Obsah (8)

§ 113§ 635§ 78§ 76§ 100§ 101§ 637§ 82

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2016, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-15-14049 Tsiviilasi OÜ Cratoni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 4671 eurot alates 23.

jaanuarist 2016 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa.

1. Jätta menetluskulud Marju Martinsoni kanda.
2. Määrata Cratoni OÜ menetluskulude suuruseks 930 eurot.
3. Välja mõista Marju Martinsonilt Cratoni OÜ kasuks menetluskuludena kokku 930 (üheksasada kolmkümmend) eurot, millest 450 eurot moodustab riigilõiv ja 480 eurot õigusabikulu.
4. Välja mõista Marju Martinsonilt Cratoni OÜ kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD OÜ Cratoni esitas 22.09.2015 Tartu Maakohtule Marju Martinsoni vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4671 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1052.41 eurot, alates 21.09.2015 viivis

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni kohtotsuse tegemiseni ning alates kohtuotsuse tegemisest

§ 113lg-s 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt oma korteriomandile XXXX juurde lisatud ruumi väljaehitamise jaoks elamu pööningukorrusel vana katuse renoveerimistööd. Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu. Tööd valmisid lõplikult

1. a detsembriks, mille kohta koostati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Tööde maksumuseks oli kokku 7671.38 eurot, millest on tasutud 3000 eurot ja tasumata oli 4671 eurot. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole sooviga raha kätte saada. Kostja ei ole tasumisest küll keeldunud, kuid ta viitab pidavalt raha maksmiste takistustele. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 08.12.2012, hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 1052.41 eurot. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt tellis katuse renoveerimise Stefec Grupp OÜ, mitte Marju Martinson. Hageja on esitanud Stefec Grupp OÜ-le kaks arvet kokku 7254.82 euro tasumiseks, millest Stefec Grupp OÜ on tasunud 3000 eurot. 29.04.2015 on hageja edastanud eelpool toodud arved nr 107 ja nr 64 veelkord Stefec Grupp OÜ e-mailile. Stefec Grupp OÜ on korduvalt tunnistanud oma võlgnevust Cratoni OÜ ees, maksmine on viibinud seoses tööpuudusega ehitussektoris. Hageja jäi nõude juurde, leides, et kostjaks on M. Martinson, mitte osaühing. Elamu, milles hageja töid teostas, kuulub kaasomandina ka kostjale ja ainult tema sai töö tellida. Vastuvõtuaktiga on tõendatud, et töö tellija oli M. Martinson. Hageja esitas 07.12.2012 arve kostjale kuuluvale osaühingule, sest kostja soovis, et tema eest tasub arve osaühing. Kuna võlaõigusseadus seda võimaldab, nõustus hageja kostja ettepanekuga. 01.09.2013 esitas hageja arve kostjale. See arve on tasumata. Kohtuistungil avaldas kostja, et võlgnik on Stefec Grupp OÜ ja maja elanikud ei ole maksnud Stefec Grupp OÜ-le vastavalt nende vahel sõlmitud lepingule. Hageja esindaja jäi selle juurde, et poolte vahel on lepinguline suhe ning kolmas isik võib maksta tellija eest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel. 2 Kohtumenetluse pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:
2. Marju Martinsonile kuulus XXXX suurusega 39,2 m2 (registriosa nr XXXX), alates 04.08.2011 elu- ja mitteeluruum suurusega 69,5 m
4. Hageja teostas suulise töövõtulepingu alusel XXXX elamu pööningukorrusel vana katuse renoveerimistööd.
5. Renoveerimistööde maksumuseks kujunes 7671.38 eurot, millest on hagejale tasutud 3000 eurot, tasumata on 4671 eurot.

§ 635

lg 1 kohaselt Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööde tellijaks oli Marju Martinson või Stefec Grupp OÜ, mida esindas M. Martinson. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-79-14 p-s 12 asunud seisukohale, et TsÜS § 116 lg 2 kohaldamine eeldab, et majandus- või kutsetegevuses teise isiku nimel tehingu tegemisel peab olema tehingu teisele poolele äratuntav, millise teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses isik tegutseb. Seetõttu tuleb kostjal tõendada, et ta ei sõlminud lepingut enda nimel, vaid esindas juriidilist isikut. Kostja on oma väite, et hagejal on lepinguline suhe Stefec Grupp OÜ-ga, tõendamiseks esitanud 07.12.2012 arve nr 107 ja 01.09.2013 arve nr 64, milles maksjaks on märgitud Stefec Grupp OÜ. Hageja väitel, kuna kostja soovis, et tema eest tasuks arve osaühing, siis hageja soostus.

§ 78

lg 1 järgi võib võlgniku eest kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Arve ei tõenda arve saaja kohustust see tasuda, kui poolte vahel puudub lepinguline suhe. Seega ei tõenda asjaolu, et arvel oli maksjana nimetatud Stefec Grupp OÜ ja et Stefec Grupp OÜ on raha osaliselt tasunud, seda, et töö tellijaks oli Stefec Grupp OÜ. Hageja on esitanud 07.12.2012 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 10), mille on allkirjastanud töö tellijana Marju Martinson. Samuti puudub vaidlus asjaolu üle, et Marju Martinsonile kuulus kinnisasi majas, mille katust renoveeriti ning just Marju Martinsonile kuuluva kinnisasja pindala suurenes pööninguruumi võrra (väljatrükk tl 8). Kohus leiab, et eeltoodu alusel on põhjendatud ja tõendatud hageja seisukoht, et töö tellis M. Martinson. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis olevat väidetavat lepingut kinnistu XXXX kaasomanike ja OÜ Stefec Grupp vahel ei eksisteeri, vastavalt kostja kinnitusele. Seega on tõendamata ka kostja väide selle kohta, et OÜ Cratoni tegi alltöövõtu korras tööd OÜ Stefec Grupp poolt kaasomanikega sõlmitud lepingu täitmiseks. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi on esitatud õige kostja vastu.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 637

lg 4 kohaselt Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Ehituses on tavapärane, et töö antakse üle üleandmis-vastuvõtmise aktiga, nagu käesoleval juhul ka tehti. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et aktis fikseeritud tööd on tegemata või tehtud töö on puudustega. 3

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja on kohtule esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve nr 64, 01.09.2013 (tl 11), millel on arve maksmise tähtajaks märgitud 7 päeva. Seega oli maksekohustuse täitmise viimaseks päevaks 8. september 2013. Tähtaeg on mõistlik, sest juba 07.12.2012 on M. Martinson allkirjastanud OÜ Cratoni tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub tehtud tööde maksumus 7671 eurot, millest on akti koostamise ajaks tasutud 3000 eurot. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 4671 eurot.

§ 113

lg 1 esimese lause kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised tasumata põhivõlalt seaduses sätestatud määras kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Hageja on viiviseid arvestanud alates 8.12.2012. Tasu maksmise tähtaega tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist ei nähtu. Kohus on seisukohal, et kohustus muutus sissenõutavaks kostjale esitatud arve nr 64, 01.09.2013 tasumise tähtaja saabumisel. Hageja viivisenõue ajavahemiku eest 8.12.2012 kuni 8.09.2013 tuleb jätta rahuldamata. Kostja on tasumisega viivituses alates 9. septembrist 2013.

§ 113

lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus arvestab viivised 4671 eurolt välja vastavalt TsMS § 367 teisele lausele kindla summana alates 09.09.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni järgmiselt: Alguskuupäev Lõppkuupäev Põhivõlg 09.09.2013 01.01.2014 01.07.2014 01.01.2015 Kokku 31.12.2013 30.06.2014 31.12.2014 22.01.2016 4671 4671 4671 4671 Viivise määr (aastas) 8,5% 8,25% 8,15% 8,05% Viivitatud päevi Viivis (€) 113 181 183 386 122.92 191.09 190.87 397.65 902.53 Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 4 671 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 902.53 eurot ning alates 23. jaanuarist 2016 sissenõutavaks muutuv viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid koos väljamõistetud viivisega mitte rohkem kui 4 671 eurot. 6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab 4 menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulud on esitatud taotluse kohaselt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 450 eurot ja õigusabi kulu 480 eurot (käibemaksuta), kokku 930 eurot. Hagejale osutatud õigusabi maht kokku 4 tunni ulatuses on mõistlik ja põhjendatud. Õigusabi tunnihind 120 eurot on vastavuses kohtupraktikaga. Arvestades hagi rahuldamist tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, tulenevalt TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust. Kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 930 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõistetavalt menetluskulult viivise väljamõistmist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Esitatud taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5