Obsah (4)

§ 169§ 236§ 237§ 7432

Tsiviilasi nr 2-15-10234 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2015. a Tartu Tsiviilasja numbe

§ 169

lg 4 või 5 rikkumine, kuid politseile teatamata jätmine (

§ 236) ei ole sündmuskohalt põgenemine.

Edasi sõitmine võib olla sõiduki liigutamine

§ 169lg 6 tähenduses. LKindl

S § 53 lg 1 on esitatud kinnine loetelu. Lisaks ei nõustunud kostja tekitatud kahju suurusega ja leidis, et tekitatud kahju oli väiksem. Kostja esitas hinnapakkumise, mille kohaselt tehtud tööde hind oleks olnud 500 eurot ilma käibemaksuta. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 2 • • • • 11.01.2015 kell 23:16 toimus Tartus Ringtee 75 maja juures liiklusõnnetus, kus kostja juhitud sõiduauto BMW (registreerimismärk XXXX) sõitis vastu hoone seina (tl 20, 3550). Liiklusõnnetusega seotud kõne tehti hädaabinumbrile 12.01.2015 kell 01:06 (tl 71). Sõidukil oli õnnetuse hetkel hageja õiguseellase UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali antud liikluskindlustuse poliis nr 766683295 (tl 11-16, 22-23). Kannatada sai Lõunakeskus OÜ-le kuuluv hoone, mille remondikuludest on hageja hüvitanud Lõunakeskus OÜ-le 642 eurot (ilma käibemaksuta, tl 21, 24-27). Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 642 eurot liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 alusel.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1057 sätestab üldnormina, et mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Hageja on kostja eest tekitatud kahju hüvitanud LKindlS § 23 alusel. LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja tegi avarii (põhjustas kindlustusjuhtumi) ning lahkus sündmuskohalt. Avarii kohaks oli Tartus Lõunakeskuse parkimisplats Jyski kaupluse seina juures, kostja helistas kõnesalvestuse kohaselt politseile 1 tund 45 minutit hiljem Tartus Riia tänaval asuva politseimaja juurest. Hageja regressinõude lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida, kas kostja lahkus sündmuskohalt õigusvastaselt ja süüliselt. Seaduses nende mõistete selgitust esitatud ei ole.
3. Juhi tegutsemist liiklusõnnetuse puhul reguleerib liiklusseaduse (

) § 169, mille lõige 5 sätestab muuhulgas, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada või varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Liiklusseadus sätestab ka karistuse liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest (

§ 237), kuid ei täpsusta mõistet põgenemine.

Liikluskindlustuse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt „Käesolevat tagasinõude alust saab kindlustusandja kasutada siiski vaid juhul, kui kahju põhjustanud sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt süüliselt (s.t eelkõige põgenedes), mitte olukorras, kus liiklusõnnetuse asjaolud vormistamistati ebakorrektselt või sõidukijuhid lahkusid sündmuskohalt jättes õnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata. Kindlustusandja tagasinõudeõigus tekib näiteks olukorras, kus kahju tekitaja jäi esialgu tundmatuks (põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt), kuid hiljem põgenenud sõiduk ja sõidukijuht siiski tuvastatakse. Eraldi tuleks analüüsida sel juhul ka asjaolu, kas sõidukijuht sai liiklusõnnetuse 3 sündmuskohalt lahkudes üleüldse aru, et toimus liiklusõnnetus.“ (http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6e0f1d5b-ea7e-497d-b54a9ba467f6884d/Liikluskindlustuse%20seadus/). Liiklusseaduse seletuskirjas põgenemise mõistet selgitatud ei ole. Riigikohus on leidnud 28.11.2006 otsuses nr 3-2-1-105-06 p 11, 12, et „Hageja nõude aluseks on kostja poolt liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumine kehtivaid õigusakte rikkudes, s.o põgenemine liiklusõnnetuse sündmuskohalt

§ 7432mõttes.

Kuna karistusseadustiku § 32 lg 1 sätestab süüpõhimõtte, siis on põgenemine kõnealuses tähenduses süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt. /…/. 12. Kostja poolt

§ 7432

rikkumise tuvastamise seisukohalt ei oma tähtsust üksnes see, kas ta sai liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkudes aru oma tegevusest ja kas ta suutis oma tegusid juhtida.“ Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et iga sündmuskohalt lahkumine ei ole automaatselt õigusvastane ning süüline. Ka praegusel ajal ei saa eeldada, et igal isikul oleks kaasas mobiiltelefon, tahvelarvuti vms, millega oleks võimalik politsei kutsuda ilma sündmuskohalt lahkumata. Kohus leiab, et antud juhul ei tähenda sündmuskohalt lahkumine seda, et kostja lahkus õigusvastaselt ja süüliselt. Kostja on oma seletuskirjas kindlustusandjale selgitanud, et lahkumise põhjuseks oli šokiseisund. Kostja sõitis oma esimese äsja ostetud autoga ning pöördus politsei poole pärast maha rahunemist (tl 19). Häirekeskuse kõnesalvestusest (üles laetud KIS2 dokumentide lehele) nähtub samuti, et kostja sündmuskohalt lahkumise põhjuseks ei olnud soov põgeneda, vaid õnnetusest tekkinud šokk. Šokiseisund ei pea olema tingimata tuvastatud arstide poolt, vaid tegemist võib olla ka isiku enda hinnanguga. Piisab, kui see toob kaasa kostja võimetuse adekvaatselt käituda. Asjaolu, et õnnetuse põhjustas kostja juhitud sõiduk, ei tuvastatud politsei uurimise käigus, vaid seda tehti kostja enda ütluste põhjal. Kuna kostja pöördus ise mõistliku aja jooksul politsei poole, ei olnud tegemist süülise sündmuskohalt lahkumisega ja hagejal ei ole tekkinud regressi õigust. 6. Kohus leiab vastuseks hageja väitele, et 1 tund 45 minutit ei ole selline aeg, et kostja lahkumise eesmärgiks võiks pidada alkoholijoobe möödumist. Lisaks ei ole kostja vastu vaielnud sündmuse asjaoludele, s.h kahju tekkimisele.

§ 169

lg 5 toodu järgi on varalise kahju korral politseile teatamine oluline ainult juhul, kui tekib süü küsimus ning on oluline võimalikult täpselt tuvastada õnnetuse toimumise asjaolud. Praegusel juhul ei ole kostja lahkumine kahjude suuruse määramise seisukohalt oluline.

1. Kuna kohus leiab, et hagejal ei ole tekkinud LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõude õigust, jätab kohus hindamata tekkinud kahjude suuruse ning seda käsitlevad tõendid.
2. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kõik kulud jäävad hageja kanda, määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude suuruse. Vajadusel saab hageja kulud kindlaks määrata ringkonnakohus TsMS § 174 lg 5 alusel. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 412.80 eurot (s.h käibemaks) 4,3 tunni eest tunnihinnaga 80 eurot (+ käibemaks). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, 4 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja esindaja kulud on põhjendatud ja mõistlikud. Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele ning selgitavad seisukohad. Kuna praeguse seaduse kohaldamisel ei ole vaidlusaluse sätte osas siduvat Riigikohtu praktikat, tuli kostjal analüüsida eelnõude seletuskirja, otsida maakohtu ja ringkonnakohtu otsused, vaadata varasema seaduse kohta käivaid Riigikohtu lahendeid. Kostja on võtnud tehtud tööde kohta hinnapakkumise. Lisaks on kostja viidanud Kindlustuse vaidluskomisjonile. Kohus leiab, et kostja esindaja tööd sisuliselt hinnates on 4,3 tundi põhjendatud aeg. Kohus loeb eeltoodu alusel kostja põhjendatud menetluskuluks kokku 412.80 eurot (s.h käibemaks). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul kostja seda teha ei saa. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5