← Eesti

2-15-113012/8

Obsah (5)§ 468§ 162§ 138§ 143§ 33

Tsiviilasi nr 2-15-113012 Hagi õigeksvõtul põhinev KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 3. november 2015, Tartu Kohtuma

§-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 6 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Sama seaduse § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli kindlustusvõtja, sõiduki omaniku OÜ Juno poolt tasumata kindlustusmakse. Samuti ei ole vaidlust kahju ning käsitluskulude suuruse ja väljamõistmise üle. Hageja nõue 2 551.13 euro väljamõistmiseks on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus ei määra kindlaks kohtuotsuse täitmise korda. Poolte kokkulepet maksegraafiku kohta ei ole kohtule esitatud. Kohtule ei ole teada kostja majanduslik olukord, mille tõttu kohus ei saa võtta seisukohta väljamõistetud summa ositi tasumise kohta. Menetluskulude jaotus

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud kanda kostjal. Kostjale on hageja nõudest teatatud enne maksekäsu kiirmenetluses kohtusse pöördumist (kostja seadusliku esindaja e-kiri 07.05.2014, tl 62). Kostja jätkas nõudele tervikuna vastuväidete esitamist ka maksekäsu kiirmenetluses (tl 8), seega ei saa väita, et kostja on hageja nõude koheselt õigeks võtnud ja hageja pöördumine kohtusse oli sellest tulenevalt põhjendamatu.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulu riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja tasutud riigilõiv 275 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 2

§ 143

p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulu muu hulgas ka tõlgikulu.

§ 33

lg 1 teise lause kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kohus on seisukohal, et hageja kulutus soomekeelsete dokumentide tõlkimiseks 77.70 euro eest oli asjakohane ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks 352.70 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.