3-11-1416/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. september 2012, Tartu 3-11-1416 A.S. kaebus Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 25.02.
2. a otsuse nr 2275 tühistamiseks ning avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 28.11.
3. a otsus A.S. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja A.S. , esindaja advokaat Veikko Puolakainen Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet Kaasatud haldusorgan Keskkonnaministeerium RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. novembri
5. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. A.S. esitas 12.01.2010 Tartu Pensioniameti Võru klienditeenindusele avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Tartu Pensioniameti 20.01.
7. a otsusega nr 200908-1 avaldus rahuldati ja kaebajale määrati alates 31.10.2009 soodustingimustel vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 3 alusel eluaegselt summas 7018 krooni (448,53 eurot) kuus, sh pensionilisa 25 % avaliku teenistuse staaži eest.
8. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroo 25.02.
9. a otsusega nr 2275 otsustati mitte arvestada alates 01.03.2011 kaebaja pensionistaaži hulka avaliku teenistuse staaži. Otsuse kohaselt ei olnud A.S. 01.01.1996 seisuga, töötades Kubja metskonnas abimetsaülemana, avalikus teenistuses, mille tõttu ei saa avaliku teenistuse staaži hulka arvata ka töötamist enne 01.01.
11. A.S. esitas 08.06.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 25.02.
12. a otsuse nr 2275 tühistamiseks ning pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikub pensioniameti 25.02.
13. a otsus tema subjektiivset õigust saada seaduses ettenähtud alustel ja korras riiklikku pensionilisa 25 % avaliku teenistuse staaži eest. Kuigi abimetsaülemat ei ole Vabariigi Valitsuse 19.03.
14. a määrusega nr 97 kinnitatud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelus, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, täitis kaebaja faktiliselt avaliku võimu ülesandeid. Kaebaja oli avaliku teenistuse seaduse (ATS) jõustumisel ATS-i mõttes avalikus teenistuses ning abimetsaülemana olid tal metsavalvetöötaja õigused ja kohustused. Kaebaja palub lugeda tuvastatuks, et ta töötas avaliku teenistuse seaduse jõustumise hetkel (so 01.01.1996) Kubja metskonna abimetsaülemana avalikus teenistuses ja seetõttu on tal õigus riikliku vanaduspensioni suurendamisele ATS § 57 lg 2 alusel.
15. Tartu Halduskohtu 28.11.
16. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei nimetatud kaebajat, kes töötas sel hetkel Kubja metskonnas abimetsaülemana, ATS-i jõustumisest kahe kuu jooksul ATS § 163 lg 1 alusel teenistusse, mistõttu ei olnud kaebaja sellel ajal avalikus teenistuses. Vabariigi Valitsusel on vastavalt ATS § 182 lg-le 3 otsustuspädevus ametikohtade loetelu osas, millel töötatud aeg loetakse avaliku teenistuse staaži hulka. Vabariigi Valitsuse 19.03.
17. a määruse nr 97 § 2 lg-s 5 on toodud ammendav loetelu metskondade ametikohtadest, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist – so metsaülem, metsnik ja metsavaht. Metskonna abimetsaülema ametikoht Vabariigi Valitsuse 19.03.
18. a määrusega nr 97 kinnitatud loetelus puudub ning seadusega ei ole antud kellelegi volitust seda loetelu täiendada. Asjaolu, et abimetsaülema töökohustused eeldasid avaliku võimu teostamist, ei anna kohtule alust nimekirja täiendada. Vastustaja poolt ei ole rikutud ka kaebaja õiguspärast ootust ja usaldust, et haldusakt kehtima jääks. Antud juhul ei ole kaebajalt varasemalt väljamakstud summasid tagasi nõutud, st otsus ei ole tehtud tagasiulatuvalt. Vaidlustatud otsus on õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
19. A.S. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt saab metskonna abimetsaülemana töötamist lugeda samaväärseks teiste Vabariigi Valitsuse 19.03.
20. a määruses nr 97 loetletud ametiisikutega (määruse §-id 2 lg 1 p 7 ja 2 lg 5), kuna tema tegelik töö ei erinenud millegi poolest nimekirjas loetletud ametikohtade tööst. Kaebaja täitis ATS jõustumisel faktiliselt avaliku võimu funktsioone ning sai palka riigieelarvelistest vahenditest. Sõltumata asjaolust, et metskonna abimetsaülema ametikohta otsesõnu määruses nimetatud ei ole, saab teda lugeda avalikuks teenistujaks tema sisulistest ametiülesannetest lähtuvalt. Kohtupraktika kohaselt on riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p-s 3 nimetatud avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, mis 2 kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus jättis välja selgitamata, kas vaidlusalune avalikõiguslik suhe konkreetsel ajahetkel esines. Teises kohtuasjas tehtud kohtulahend ei oma antud asjas siduvat õiguslikku tähendust, mistõttu halduskohtu viide Tallinna Ringkonnakohtu lahendile asjas 3-07-1233 on põhjendamatu. Samas on kohtupraktikas analoogsetes asjades peetud võimalikuks kaebuse rahuldamist ning avalik-õigusliku suhte tuvastamist – vt haldusasi nr 3-08-
22. Sotsiaalkindlustusamet vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt nõustub vastustaja Tartu Halduskohtu 28.11.
23. a otsuses toodud seisukohtadega.
24. Keskkonnaministeerium vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus jätnud avalik-õigusliku suhte olemasolu välja selgitamata. Avalik-õiguslik suhe saab baseeruda vaid vastaval õigusnormil. Halduskohus on sellise õigusnormi puudumist piisava täpsusega selgitanud ning sellest tulenevalt asunud seisukohale, et kaebaja ei saanud olla ATS-i jõustumise ajal avalikus teenistuses. Metskonna abimetsaülemal kui riiklikul metsavalvetöötajal olid samasugused ametikohustused ja –õigused kui teistel riiklike metsavalvetöötajate nimekirja kantud ametite esindajatel, kuid vaid osad neist arvati seadusandja poolt nende isikute ringi, kelle varasem tööstaaž läheks arvesse avaliku teenistuse staažina pensioni suuruse arvutamisel. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et juhul, kui metskonna abimetsaülema ametikohta Vabariigi Valitsuse määruse nr 97 nimekirjas märgitud ei ole, siis ei saa ka kohus öelda, et see ametikoht seal nimekirjas olema peaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26. ATS § 182 lg 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. ATS jõustus 01.01.
27. Vastavad loetelud ametiasutustest ja ametikohtadest kehtestati ATS § 182 lg-te 2 ja 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse määrusega, sh Vabariigi Valitsuse 19.03.
28. a määrusega nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka.“ Ekslik on kaebaja seisukoht, et tema suhtes tuleks analoogia alusel kohaldada Vabariigi Valitsuse 19.03.
29. a määruse nr 97 § 2 lõike 1 punkti
30. Nimetatud säte laieneb üksnes abimetsaülema ametikohtadele metsamajandites või riigimetsamaade talitustes. Metskondade osas loetakse avaliku võimu ülesannete täitmist eeldanud ametikohtadeks määruse nr 97 § 2 lg 5 kohaselt aga üksnes metsaülem, metsnik ja metsavaht. Seega metskonna abimetsaülema ametikohal töötamise aega avaliku teenistuse staaži hulka arvata ei saa. 3 Lisaks tuleneb ATS § 182 lg-st 1 ja määruse nr 97 § 3 lg-st 1 nõue, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik on avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (01.01.1996) teenistuses. ATS § 163 lõike 1 kohaselt tuli töölepingu alusel tööle võetud ametniku teenistusse võtmine vormistada tagasiulatuvalt seaduse jõustumise päevast ümber nimetamise alusel teenistusse võetuks. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et A.S. töötas 01.01.2006 Kubja metskonnas abimetsaülemana ning tema töötamist ei ole ATS § 163 lg 1 alusel ümber vormistatud. See ilmneb ka kaebaja tööraamatu kannetest (tl 10-11). Seega ei olnud kaebaja avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal avalikus teenistuses ja tema tööstaaži Kubja metskonna abimetsaülemana ei saaks arvestada avaliku teenistuse staaži hulka isegi juhul, kui nimetatud ametikoht oleks tööülesannete sisu silmas pidades võrdsustatav määruse nr 97 § 2 lõike 1 p-is 7 nimetatud metsamajandi või riigimetsamaade talituse abimetsaülema ametikohaga. Ka senisest kohtupraktikast tulenevalt ei olnud isik avalikus teenistuses, kui teda ei nimetatud vastavalt ATS § 163 lg-le 1 teenistusse. Kui isikut ametisse ei nimetatud, siis teenistussuhet ei tekkinud. Siinkohal ei ole määravad ka kaebaja väited selle kohta, et tema poolt täidetud tööülesanded olid samuti omased avaliku võimu teostamisele. Avalik-õiguslikke ülesandeid saavad teatud juhtudel täita ka avalikus teenistuses mitteolevad isikud.
31. Lisaks eeltoodule on halduskohus põhjendatult viidanud analoogses asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusele haldusasjas nr 3-07-1233 ja sellele, et ATS § 182 lg 3 kohaselt kehtestab ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi
32. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsus määrusega ning ATS-ist ei saa järeldada, et valitsusele tehti kohustuseks kehtestada üksnes näitlik või lahtine loetelu. Selliseks tõlgenduseks ei anna alust ka määrus nr 97 ise, mis nimetab konkreetsed asutused ja ametikohad neis asutustes, millistel töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Seega saanuks käesoleval juhul kaebuse rahuldada üksnes juhul, kui asutus, kus kaebaja töötas ja ametikoht, mida kaebaja täitis, sisalduksid määruse nr 97 vastavas nimekirjas. Vaidlust pole selle üle, et ei asutust, kus kaebaja töötas ega ka kaebaja ametikohta (metskonna abimetsaülem) nimekirjas ei nimetata. Riigil on lai otsustusruum otsustamaks, millistel ametikohtadel töötamist võrdsustada avaliku teenistusega vastava staaži arvesse võtmise mõttes ja millistel mitte. Seadusandja otsustus pensioni sätestamisel ei saa kaasa tuua kõigi üksnes sama nimetusega ameti- või töökohtadel töötanud isikute ootust pensionilisa saamiseks.
33. Nagu juba märgitud, on käesoleval juhul kohaldatav ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.
34. a otsuses haldusasjas nr 3-08-186 toodud seisukoht, mille kohaselt ei saa halduskohus tuvastamiskaebuse (avalik-õigusliku suhte tuvastamine, so isiku töötamine avalikus teenistuses ATS-i jõustumise hetkel) lahendamisel asuda ise haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Viidatud otsus jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 03.12.
35. a määrusega, sest kaebaja kassatsioonkaebusele ei antud menetlusluba selle ilmse põhjendamatuse tõttu. Mis puudutab kaebaja viidet 30.09.
36. a lahendile haldusasjas nr 3-08-185, siis pärast seda halduskohtu lahendit, mis jõustus edasikaebamata, on kohtupraktika muutunud (viidatud haldusasjad nr 3-08-186 ja 3-07-1233 Tallinna Ringkonnakohtu lahend). Lähtudes eeltoodust ei ole enam asjakohane tugineda kohtupraktika osas halduskohtu 30.09.
37. a kohtuotsusele haldusasjas nr 3-08-185, millele on muuseas viidanud ka 30.09.
38. a lahendi teinud kohus ise 08.07.
39. a haldusasjas nr 3-08-2661 tehtud lahendis, millega jäeti käesoleva lahendiga analoogselt rahuldamata isiku taotlus arvata tema töötamine metskonnas abimetsaülemana avaliku teenistuse staaži hulka. Viimatinimetatud lahend on jõustunud, kuna Tallinna 4 Ringkonnakohus jättis oma 03.11.
40. a otsusega isiku apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kassatsioonkaebust ei esitatud.
41. Eelneva põhjal jääb A.S. 28.11.
42. a otsus muutmata. Einar Vene apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu Agu Timmi 5 Maili Lokk