KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 28. november 2012, Tartu Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2011. a otsus Romeo Kalda apellatsioonkaebus 25. jaanuar 2012 Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised 3-10-2580 RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2011. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk kuni 28. detsembrini 2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Romeo Kalda esitas 4. oktoobril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla poolt ajavahemikel 28. mai kuni 9. juuni ja 26. august kuni 1. september 2009 vangla jalutusboksides valju muusika mängimise ja Viru Vangla poolt R. Kalda 12. aprillil 2010 esitatud kahjunõude mittetähtaegse lahendamise. Ühtlasi palus R. Kalda talle Viru Vanglalt tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõista 5000 krooni. Kaebuse kohaselt mängis Viru Vangla jalutusboksides eelnimetatud kuupäevadel jalutamise ajal väga vali muusika, mis põhjustas R. Kaldale tervisehäireid (peavalu ja stressi). Vaatamata R. Kalda korduvatele pöördumistele vangla muusika mängimist ei lõpetanud. Vangla tegevus alandas R. Kalda inimväärikust ning kahjustas tema psüühilist ja vaimset tervist. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis R. Kalda preventiivse huvi. 2. Tartu Halduskohtu 13. jaanuari 2011. a määrusega tunnistati R. Kalda kaebus kahju hüvitamise nõude osas esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega ja lõpetati kahju hüvitamise nõude osas kaebuse menetlus. 3. R. Kalda esitas 18. jaanuaril 2011 Tartu Halduskohtule uue kahju hüvitamise kaebuse samadel asjaoludel eelnevalt esitatud kahju hüvitamise nõudega (haldusasi nr 3-11-164). 4. Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2011. a määrusega liideti R. Kalda kaebused ühisesse menetlusse (haldusasi nr 3-10-2580). 5. Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2011. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati Viru Vangla tegevusetus R. Kalda poolt esitatud kahjunõude lahendamisel õigusvastaseks. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt pole alust lugeda jalutusboksides valju muusika mängimist kaebaja inimväärikust alandavaks ega ka tervist kahjustavaks, mistõttu pole rahalise hüvitise maksmine õigustatud. Jalutusboksides fikseeritud helitugevus ei ületanud müra maksimaalselt lubatud määra. R. Kalda on esitanud peavalu kohta vanglale vaid ühe kaebuse. Miski ei kinnita ka hilisemate tervisekahjustuste tekkimist ning pole usutav, et kaebaja saaks kahjustusi ja nende seotust jalutusboksides mänginud muusika tugevusega pärast rohkem kui poolteise aasta möödumist enam veenvalt tõendada. Vangla on asunud seisukohale, et muusika mängimine kinnipeetavate jalutuskäikude ajal ei ole otstarbekas, lubab seda edaspidi mitte mängida ning on kaebaja kinnitusel nii ka teinud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. R. Kalda apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebus rahuldamata jäeti. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Vangla tegevus jalutusboksides muusika mängimisel oli vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 3 ja 11. Jalutuskäigu ajal valju muusika mängimisega rikuti kaebaja PS §-dest 14, 18, 19, 20, 26 ja 45 tulenevaid õigusi ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3.
- b)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et jalutuskäikude ajal mänginud muusika helitugevuse normidele vastavuse hindamisel tuleb lähtuda Tervisekaitseinspektsiooni arvutustest ja töökeskkonnale kehtestatud müranormidest. Tervisekaitseinspektsioon on antud arvutused ja seisukohad esitanud eelkõige vahistatute suhtlemise piiramise asjaolude valguses, aga mitte kinnipeetavate puhul. Samas on ka esitatud arvutuste puhul lubatud mürataseme piirnormi ületatud.
- c)Halduskohus on ebaõigesti lähtunud ainult müra vähesest kestusest ja kaebajal tõsiste või püsivalt tervist kahjustavate tagajärgede puudumisest ning on jätnud kaebaja poolt kahju hüvitamise taotluses esitatud põhjendustele hinnangu andmata. Müra mõju inimesele ei piirdu ainult kerge ebameeldivustundega, see võib kahjustada inimese vaimset ja füüsilist tervist. Vali muusika jalutusboksis tekitas kaebajale peavalu, stressi ja heaolu langust, kahjustades sellega kaebaja tervist. Samuti alandati jalutusboksis korduvalt valju muusika mängimisega kaebaja inimväärikust. 7. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei ole vangla muusika edastamisega jalutusboksides käitunud õigusvastaselt. Muusika mängimine jalutuskäikude ajal ei saanud R. Kalda inimväärikust alandada, sest vahistatute puhul on muusika mängimine aktsepteeritav. Ei ole vahet, kas muusikat mängitakse vahistatutele või kinnipeetavatele. Vangla ei ole helitugevust nö põhja keeranud ega soovinud kaebajale sellega ebameeldivusi põhjustada. Muusikat mängiti ühesuguse helitugevusega, 2 kuid jalutusbokside paigutusest tulenevalt võis see boksides erineda. Alates 26. augustist 2009 fikseeriti muusika maksimaalne helitugevus Tervisekaitseinspektsiooni juhiseid järgides. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Tartu Ringkonnakohus lahendas käesolevat asja istungil 25. jaanuaril 2012 ja määras kindlaks otsuse teatavakstegemise aja. 14. veebruari 2012. a määrusega uuendas ringkonnakohus asja menetluse, kuna leidis, et kahju hüvitamise kaebus oli asjas esitatud tähtaja rikkumisega ning andis kaebajale võimaluse tähtaja ennistamise taotlemiseks. Ringkonnakohtu 10. aprilli 2012. a määrusega jäeti R. Kalda taotlus kahju hüvitamise kaebuse tähtaja ennistamiseks rahuldamata, tühistati halduskohtu otsus kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas ning lõpetati selles osas asja menetlus. Riigikohtu halduskolleegiumi 12. juuni 2012. a määrusega ei võetud R. Kalda määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale menetlusse. Seega on jõustunud ringkonnakohtu määrus, mille kohaselt on kahju hüvitamise nõue esitatud tähtaega rikkudes ja seda nõuet ei saa menetleda. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited, millega kaebaja põhjendab endale kahju tekitamist. 9. Menetlusse on jäänud seega üksnes R. Kalda nõue vaidlustatud toimingute õigusvastaseks tunnistamisel. Periood, mil kaebaja arvates muusikat õigusvastaselt valjusti mängiti, oli kaebuse kohaselt 28. mai 2009 – 9. juuni 2009 ja 26. august 2009 – 1. september 2009. Halduskohtu istungil 1. märtsil 2011 on kaebaja kinnitanud, et enam ei lasta kinnipeetavatele üldse muusikat (tl 110). Ka ringkonnakohtu istungil 25. jaanuaril 2012 kinnitas kaebaja, et pärast 1. septembrit 2009 ei ole muusikat üldse lastud (tl 156p). Lisaks möönis kaebaja, et vastustaja on kinnitanud, et muusika mängimisest on loobutud (tl 111). Kaebaja ei ole pärast menetluse uuendamist ringkonnakohtule väitnud, et muusika mängimisega kinnipeetavate jalutusboksides oleks uuesti alustatud. Vastustaja on ringkonnakohtule käesoleva otsuse tegemise ajal 27. novembril 2012 telefonitsi kinnitanud, et ka praegu kinnipeetavatele jalutusboksides viibimise ajal muusikat enam ei mängita. Seega on käesolevaks ajaks muusika mängimise lõpetamisest möödunud rohkem kui kolm aastat ja seda ei ole kinnipeetavatele rohkem mängitud. Niisuguses olukorras on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et Viru Vangla on kinnipeetavate jalutusboksides muusika mängimisest loobunud. Neil asjaoludel puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav põhjendatud huvi HKMS vr § 7 lg 1 mõttes, kuna möödunud ajavahemikku arvestades ei ole tõenäoline, et selline tegevus võiks korduda ja et kaebaja õigusi võidakse veelkord rikkuda. Sellises olukorras ei ole kohturessursi kulutamine tuvastamiskaebuse sisulisele lahendamisele põhjendatud. Kaebaja ei saaks tuvastamiskaebuse rahuldamisest mingit eelist, kuna vaidlustatud toimingu kordumise oht on olematu. Üksnes huvi veenduda vaidlustatud toimingu õigusvastasuses ei ole tuvastamiskaebuse rahuldamise aluseks (RKHKm 3-3-1-10008, p 36; 3-3-1-101-08, p 28). 10. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 järgi jääb apellandi poolt kantud menetluskulu (apellatsiooni esitamisel tasutud riigilõiv) tema enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene