← Eesti

2-15-19572/4

Obsah (9)§ 3§ 372§ 371§ 657§ 659§ 5§ 363§ 168§ 171

Tsiviilasi nr 2-15-19572 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-19572 Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm,

§ 3

lg 1) ning hagiavaldus on selgelt perspektiivitu (

§ 372lg 2 p 1).

Hageja nõue tugineb lepingulisele võlasuhtele: hageja leidis, et kostja on tahtlikult rikkunud osa müügilepingu sõlmimise eelseid läbirääkimisi ning juba lepingueelsetel läbirääkimistel toimunud kohustuste rikkumist tuleb lugeda lepingu rikkumiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kostja on läbirääkimistel avaldanud ebaõigeid andmeid äriruumide üürilepingu kehtivusaja kohta, rikkudes VÕS § 14 sätestatud teavitamiskohustust. Hageja tõi samuti välja, et hageja esindaja omandas osaühingu osa üürilepingu esemel äritegevuse arendamise, s.o uue kohviku avamise ja pidamise eesmärgil teadmisega, et üürileping kehtib kuni 2018.a. Kahju tekkis seetõttu, et tegelikult on üürilepingu tähtaeg 31.01.2016.a, mistõttu hageja esindaja tehtud investeeringud ei tasu ära. Hagiavalduses nimetatud osa müügilepingust ega äriruumide üürilepingust ei tulene võlasuhet hageja ja kostja vahel. 04.09.2015.a sõlmitud Loverforfood osaühingu (praeguse ärinimega BOHEEM OÜ) osa müügilepingu pooled on kostja ja LE. Hageja ei olnud müügilepingu pool. Müügilepingu ese oli BOHEEM OÜ osa. Hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist, tuginedes lepingu, mille pool ta ei ole, rikkumisele kostja poolt. Hagejal ei saa olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet lepingu rikkumise tõttu, sest lepingueelsetest läbirääkimistest või osa müügilepingust ei tekkinud kostjale kui müüjale hageja ees kohustusi, mille rikkumisele hageja kahju hüvitamise nõudes tugineb. Lisaks on BOHEEM OÜ vaidlusaluse üürilepingu pool, mistõttu pidi äriühingule üürilepingu tegelik tähtaeg teada olema. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 3. Pärnu Maakohtu 31.12.2015.a määruse peale esitas hageja määruskaebuse, paludes tühistada Pärnu Maakohtu 31.12.2015.a määruse ning võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1151-14 selgitanud: „Jättes hagi

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (p 13)“. Maakohus on põhjendamiskohustust rikkunud sellega, et on kontrollinud hagi perspektiivikust vaid VÕS § 115 kohaldamise 2

(4)Tsiviilasi nr 2-15-19572 seisukohalt, mis eeldab poolte vahel lepingulise suhte olemasolu, ning on jätnud kontrollimata hagi õigusliku põhjendatust muudest asjakohastest õigusnormidest lähtuvalt. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-192-13 p-s 8 on kolleegium märkinud ka seda, et “

§ 371

lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada.

§ 371

lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega”. Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja rahalist nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõigluslikul alusel. Kui hagis esitatud asjaoludel saaks hageja nõude rahuldada muul õiguslikul alusel, tuleb hagi menetlusse võtta, et anda hagis esitatud asjaoludele õiguslik kvalifikatsioon ning välja selgitada hageja nõue (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-193-13 p 12). Ka punktis 13 jäi Riigikohtu tsiviilkolleegium varem väljendatud seisukoha juurde, et kui kohus leiab, et hagis esitatud rahalise nõude saab hagis esitatud asjaoludel rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab kohus selgitama välja hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta, kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel, kui üks nõude alus ei välistaks teist ning kui hageja ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta, missugusele nõude alusele ta tahab tugineda. Maakohus aga on keeldunud hagi menetlusse võtmast vaid põhjusel, et poolte vahel ei ole lepingulist suhet, mille tõttu ei kohaldu hagis märgitud VÕS §

  1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks kostja vastu on aga mitmeid aluseid, nii lepingulisi (kui sama osaühingu endise juhatuse liikmega) kui lepinguväliseid (nt VÕS § 1045 lg 1 p 7, 8). Isikute tsiviilõigused ja kohustused tekivad TsÜS § 5 järgi tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Näiteks, juhatuse liige, täites juhatuse liikme kohustusi, ei tekita äriühingule lepinguväliselt õigusvastaselt kahju, sest tal on äriühinguga lepingusarnane suhe. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (nt käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena ja selle suhte raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-08). Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-10). Juhatuse liikme kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisele kohaldub VÕS §
  2. Antud juhul tegutses kostja osa müügi ettevalmistamisel nii osa omanikuna kui ka osaühingu juhatuse liikmena.

§ 371

lg 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulude tekkimist sellise hagi menetlemisega, millega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud säte paneb kohtule kohustuse kaaluda, kas hagi tuleb menetlusse võtta või mitte. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Lahendades hagi menetlusse võtmist üksnes poole päevaga, ei ole kohus pööranud piisavat tähelepanu seadusest tulenevale kaalumiskohustusele. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb maakohtul asja uuesti läbi vaadates otsustada hagi menetlusse võtmine

§ 372

järgi ning seejärel hageja nõue kvalifitseerida ja anda hagejale vajaduse korral võimalus esitada võimalikke alternatiivseid õiguslikke aluseid ja neid selgitada. 4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-15-19572 Määruse põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 31.12.2015.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 659

ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. 6. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 3

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 5

lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 363

lg 1 alusel märgitakse hagiavalduses muuhulgas hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu, millise tõendiga tõendada soovitakse. Käesoleval juhul on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude. Nimetatud nõude alusena on hageja toonud välja, et kostja müüs OÜ BOHEEM osa LE-le, mille käigus esitas kostja LE-le valeandmeid üürilepingu kehtivuse osas ning varjas LE eest üürileandja plaane üürilepingu ese võõrandada ja üürilepingut mitte pikendada, samuti et nimetatud tegudest tulenevalt on hageja teinud üüriesemega seonduvaid kulutusi, mida hageja ei oleks teinud. Käesoleval juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et kuivõrd osa müügilepingu pooled olid LE ja kostja, ei saa hageja esitada nõudeid tulenevalt osa müügilepingu rikkumisest ning sellega seonduvatest lepingueelsetest läbirääkimistest. Maakohus on piisavalt ja õigesti põhjendanud, et hagiavalduses ei ole toodud asjaolusid, et hageja õigusi oleks rikutud. Maakohus ei pea põhjendavas osas kontrollima kõikvõimalikke nõudealuseid vaid ainult asjaoludele vastavaid nõudealuseid, mida on maakohus ka teinud. 7. Enda määruskaebuses on hageja palunud kohtul nõue kvalifitseerida, sh viidates kostja juhatuse liikme rollile ja võimalikule lepinguvälisele kahjule. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduses toodud asjaolud seonduvad kostja kui osa müüja käitumisega. Hagiavalduses ei ole toodud asjaolusid, et kostja oleks rikkunud juhatuse liikme kohustusi, mis põhjustasid osaühingule kahju. Käesoleval juhul on oluline eristada kostja rolli juhatuse liikme ja äriühingu ainuosanikuna. Osa ostjale valeandmete esitamine üürilepingu kehtivuse osas on tegu, mida saab toime panna kostja osanikuna. Kostjal kui juhatuse liikmel puudus kohustus avaldada osa ostjale andmeid hageja majandustegevuse kohta. Sama on ka üürileandja plaanide varjamisega. Seega, kuigi kohtul on küll kohustus hageja nõuded õiguslikult kvalifitseerida, on kohus seotud hageja ja kostja isikuga ning hagiavalduses toodud asjaoludega. Käesoleval juhul puudub õiguslik alus, et hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue kostja vastu hagiavalduses toodud asjaoludel kuuluks rahuldamisele ning seega jättis maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmata perspektiivituse alusel. Samuti ei nähtu hagiavaldusest asjaolusid, mille alusel võiks hagi kuuluda rahuldamisele kahju õigusvastase tekitamisena. 8.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud avaldaja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast.

§ 171

lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et hagejalt ei saa kulusid välja mõista, sest maakohus ei võtnud avaldust menetlusse ja ei kohustanud kostjat hagile ega määruskaebusele vastama, mistõttu ei saanud kostjal tekkida hüvitamisele kuuluvaid kulusid. Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.