§-s 361 sätestatud liisingulepingu tunnustele, mille järgi kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kostjate hinnangul on hagiavalduses viidatud lepingute puhul tegemist kasutusrendi tüüpi liisingulepingutega, mille puhul ei pidanud kostja I tasuma hagejale kõiki vara soetamiseks tehtud kulusid, vaid lepingujärgsete maksete tasumise järel pidi jääma üles jääkmaksumus. 2.
) § 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sõlmitud lepingute üldtingimuste punkti 2.1. kohaselt tuli kostjal vara kasutada heaperemehelikult ja rendiperioodi lõpus kohustus kostja vara tagastama (punktid 8.1., 8.2., 1.2.2). Vara pidi tagastamisel olema samas seisus, millises kostja vara oma valdusse sai (punkt 8.3). Hageja on eelistungil selgitanud, et hageja huvi nimetatud lepingute sõlmimiseks oli saada igakuiseid rendimakseid (üldtingimuste p 1.2.4.) ja perioodi lõppedes saada tagasi ka vara, mille võõrandamisest pidi hageja saama tulu.
lg 1 alusel tuleb üürnikul asi pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kostjad on aga leidnud, et tegemist oli liisinglepinguga, sest hagiavalduses viidatud lepingute puhul tegemist kasutusrendi tüüpi liisingulepingutega, mille puhul ei pidanud kostja I tasuma hagejale kõiki vara soetamiseks tehtud kulusid, vaid lepingujärgsete maksete tasumise järel pidi jääma üles jääkmaksumus. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kostja kohtule esitanud Nord Varaliising OÜ poolt kostjale tehtud pakkumused 29.04.2013. a. JOR 13-4712, 25.04.2013.a. JOR 13-4708 ja 02.04.2013.a. JOR 13-4596. Nimetatud pakkumustes on Nord Varaliising OÜ märkinud vara soetusmaksumuse, rendiperioodi, igakuiste maksete suurus ja jääkväärtuse 1%, samuti on pakkumuste lõpus märge, et kostjal on varade jääkväärtusega väljaostuõigus.
järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Leping vastab
§-s 361 sätestatud liisingulepingu tunnustele, kui liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu (RKTKo nr 3-2-1-48-09, p 14). Lepingute järgi omandas hageja lepinguesemeks olevad asjad ja andis selle osamaksete tasumise vastu kostja kasutusse (üldtingimuste p. 1.21.). Vara omandiõigus kuulus hagejale, lepingu üldtingimuste p. 1.2.1. kohustus kostja lepingu lõppedes vara tagastama. Samas on hageja vabastanud end kostja 5 2-15-12883 ees müügiesemetega seotud kohustuste rikkumisega kaasnevast vastutusest (vt lepingu üldtingimuste p 1.7.), mis on liisinguandja vastutuse ulatust iseloomustav asjaolu (
Kohus leiab, et hageja finantseeris asjade omandamist Nord Varaliising OÜ-lt arvete nr 644, nr 663 ja nr 665 alusel liisingulepingu tüüpiliste tunnuste kohase (st
§-s 361 nimetatud) lepingu järgi (vt RKTKo nr 3-2-1-21-06, p 18). Seega on pooltevahelise lepingu näol tegemist liisingulepinguga. Asjaolu, et lepingutega ei olnud ette nähtud intressi maksmise kohustust ei muuda kohtu järeldust, sest asjade maksumusele intressi juurde arvestamist ei näe liisingulepingu sätted ette. Juhul, kui liisinguandja oleks arvestanud intressi, siis oleks kokkulepe ka krediidilepingu esemeks (
4.2. Hagiavalduse kohaselt puuduvad lepingu nr JOR13-4712 järgi võlad, kuid lepingu nr JOR134596 järgi on võlg ülesütlemise päeva seisuga 257,02 EUR, saamata jäänud tulu 1351,08 EUR (sissenõutav täies ulatuses) ning viivis 506,26 EUR. Samuti on lepingu nr JOR13-4708 järgi saamata jäänud tulu kokku 1189,69 EUR ning viivis 12,32 EUR. Vaidlust ei ole selles, et hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ on liisinglepingud 11.06.2014.a. üles öelnud, sest kostjad ei ole tähtaegselt kokkulepitud makseid tasunud. Lepingute üldtingimuste punkti 8.6 ja 8.6.1 alusel võib rendileandja lepingu erakorraliselt üles öelda, kui rentnik on viivituses vähemalt ühe kuumakse tasumisega osaliselt või tervikuna ja ei ole võlgnevust tasunud 2 nädala jooksul peale kirjaliku nõude saamist.
101 lg 1 p 4 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles.
lg 1 alusel võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
p 6 kohaselt võlasuhe lõpeb mh lepingu ülesütlemisega, seetõttu on poolte vahel peale lepingute ülesütlemist lepingulised võlasuhted lõppenud.
lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lähtutakse kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. 11.06.2014.a. on üles öeldud lepingud nr JOR13-4596 ja nr JOR13-4708, millest on kostja I jätnud tasumata järgmised liisingueseme omandamiseks ettenähtud maksed: 1) lepingu nr JOR13-4708 alusel 1189,69 eurot tasumata osamakseid ja viivis 12,32 eurot; 2) lepingu nr JOR13-4596 alusel 1608,10 eurot tasumata osamakseid ja viivis 506,26 eurot. Eelnimetatud osamaksetest on juba maha arvestatud asjade maksumus, mis on hageja poolt enampakkumisel müüdud. Rendilepingu nr JOR13-4596 järgne rendiese (espressomasin Magister) müüdi hinnaga 156,67 + käibemaks (km-ga 188,00 €). Lepingu nr JOR13-4708 järgne paellapann: 1) GS 720 müüdi lõpuks hinnaga 203,33 + käibemaks (km-ga 244 €) ja 2) GS 960 müüdi lõpuks hinnaga 295,83 + käibemaks (km-ga 355,00 €). Lepingu nr JOR13-4712 järgne kohvikumööbel müüdi eraldi esemete kaupa kokku hinnaga 710,83 + käibemaks (km-ga 853 €). Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel (
Kohus on teinud 24.11.2015.a. eelistungil kostjatele ettepaneku esitada enda seisukoht, mis oli asjade tegelik turuväärtus hetkel, kui need hagejale tagastati. Kostjad endapoolseid seisukohti ja tõendeid asjade väärtuste osas ei esitanud, seetõttu lähtub kohus tasumata osamaksete arvestamisel enampakkumise tulemustest. Hageja on kohtule edastanud e-kirjad kostjatele 19.03.2015.a. ja 02.04.2015.a, millega on kostjatele antud võimalus tutvuda asjade hindamisakti ja korraldatava müügi koha ja viisiga, seetõttu on kohtu hinnangul 6 2-15-12883 kostjad ka piisavalt kaasatud asjade müügiprotsessi, sest neile oli tagatud võimalus selles osaleda. Allkirjastatud lepingud nr JOR13-4596 ja nr JOR13-4708 ei sisalda jääkväärtuse kohta kokkulepet. Poolte kokkulepe seisnes selles, et kosta I maksab ära kõik osamaksed, mis on olnud vajalikud liisingueseme soetamiseks (üldtingimuste p.-d 1.2.3, 1.2.4.), seetõttu tuleb kostjal I tasuda kõik maksed, mis seonduvad liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Varasemad pakkumused, mis on tehtud kolmanda isiku Nord Varaliising OÜ poolt ei oma asjas tähtsust, sest kostjad ei ole nimetatud äriühinguga liisingulepinguid sõlminud. Hageja on nõudnud kostjatel solidaarselt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivis välja mõistmist summas 518,58 eurot ning alates 01.09.2015.a kuni võla tasumiseni välja mõista viivis 0,15% päevas sissenõutavalt võlalt arvestatuna põhivõlalt summas 1928,48 eurot.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisinglepingu üldtingimuste p 5.1 alusel kohustub rentnik maksete tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% päevas.
lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lepingu nr JOR13-4708 alusel on arvestatud viiviseid summas 12,32 eurot, so perioodi 22.07.2015.a. kuni 31.07.2015.a. (127,20€x0,15%x10 päeva) ja 01.08.2015.a. kuni 31.08.2015.a. (223,79€x0,15%x31 päeva) eest. Lepingu nr JOR13-4596 alusel on arvestatud viiviseid summas 506,26 eurot, so perioodil 14.08.2014.a. kuni 31.08.2015.a. eest (vt hagiavalduse lisa nr 5, võlgnevuse kujunemise tabel). Nimetatud viivised tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista ja alates 01.09.2015.a tuleb välja mõista viivis 0,15% päevas sissenõutavalt võlalt summas 1928,48 eurot kuni võla tasumiseni. 4.3. Tulenevalt
lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõuab, et kostjad hüvitaks hagejale ka müügiga seotud kulu. Oksjonite läbiviimise eest esitas ValueExpert OÜ 25.06.2015.a hagejale arve summas 370,00 EUR + käibemaks (arve nr 1943-2015). Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et liisingulepingu ülesütlemine oli tingitud kostjapoolsest lepingu rikkumisest. Üldtingimuste p 8.4. ja 8.8.2. kohaselt on liisinguvõtja kohustatud ülesütlemise korral hüvitama liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (vt RKTKo nr 3-2-1-112-06, p 9). Kohus leiab, et asjade müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud
4.
lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjalt II A. Puudersellilt välja mõistetavad võlgnevused ei ületa käendaja vastutuse piirmäära (lepingute p 7.7.), so lepingus nr JOR13-4596 summas 3450,95€ ja lepingus nr JOR13-4708 summas 4139,19€.
lg 1 ja
lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega tuleb eelnimetatud liisinglepingutest tulenevad võlgnevused kostjatelt Odysseus OÜ ja A. Puudersell´ilt solidaarselt hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks välja mõista. 7 2-15-12883 Hagihind
lg 1 teises lauses ettenähtud määras hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult päevas, kuni menetluskulu hüvitamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.