3-16-237/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-237 Haldusasi V.V. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja – V.V. Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmine RESOLUTSIOON Jätta V.V. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 2). ASJAOLUD
3. V.V. (taotleja) esitas 04.01.2016 Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla direktori 28.12.2015 käskkirjale nr 135, millega muudeti Tallinna Vangla kodukorra p 12.2 kolmandat lauset ja seletuskirja p 12.2 sõnastust. Kuna taotleja vaides esines puudusi, mis ei võimaldanud seda sisuliselt menetleda, anti talle puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva.
4. Taotleja esitas 13.01.2016 Tallinna Vanglale taotluse vaide menetlemise peatamiseks, kuna ta on pöördunud maakohtusse riigi õigusabi taotlusega.
5. Tallinna Vangla jättis 20.01.2016 kirjaga nr 5-15/16/5-5 taotleja vaidemenetluse peatamise taotluse rahuldamata ja märkis, et viidatud otsustust on võimalik vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, s.o vaideotsusega. Riigikohus märkis otsuses asjas nr 3-3-1-56-08, et kuigi haldusmenetluse üldregulatsioon ega ka haldusmenetluse ühte konkreetset alaliiki reguleeriva eriseaduse sätted otseselt ei käsitle menetluse peatamise võimalusi, on menetluse peatamine kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et menetluse peatamise otsus peab aitama kaasa asja õigele otsustamisele. Kuna vaidemenetlusele laieneb haldusmenetluse uurimispõhimõte ja haldusorgani selgitamiskohustus, saab igaüks ka õigusabi kasutamata esitada vaide sellest sõltumata, kas tal on vastavaid eriteadmisi ja kogemusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 78 kohaselt peab haldusorgan aitama kõrvaldada vaides puudused või andma isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. HMS § 6 järgi on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Kuivõrd 3-16-237 taotleja on esitanud haldusorganile vaide, on ta olnud suuteline oma õiguste kaitseks haldusorgani poole vaidega pöörduma. Asjaolu, et vaie on puudustega, ei tingi vajadust õigusabi korras õigusteadmistega esindaja määramiseks. Taotlejale on selgitatud vaide puudusi ja antud juhtnöörid nende kõrvaldamiseks. Seetõttu on perspektiiv vaidemenetluses riigi õigusabi saamiseks vähene ja vaidemenetluse peatamine ei ole põhjendatud.
6. Taotleja esitas 01.02.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse peatamiseks. Menetluse jätkamine ja otsuse tegemine võib kaasa tuua isikute õiguste ja huvide ülemäärase riive. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ls 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
8. Eeltoodust nähtuvalt saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule kas kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on taotleja pöördunud Tallinna Vangla poole vaidega, millest võib järeldada, et ta soovib vaidlustada Tallinna Vangla direktori 28.12.2015 käskkirja nr 135 osas, millega muudeti Tallinna Vangla kodukorra p 12.2 kolmandat lauset.
9. Esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada põhivaidluse tulemuslik lahendus juhuks, kui taotleja suhtes tehakse positiivne lahend. Käesolevas asjas on taotleja pöördunud vangla poole vangla kodukorra punkti muutmise tõttu ja sellest tulenevalt saaks ta esitada esialgse õiguskaitse taotluse üksnes põhivaidluse eesmärgist lähtuvalt ehk taotleda näiteks muudetud kodukorra punkti kehtivuse peatamist. Sellist nõuet kaebaja kohtule esitanud ei ole. Kaebaja taotleb haldusmenetluse käigus menetluse peatamist, kuid seesuguse nõudega kohtu poole pöördumist HKMS ette ei näe. Vaidluse ese on siiski kodukorras muudatuse kehtestamine ja sellest lähtuvalt peab esialgse õiguskaitse abinõu olema seotud otseselt kodukorra muutmisega. Vaidemenetluse peatamise taotlus seda kindlasti ei ole.
10. Haldusmenetluse peatamine või peatamata jätmine on menetlustoimingud, mida saab kohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, mitte iseseisvalt, antud juhul koos vaideotsusega. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Isegi kui tõlgendada esialgse õiguskaitse taotlust mh kaebusena menetlustoimingu peale, puudub taotlejal antud juhul sellise kaebuse esitamise õigus. Isegi kui vangla otsus vaidemenetlust mitte peatada on õigusvastane, ei too see vältimatult kaasa taotleja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Samuti ei nähtu taotleja mittemenetluslike õiguste rikkumist. Vangla on juhtinud taotleja tähelepanu vaides esinevatele puudustele ja andnud talle võimaluse need kõrvaldada. Vangla kodukorra vaidlustamine vaidemenetluses ei ole vaidlus, milles taotleja ei suudaks ilma professionaalse esindajata osaleda. Vangla peab lahendama vaide õigusaktidele tuginevalt olenemata sellest, kas taotleja on osanud õigetele normidele viidata. Samuti on vanglal haldusorganina HMS §-st 6 tulenev uurimiskohustus ja §-st 36 tulenev selgitamiskohustus. Seega ei jää taotleja õigused vaidemenetluses esindaja puudumise tõttu kaitseta. Kui vangla jätab taotleja vaide rahuldamata, on taotlejal õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Ka halduskohtumenetluses on kinnipeetavad suutnud 2