poolelioleva menetlusega. - Maa ostueesõigusega erastamine otsustatakse alati enne maa tagastamist, millest tulenevalt ei saa maa erastamine Heamehe maaüksusel asuvate teise isiku omandisse kuuluvate ehitiste teenindamiseks mitte ühelgi viisil rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi.
  57. 15.03.2013 esitas kaebaja kohtule vastused kolmanda isiku seisukohtadele (tl 146-147) ning vastustaja vastusele (tl 152-154). - Antud asjas ei pea mitte kaebaja tõestama, et tegu on õigusliku aluseta ehitistega, vaid kolmas isik peab tõendama vaidlustatud maatükil asuvate ehitiste õiguslikku alust. - Pülme tee detailplaneering omab Valga maavanema 19.04.
  58. a korralduse nr 1-1/164 osalisel vaidlustamisel otsest ja olulist tähendust, kuna antud juhul ei ole erastatava maa piirid määratud vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. - Uuteks asjaoludeks on Pülme tee detailplaneeringu algatamine 30.04.2008 ja vastuvõtmine 23.05.2012, senises kohtumenetluses ühe tervikliku maatükina käsitletud Heamehe maaüksuse kandmine maakatastrisse kahe eraldi maatükina 21.11.2011, ja majandushoone „paigutamine“ ehitisregistris teisele poole teed lahustükile alles 20.02.
  59. - kahe Heamehe maaüksuse vahele kolmanda maatükina asuva normidekohase 8 m laiuse tee asemele vaid 3 m laiuse teemaa jätmine on selges sisulises vastuolus planeeringunõuetega, mistõttu ei ole Heamehe maaüksuste piiride määramine toimunud MaaRS § 221 lg 6 kohaselt vastavuses planeeringu nõuetega. - Halduskohus ei arvestanud asja lahendamisel diplomeeritud arhitekt P. Männiksaare arvamust.
  60. 15.03.2013 esitas kaebaja ringkonnakohtule täiendavad selgitused (tl 149-150), põhjendades tema poolt taotletud tõendite asja juurde võtmise ja Otepää Vallavalitsuse kaasamise vajalikkust. Ühtlasi märkis kaebaja, et asja materjalide juurde ei ole võimalik esitada planeeringu kehtestamise haldusakti, kuna teostamata on maavanema järelevalve planeeringu koostamise üle.
  61. 27.03.2013 kohtuistungil jättis ringkonnakohus protokollilise määrusega rahuldamata M.H. i taotlused Otepää Vallavalitsuse kaasamiseks menetlusse arvamuse andmiseks ning Pülme tee detailplaneeringu toimiku asja juurde võtmiseks. Ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde haldusasjade nr. 3-06-1844 ja 3-10-1009 toimikud (tl 168-169). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6
  62. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.10.
  63. a otsus muutmata.
  64. Käesolevas haldusasjas on M.H. vaidlustanud Valga maavanema 19.04.
  65. a korraldusega Heamehe maaüksuse müügi M.K. le osaliselt, 532 m2 suuruses osas, tuues põhjenduseks uued asjaolud, millega Otepää Vallavalitsus väidetavalt erastamise eeltoimingute tegemisel ei arvestanud ning mis tingivad Valga maavanema korralduse tühistamise. Nendeks on M.H. i arvates seaduslikul alusel püstitatud ehitiste puudumine vaidlusalusel katastriüksusel ning majandushoone paigutamine ehitusregistris vaidlusalusele katastriüksusele; Pülme tee detailplaneeringu vastuvõtmine ning senises kohtumenetluses ühe tervikliku maatükina käsitletud Heamehe maaüksuse kandmine maakatastrisse kahe eraldi katastriüksusena. Ühtlasi ei nõustu M.H. halduskohtu poolt Pülme tee detailplaneeringu toimiku haldusasja juurde võtmata jätmise, Otepää Vallavalitsuse vaidlusesse kaasamata jätmise, arhitekt P. Männiksaare arvamuse arvestamata jätmise ning kohtuistungi protokolli M.H. i olulise tähtsusega asjaolude märkimata jätmisega.
  66. Ringkonnakohus nõustub kõigi halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea

§ 201lg-st 4 tulenevalt vajalikuks neid korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. MaaRS § 23 lg 6 kohaselt erastatakse maa Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 06.11.
  2. a määrusega kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ (edaspidi Kord) p 3 sätestab, et maa ostueesõigusega erastamist korraldab maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja korras sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud (Korra p 4). Erastamise korraldajal on Korra p-st 23 tulenevalt kohustus kontrollida maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Eeltoodust ei tulene aga maavanemale õigust sekkuda kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsustesse ostueesõigusega erastatava maa pindala ja piiride määramisel, ning seda eriti veel olukorras, kus kohaliku omavalitsuse poolt maa ostueesõigusega erastamise menetluses teostatud eeltoimingud on läbinud kohtuliku kontrolli. Jõustunud kohtuotsuseid on võimalik uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata vaid seaduses sätestatud aluste esinemisel teistmise korras.

§-s 240 sätestatud kohtuotsuste teistmise alused käesolevas asjas puuduvad. Kuivõrd Otepää Vallavalitsuse 18.03.

  1. a korralduse näol on tegemist maavanema Korra p 23 lg-s 4 toodud ostueesõigusega erastamise otsuse suhtes siduva eelhaldusaktiga, millest tulenevad andmed isiku kohta, kellele maa erastatakse, maa asukoht, katastriüksuse nimi ja number, maa pindala ja sihtotstarve ning nii Otepää Vallavalitsuse 17.05.
  2. a korraldus kui ka 18.03.
  3. a korraldus läbisid kohtuliku kontrolli, leiavad vastustaja ja kolmas isik õigesti, et maavanemal puudus õiguslik alus erastamise otsuse tegemisel Otepää Vallavalitsuse eelhaldusaktide kõrvalejätmiseks. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda ka M.H. peamistel käesolevas haldusasjas esitatud vastuväidetel.
  4. MaaRS § 22 lg 1 ls 1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt maareformi seadusele, arvestades paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad, mida ei taotleta tagasi. Otepää Vallavalitsuse 17.05.
  5. a korraldusest nr. 2-4-272 (haldusasja nr. 3-06-1844 toimiku kd I, lk. 7-8) ning 7 18.03.
  6. a korraldusest nr. 2-4-152 (haldusasja nr. 3-10-1009 toimiku kd I, lk 8) nähtuvalt pidas Otepää Vallavalitsus võimalikuks erastada MaaRS § 22 lg 1 alusel ostueesõigusega M.K. omandis oleva suvila ja majandushoone juurde maaüksuse Heamehe, pindalaga 1494 m
  7. Viidatud korraldustest ei ilmne, et Otepää Vallavalitsus oleks käsitlenud suvilat ja majandushoonet ehitistena, mille juurde on vajalik kahe iseseisva maatüki moodustamine ja ostueesõigusega erastamine. Seega saab rääkida M.K. le suvila ja majandushoone juurde kogumis ostueesõigusega ühise maatüki erastamisest.
  8. Haldusasja nr. 3-06-1844 toimikust nähtub, et M.K. le väljastati 23.05.1997 kasutusluba nr. 38/37 suvilale koos majandushoonega (kd I, lk. 22). Kasutusluba kehtis nii Otepää Vallavalitsuse ülalviidatud korralduste kui ka Valga maavanema 19.04.
  9. a korralduse andmise ajal ning on ka praegu kehtiv haldusakt. Viidatud haldusasjas lõpetas halduskohus 01.11.2006 M.H. i kaebuses kasutusloa tühistamise nõudes menetluse kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu (kd I, lk. 58-60). Tartu Ringkonnakohus jättis 19.12.
  10. a määrusega M.H. i määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.11.
  11. a määruse muutmata (kd II, lk. 35-37). Riigikohus asus 05.03.
  12. a määruses seisukohale, et M.H. i määruskaebus on ilmselt põhjendamatu (kd II, lk. 46). Kasutusloa andmise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 58 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba luba, mille kohalik omavalitsus annab ehitusloa alusel projekti kohaselt valminud ehitisele. Seega ei saa suvilat koos majandushoonega pidada omavolilisteks ehitisteks, mistõttu oli Otepää Vallavalitsus õigustatud M.K. omandis oleva suvila ja majandushoone juurde ostueesõigusega maad erastama. Käesolevas haldusasjas kolmandate isikute esindaja poolt kohtuistungil antud selgitustest võib järeldada, et hooned, mille juurde ostueesõigusega maad erastati, asuvad katastriüksusel nr. XXXXXXXXXXXXX , suurusega 962 m2 (vt kohtuistungi protokolli l 3, tl 169). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et katastriüksusel, mille erastamist M.H. vaidlustab (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX , suurusega 532 m2), asuvad 1980ndatest aastatest pärit laudkuurid, mille iseseisvaks teenindamiseks maad ei määratud. Asjaolu, et nimetatud maatükil ei asu suvilat ega majandushoonet, kinnitab ka M.H. i poolt halduskohtule esitatud arhitekt P. Männiksaare 09.10.
  13. a arvamus (tl 68-69). Kuna menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust maatükil asuvate hoonete koosseisu üle ning maad ei erastatud M.K. le laudkuuride kui iseseisvate ehitiste juurde, ei saa uueks asjaoluks, millega varasemates kohtumenetlustes ei arvestatud, pidada ka väidetavalt 20.02.2012 ehitusregistris katastriüksusel nr XXXXXXXXXXXXX majandushoone kajastamist.
  14. MaaRS § 221 lg 6 kohaselt määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Haldusasja nr. 3-06-1844 materjalidest ning Otepää Vallavalitsuse 17.05.
  15. a korraldusest ja 18.03.
  16. a korraldusest nähtub, et käesoleval juhul pidas Otepää Vallavalitsus vajalikuks määrata maa M.K. suvila ja majandushoone teenindamiseks, lähtudes Vabariigi Valitsuse 30.08.
  17. a määrusega nr. 144 kinnitatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrast (edaspidi Maa määramise kord). Maa määramise korra p 7 sätestab: „Vastavad volitused saanud ametnik või organ koostab käesoleva korra punktis 6 nimetatud ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) käesolevas korras sätestatut arvestades. Kaardil (plaanil) peavad olema märgitud ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse, teenindusmaa piirid, ettepaneku koostamise kuupäev ja ettepaneku koostaja allkiri. Juhul kui ehitise teenindamiseks vajalikku maad läbib teise isiku omandis olevale või teise isiku 8 omandisse antavale kinnisasjale juurdepääsuks vajalik tee, tuleb see kanda kaardile (plaanile), millel koostatakse ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek.“ Seega ei välista Maa määramise kord ehitiste juurde teenindusmaa määramist viisil, et teenindusmaad läbib teisele isikule kuuluv tee. Õige on ka halduskohtu viide Riigikohtu halduskolleegiumi 16.11.
  18. a otsusele asjas nr. 3-3-1-78-06, mille p-s 14 leiti, et ehitise vahetus läheduses kulgev tee ei saa takistada ehitise teenindamiseks piisava suurusega maatüki erastamist. Kui ehitisega samal pool teed olevast maast ei piisa teenindusmaaks, ei ole välistatud täiendava maatüki teenindusmaaks määramine ehitist ümbritsevast maast teisel pool teed.
  19. Maa määramise korra p 11 kohaselt tellib ehitise omanik või tema volitatud isik ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku alusel ehitise teenindamiseks vajaliku maa katastriüksuse moodustamise. Maa määramise korra p 12 sätestab: „Pärast katastriüksuse moodustamist määrab kohalik omavalitsus oma otsusega ehitise teenindamiseks vajaliku maa. Nimetatud otsuse kohustuslik lisa on katastriüksuse plaan. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise säte võib sisalduda ka kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetavas maa ostueesõigusega erastamise otsuses.“ Otepää Vallavalitsuse 17.05.
  20. a korralduse nr. 2-4-272 p-s 1 tehakse ettepanek määrata M.K. omandis olevate hoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa suuruseks ligikaudu 0,15 ha vastavalt juurdelisatud plaanile (haldusasja nr. 3-06-1844 toimiku kd I, l 7-8). Korralduse lisaks oleval plaanil läbib hoonete teenindamiseks määratud maad Pülme tee (tl 9). Otepää Vallavalitsuse 18.03.
  21. a korralduse nr. 2-4-152 p 4 kohaselt kehtivad Heamehe katastriüksustel järgmised kinnisomandi kitsendused: 4.
  22. pidada kinni vallatee kaitsevööndist 10 m tee teljest; 4.2 järgida Otepää Looduspargis kehtestatud kaitserežiimi. Korralduse p 6 järgi tuli katastrimõõdistamise toimik esitada registreerimiseks Valga katastribüroole (haldusasja nr. 3-10-1009 toimik, kd I, lk. 8). Seega otsustas Otepää Vallavalitsus ehitiste teenindamiseks määratud Heamehe maaüksuse, pindalaga 1494 m2, ostueesõigusega erastamise kahe katastriüksusena viisil, et katastriüksuste vahele jäi erastamisele mittekuuluv vallatee, juba eelpool nimetatud korraldustega, mistõttu ei ole ka Heamehe maaüksuse kandmisel maakatastrisse kahe katastriüksusena tegemist M.H. i väidetud uue asjaoluga. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et korraldused on käesolevas haldusasjas vaidlustatud maavanema korralduse suhtes kehtivad eelhaldusaktid, millega tehakse siduvalt kindlaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud. Arvestades asjaolu, et korraldused olid maavanema korralduse andmise ajaks jõustunud halduskohtu otsustega seadusjõusse astunud, ei olnud maavanemal õiguslikku alust neid erastamise otsuse tegemisel kõrvale jätta.
  23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et maavanem ei pidanud maa erastamisel arvesse võtma M.H. i algatatud Pülme vallatee detailplaneeringut. MaaRS § 9 lg 9 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus. Seega on MaaRS § 9 lg 9 adressaadiks kohalik omavalitsus, mitte maavanem. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Otepää Vallavalitsuse 17.05.
  24. a korralduse, millega määrati M.K. suvila ja majandushoone teenindamiseks vajalik maa, andmise ajal ei olnud Pülme vallatee detailplaneeringut veel algatatud, rääkimata kehtestamisest, mistõttu on asjakohatu M.H. i väide, et kahe Heamehe maaüksuse vahele kolmanda maatükina asuva normidekohase 8 m laiuse tee asemele vaid 3 m laiuse teemaa jätmine on vastuolus planeeringunõuetega. Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada, et Pülme vallatee detailplaneering võeti vastu alles pärast Valga maavanema 19.04.
  25. a korralduse andmist ning on käesoleva ajani kehtestamata. Planeeringu kalendrist nähtub, et 09.03.2011 ei andnud Keskkonnaamet nõusolekut Pülme vallatee 9 detailplaneeringu kehtestamiseks. Seega ei ole ka käesoleval ajal võimalik prognoosida, kas üldse või millal detailplaneering kehtestatakse. (vt http://www.tarkvarastuudio.ee/kaardikratt/otepaa/atlas.phtml?menu_id=plan&plankoo...).
  26. Halduskohus on õigesti märkinud, et asjaolu, kas Pülme tee on 3 või 8 meetri laiune, ei riku M.H. i õigusi, kuna sellest ei sõltu tagastatava maa suurus. Ka ei anna Pülme vallatee teemaa detailplaneeringu algatamine ja koostamine M.H. ile iseseisvat õigust vaidlustada M.K. hoonete juurde ostueesõigusega maa erastamist. Avalikes huvides kaebuste esitamine on teatud juhtudel küll võimalik detailplaneeringumenetlustes, kuid mitte omandireformiasjades kohtusse pöördumisel.

§ 44

lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 44

lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õigus või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. MaaRS ega Vabariigi Valitsuse 06.11.

  1. a määrusega kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ avalikes huvides maa erastamise vaidlustamise võimalust ette ei näe. Ühtlasi ei ole detailplaneeringu algatamine ning pooleliolev detailplaneeringumenetlus uuteks asjaoludeks, millega kohus ei saanud Otepää Vallavalitsuse 18.03.
  2. a korralduse õiguspärasuse kontrollimisel arvestada. Haldusasjas nr. 3-10-1009 teavitas M.H. kohut detailplaneeringu algatamisest juba kohtule esitatud kaebuses (kd I, tl 2-7). Seega oli kohtutel võimalik asja lahendamisel M.H. i vastavate väidetega arvestada. Kuna detailplaneeringu vastuvõtmine planeeringumenetlust ei lõpeta, ei saa ka detailplaneeringu vastuvõtmise otsust pidada uueks asjaoluks, millest võiks tekkida senises erastamismenetluses antud kehtivate haldusaktide muutmise vajadus. Seetõttu ei rikkunud halduskohus menetlusnorme sellega, et ta ei kaasanud kohalikku omavalitsust haldusasja menetlusse ega võtnud Pülme vallatee detailplaneeringut haldusasja materjalide juurde. Ka ei saanud halduskohtu poolt M.H. i taotletud asjaolude kohtuistungi protokolli kandmata jätmine kaasa tuua ebaõiget kohtulahendit. Nii apellatsioonkaebuses kui ka ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil oli M.H. il võimalik avaldada kohtule kõik tema arvates asja lahendamiseks olulise tähtsusega asjaolud.
  3. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.10.
  4. a otsus muutmata. Vastavalt

§ 108lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna apellatsiooniastmes ei ole taotletud M.H. ilt menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.