2-15-17050/2

2-15-17050 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-17050 Tsiviilasi XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi andmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja XXX(isikukood xxx, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3. Toimetada kohtumäärus taotluse esitajale kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu) esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. XXX(taotleja) esitas 12.11.2015 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ning taotleja majandusliku seisundi teatise. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Probleemi kirjelduseks, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, on taotleja välja toonud abielu lahutamise avalduse koostamise ja kohtus esindamise. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
6. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 6 sätestab riigi õigusabi saamise tingimused. Nimetatud sätte kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest 1 2-15-17050 tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Seejuures on Riigikohus 11.03.2008 määruses nr 3-2-1-7-08 (p 13) leidnud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks.
7. Asja materjalidest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi seoses abielu lahutamise (hagi)avalduse koostamise ja kohtus esindamisega. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 64 kohaselt võib abikaasade vastastikusel kokkuleppel abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Tulenevalt PKS § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada ka kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lg 2 järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Seejuures sätestab PKS § 67 lg 1, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 37 lg 1 teine lause sätestab seejuures, et abikaasa võib kohtule esitada ühisvara jagamise taotluse juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Kohus on käesoleval juhul seisukohal, et taotlejale ei ole tema poolt välja toodud hagiavalduse kohtule esitamiseks vajalik määrata professionaalset esindajat, kuivõrd taotleja on võimeline kaitsma oma õigusi ka iseseisvalt. Taotleja probleemi on võimalik lahendada kõige otstarbekamalt taotlejal endal, esitades selleks kohtule hagiavalduse abielu lahutamise nõudes või hagiavalduse abielu lahutamiseks koos ühisvara jagamise nõudega. Kohus leiab, et nimetatud nõuetes menetlusdokumentide koostamine ei nõua taotlejalt juriidilisi eriteadmisi. Hagiavalduse kohtule esitamiseks on taotlejal vaja täita vastav hagiavalduse vorm, mis on taotlejale avalikult kättesaadav kohtute veebilehel: http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest (lisatud ka käesolevale kohtumäärusele). Vormile tuleb seejuures lisada kõik taotleja seisukohti põhistavad tõendid, sh ka taotleja ja tema abikaasa abielutunnistuse originaal. Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 59 lg 2 järgi hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivu summas 100 eurot.
8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1, jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, kuna isik on ise võimeline oma õiguseid kaitsma. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu kohtule avaldatust ka RÕS § 7 lg-s 3 sätestatud olukorda, kus õigusabi võib anda ilma RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, nimelt et advokaadi abi oleks asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
9. Kuna käesoleval juhul esinevad riigi õigusabi seaduses sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei pea kohus põhjendatuks analüüsida taotleja majanduslikku seisundit. Kui edaspidises tsiviilasja menetluses selgub siiski õigusabi vajadus (ilmneb menetluse komplitseeritus), on taotlejal õigus esitada selle tsiviilasja raames kohtule uus põhistatud taotlus riigi õigusabi saamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 2