KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) §-le

1. Olenemata teenistuskohast oli abimetsaülema ametikohal töötamisel tegemist avaliku võimu ülesannete täitmisega. HALDUSKOHTU LAHEND
2. Tartu Halduskohtu 28.09.
3. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

§ 182

lg 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja töötas alates 01.01.1984 kuni 28.02.1992 Võru Metsamajandi Vastseliina metskonna abiülemana ega ka selles, et kaebaja töötas alates 02.03.1992 kuni 31.03.1997 Vastseliina metskonna abimetsaülemana ning alates 01.04.1997 kuni 31.12.1998 Misso abimetsaülemana.

§ 163

lg 1 kohaselt tuli töölepingu alusel tööle võetud ametniku teenistusse võtmine vormistada tagasiulatuvalt seaduse jõustumise päevast ümber nimetamise alusel teenistusse võetuks. Asja materjalidest nähtuvalt töötas kaebaja

-i jõustumise ajal (s.o 01.01.1996) Vastseliina metskonna abimetsaülemana ja tema töötamist ei ole

§ 163lg 1 alusel ümber vormistatud.

See ilmneb ka kaebaja tööraamatu kandest nr 18, millest nähtub tema töölepingu lõpetamine 30.06.2008, milliseks ajaks pidanuks

§ 163

lg 1 kohaselt olema tema töösuhe ammu teenistussuhteks ümber vormistatud, kui tegemist olnuks ametniku ametikohaga

tähenduses. Ükski tõend ei viita sellele, et kaebaja esindas abimetsaülemana avalikku võimu ja teostas avaliku võimu ülesandeid. Seega ei olnud kaebaja avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal avalikus teenistuses ja tema tööstaaži Võru Metsamajandi ega Vastseliina metskonna abimetsaülemana ei saaks arvestada avaliku teenistuse staaži hulka isegi juhul, kui nimetatud ametikoht oleks tööülesannete sisu silmas pidades võrdsustav Määruse nr 97 § 2 lg 1 punktis 7 nimetatud metsamajandi abimetsaülema ametikohaga. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. K.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja töötas ajavahemikul 10.01.1984 kuni 31.12.1998 määruses nr 97 nimetatud ametikohal. Metskonnad kuulusid kuni
2. aastani metsamajandite koosseisu, olles metsamajandi struktuuriüksusteks. Seega tuleb määruse nr 97 § 2 p-s 7 nimetatud abimetsaülema ametikohta mõista metsamajandi koosseisus olnud metskonna abimetsaülema ametikohana. Kuna perioodil 02.03.1992 kuni 31.12.1998 töötas kaebaja varasemaga võrreldes samal ametikohal ja täitis endisi tööülesandeid, siis tuleks seda lugeda töötamiseks määruse nr 97 § 2 lg 1 punktis 7 nimetatud ametikohal. Senised Võru Metsamajandi metskondade töötajad vormistati ületoomise korras tööle moodustatud metskondadesse. Seega jäid töötajad sisuliselt samale ametikohale ning nende tööülesanded ei muutunud. Kaebaja jäi ka samale töökohale. Järelikult ei ole mõistlik, et töötades kogu aeg samal ametikohal ja täites samu ülesandeid, töötas kaebaja aastatel 1984 kuni 1992 avalikus teenistuses, aga 1992 kuni 1998 enam mitte. Kaebaja avalikus teenistuses töötamiseks tuleks lugeda ka kaebaja töötamise aeg metskonna abimetsaülemana ajal, mil metskonnad ei allunud enam metsamajanditele, vaid otse Eesti Metsaametile. Kaebaja töötas ka perioodil 01.01.1984 kuni 31.12.1998 avalikus teenistuses. Juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et metskonna abimetsaülema ametikoht ei ole määruses nr 97 otseselt nimetatud, ei tähenda see seda, et ametikoht ei vasta

§ 182lg 1 eeldustele.

Kuna metskonna abimetsaülema ametikoht sisaldus riikliku metsavalve töötajate ametikohtade loetelus, kaasnesid ametikohaga avaliku võimu volitused. Kaebaja esindas avalikku võimu ja täitis täitevvõimu ülesandeid. Ametikoha otsene nimetamata jätmine määruses nr 97 ei tähenda, et ametikoht ei 2 vasta

§ 182lõike 1 eeldustele.

Kaebaja töötas avalikus teenistuses perioodil 01.01.1984 kuni 31.12.1998, siis oli ta avalikus teenistuses ka

-i jõustumise ajal 01.01.1996. aastal. Määruses nr 97 nimetatud asutuste töötajaid ei nimetatudki

-i jõustumisel avalikku teenistusse. Kaebaja oli

-i jõustumise ajal avalikus teenistuses ning ümbervormistamine ei oma

§ 182lg 1 kohaldamisel tähtsust.

Lisaks on kaebaja seisukohal, et määrus nr 97 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see otseselt ei nimeta metskonna abimetsaülema ametikohta.

1. Sotsiaalkindlustusamet palub jätta K.K. apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt nõustub vastustaja Tartu Halduskohtu 28.09.
2. a otsuses toodud seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.

§ 182

lg 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.

jõustus 01.01.1996. Vastavad loetelud ametiasutustest ja ametikohtadest kehtestati

§ 182

lg-te 2 ja 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse määrusega, sh Vabariigi Valitsuse 19.03.

1. a määrusega nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka.“
2. Ekslik on kaebaja seisukoht, et tema suhtes tuleks analoogia alusel kohaldada Vabariigi Valitsuse 19.03.
3. a määruse nr 97 § 2 lõike 1 punkti
4. Nimetatud säte laieneb üksnes abimetsaülema ametikohtadele metsamajandites või riigimetsamaade talitustes. Metskondade osas loetakse avaliku võimu ülesannete täitmist eeldanud ametikohtadeks määruse nr 97 § 2 lg 5 kohaselt aga üksnes metsaülem, metsnik ja metsavaht. Seega metskonna abimetsaülema ametikohal töötamise aega avaliku teenistuse staaži hulka arvata ei saa. Lisaks tuleneb

§ 182

lg-st 1 ja määruse nr 97 § 3 lg-st 1 nõue, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik on avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (01.01.1996) teenistuses.

§ 163

lõike 1 kohaselt tuli töölepingu alusel tööle võetud ametniku teenistusse võtmine vormistada tagasiulatuvalt seaduse jõustumise päevast ümber nimetamise alusel teenistusse võetuks. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et K.K. töötas 01.01.1984 kuni 28.02.1992 Võru Metsamajandis Vastseliina metskonna abimetsaülemana ja 02.03.1992 kuni 31.03.1997 Vastseliina metskonna abimetsaülemana ning alates 01.04.1997 kuni 31.12.1998 Misso metskonna abimetsaülemana. Asja materjalidest nähtuvalt töötas kaebaja

-i jõustumise ajal (s. o 01.01.1996) Vastseliina metskonna abimetsaülemana ja tema töötamist ei ole

§ 163lg 1 alusel ümber vormistatud.

See ilmneb ka kaebaja tööraamatu kandest (tl 8 pöördel). Seega ei olnud kaebaja avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal avalikus teenistuses ja tema tööstaaži Võru Metsamajandi Vastseliina abimetsaülemana ei saaks arvestada avaliku teenistuse staaži hulka isegi juhul, kui nimetatud ametikohad oleks tööülesannete sisu silmas pidades võrdsustatavad määruse nr 97 § 2 lg 1 p-is 7 nimetatud metsamajandi või riigimetsamaade talituse abimetsaülema ametikohaga. 3 Ka senisest kohtupraktikast tulenevalt ei olnud isik avalikus teenistuses, kui teda ei nimetatud vastavalt

§ 163lg-le 1 teenistusse.

Kui isikut ametisse ei nimetatud, siis teenistussuhet ei tekkinud. Siinkohal ei ole määravad kaebaja väited selle kohta, et tema poolt täidetud tööülesanded olid samuti omased avaliku võimu teostamisele. Avalik-õiguslikke ülesandeid saavad teatud juhtudel täita ka avalikus teenistuses mitteolevad isikud.

1. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on kohaldatav Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.
2. a otsuses haldusasjas nr 3-08-186 toodud seisukoht, mille kohaselt ei saa halduskohus tuvastamiskaebuse (avalik-õigusliku suhte tuvastamine, so isiku töötamine avalikus teenistuses

-i jõustumise hetkel) lahendamisel asuda ise haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Viidatud otsus jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 03.12.

1. a määrusega, sest kaebaja kassatsioonkaebusele ei antud menetlusluba selle ilmse põhjendamatuse tõttu. Mis puudutab kaebaja viidet 30.09.
2. a lahendile haldusasjas nr 3-08-185, siis pärast seda halduskohtu lahendit, mis jõustus edasikaebamata, on kohtupraktika muutunud (haldusasi nr 3-08-186 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-07-1233). Lähtudes eeltoodust ei ole enam asjakohane tugineda kohtupraktika osas halduskohtu 30.09.
3. a kohtuotsusele haldusasjas nr 3-08-185, millele on muuseas viidanud ka 30.09.
4. a lahendi teinud kohus ise 08.07.
5. a haldusasjas nr 3-08-2661 tehtud lahendis, millega jäeti käesoleva lahendiga analoogselt rahuldamata isiku taotlus arvata tema töötamine metskonnas abimetsaülemana avaliku teenistuse staaži hulka. Viimatinimetatud lahend on jõustunud, kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 03.11.
6. a otsusega isiku apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kassatsioonkaebust ei esitatud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega nagu tunnistaks kaebaja tegelikku staatust avaliku teenistujana keskkonnaministeeriumi 02.06.
7. a arvamus nr 1-8/3633-2 (tl 35-36). Antud arvamuses on leitud, et kehtiva õiguse alusel ei ole võimalik kaebaja töötamist metskonna abimetsaülemana lugeda avalikus teenistuses töötamiseks.
8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses toodud väitega, et käesoleval juhul esinevad alused määruse nr 97 kohaldamata jätmiseks, kuna tegemist on võrdsuspõhiõiguse rikkumine PS § 12 mõttes. PS § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Sellest tulenevalt tuleb kõiki ühesugusesse gruppi kuuluvaid isikuid kohelda samamoodi.

§ 163

lg 1 kohaselt kahe kuu jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumisest, vormistatakse töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse võetuks tagasiulatuvalt, alates seaduse jõustumise päevast. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja suhtes ei ole sellist otsust vastu võetud.

§ 182

lg-d 2 ja 3 andsid Vabariigi Valitsusele volituse võtta vastu ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvestatakse

§-de 153 p 1 ja 182 lg 1 alusel avaliku teenistuse staaži hulka. Määruses nr 97 § lg-s 5 ei ole ära toodud metskonna abimetsaülema töökohta, vaid seal on märgitud ainult metsaülema, metsniku ja metsavahi ametikoht. Järelikult on täitevvõim leidnud, et abimetsaülema ametikoht ei eeldanud avaliku võimu ülesannete täitmist ja seega on kõikides metskondades töötanud abimetsaülemad jäetud ilma õigusest saada seal töötamise eest avaliku teenistuse staaži. Seega ei ole tegemist ainult kaebaja suhtes toimepandud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ja puudub alus määruse nr 97 kohaldamata jätmiseks. 11. Eelneva põhjal jääb K.K. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.09.2011. a otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi