← Eesti

3-10-1478/70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Agu Timmi

  1. aprill 2013, Tartu 3-10-1478 Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 22.12.
  2. a käskkirja nr 6-3/2876-D õigusvastasuse tuvastamiseks ja selle käskkirja alusel kartseris viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 000 krooni (s.o 6391,16 eurot) Tartu Halduskohtu 13.02.
  3. a otsus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 13.02.
  4. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
  5. maini
  6. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Viru Vangla 22.12.
  8. a käskkirjaga nr 6-3/2876-D määrati A. Streltsovile 17 ööpäeva kartserit vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1, Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1; 8.1.3; 8.2.4 ning vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt pani kaebaja 28.11.2009 kella 11.15 ajal toime distsipliininõuete rikkumise, mis väljendus selles, et P-hoone kartserosakonna kambris nr 1274 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära isiklike kirjade vahelt ristsõnaajakirjad, peegel ja heledast metallist küünetangide detail küüneviiliga. Asjade äravõtmisel muutus kaebaja agressiivseks ja suhtles vanglaametnikega kõrgendatud toonil, kasutades ebatsensuurseid ning solvavaid väljendeid.
  9. A. Streltsov esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 22.12.
  10. a käskkirja nr 6-3/2876-D õigusvastasuse tuvastamiseks ja selle käskkirja alusel kartseris viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 000 krooni (s.o 6391,16 eurot). Kaebajale tekitati õigusvastase käskkirja alusel mittevaraline kahju, sest kehvad kartseritingimused põhjustasid talle tervisekahjustusi. Lisaks rikkus vangla kaebaja õigusi sellega, et ei vastanud tema vaidele ja kahju hüvitamise taotlusele seaduses sätestatud tähtaja jooksul. HALDUSKOHTU LAHEND
  11. Tartu Halduskohtu 13.02.
  12. a otsusega jäeti A. Streltsovi kaebus rahuldamata. Käesoleva kaebuse puhul on tegemist kahju hüvitamise kaebusega. VangS § 1 1 lõikest 8 tulenevalt tuleb enne halduskohtusse kahju hüvitamise nõudes kaebuse esitamist läbida kohtueelne menetlus. Kaebaja ei ole kartserikambri mittenõuetekohasuse osas läbinud kohtueelset menetlust. Vanglale esitatud vaides ei ole kaebaja kordagi kartserikambri tingimustele ega sellest tingitud tervisekahjustustele osutanud. Seega ei saa ka kohus kaebaja väiteid kartserikambri nõuetele mittevastavusest tingitud kahju tekitamise osas läbi vaadata, seda sõltumata sellest, millise käskkirjaga määratud karistust kaebaja alates 25.12.2009 kandma asus. Kohus jäi endiselt seisukohale, et 22.12.
  13. a käskkirja ei ole kaebaja suhtes täitmisele pööratud. Seega on põhjendamatud ka kaebaja väited, et ta on kartserikaristuse selle käskkirja alusel ära kandnud ning sellest tulenevalt ka väited, et kartseri tingimused tekitasid talle tervisekahjustusi. Põhjendatud on vastustaja väide, et kaebajal endal puudub ülevaade, millal ja milliste käskkirjade alusel ta on karistusi kandnud. Vastustaja ei pidanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust lahendama mitte 30 päeva jooksul, vaid kahe kuu jooksul. Antud juhul on vastustaja ka selle tähtaja ületanud, kuna on kaebaja kahju hüvitamise taotluse osas teinud otsuse alles 26.05.2010 a. Samas jäi kohus oma 05.10.
  14. a määruse p-s 4 esitatud seisukoha juurde, et kaebaja ei ole kahju hüvitamise kaebuses, tulenevalt vaide mittetähtaegsest läbivaatamisest, läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  15. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Tartu Halduskohus jättis rahvusliku vihavaenu tõttu kaebuse rahuldamata. Kohus rikkus kaebuse läbivaatamata jätmisega kaebaja õigusi ja vabadusi ning diskrimineeris teda ja alandas ta inimväärikust. Läbiotsimise käigus avastati kaebaja käest vanglas mittekeelatud esemed, milleks on sokid, aluspüksid, kalender, peegel, küüneviil ja hügieenisidemed. Vangivalvurid lõhkusid meelega ära kaebaja küüneviili. Kaebaja küsis rahulikul toonil, miks vangivalvurid võtsid ta asjad ära, aga vangivalvurid ei vastanud talle ja naersid. Seega rääkis kaebaja vangivalvuritega kõrgendatud toonil. Vangivalvurid väänasid kaebaja käsi ja lükkasid ta põrandale, mille tõttu said kaebaja käed, selg ja õlad haiget. Viru Vangla karistas kaebajat enda kaitseks. Kaebajal on olemas Viru Vangla käskkiri, mis tõendab, et ta on 17 päeva kartseris ära istunud. Lisaks on kaebajal olemas karistusregistri väljatrükid ja peaaegu kõigis neis on kirjas, et kaebaja on 17 ööpäeva kartseris ära istunud. Kaebaja on ka ringkonnakohtule oma määruskaebustega tõendanud seda, et ta ei ole lasknud mööda kaebuse esitamise tähtaega ning ringkonnakohus on selles osas kaebaja määruskaebused rahuldanud. Lisaks on kaebaja oma kaebusega pöördunud ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgi. Kaebaja on allunud vangivalvurite korraldustele. Vangivalvurid ei lubanud kaebajal rääkida tõtt, mida nad talle tegid. Samuti pole vangla andnud korduvate palvete peale kaebajale valvekaamerat, mis asub P-2 kambris nr
  16. Viru Vangla palub jätta A. Streltsovi apellatsioonkaebuse rahuldamata. 2 Tartu Halduskohtu 13.02.
  17. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja täielikult nõustub halduskohtule esitatud seisukohtadega, jääb nende juurde ning ei pea vajalikuks neid korrata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.02.
  19. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  20. Vaidlus apellatsiooniastmes käib jätkuvalt selle üle, kas kaebaja on talle 22.12.
  21. a käskkirjaga nr 6-3/2876-D määratud 17 päeva kartserikaristust ära kandnud ja kas tal on õigus nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja on vastustajale 30.12.2009 esitatud vaides (tl 7) kinnitanud, et ta on vaidlustatud käskkirja alusel määratud karistuse juba ära kandnud. Samas ei ole selline väide tõene, kuna 22.12.2009 määratud 17-päevast karistust ei olnud tal võimalik enne vaide esitamist ära kanda. Samuti nähtub kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste tabelist, et kaebaja poolt viidatud käskkirja ei ole täitmisele pööratud, kuna seal puudub karistuse täitmisele pööramise kuupäev (tl 85). Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja viibis ajavahemikul 27.12.200-02.01.2010 kartseris käskkirja nr 6-3/2811-D alusel. 02.01.-05.01.2010 viibis kaebaja kartseris käskkirja 6-3/2816-D alusel. 05.01.-21.01.2010 viibis kaebaja erinevates Ida Prefektuuri kambrites. 22.01.-01.02.2010 jätkas ta kartserikaristuse kandmist käskkirja nr 6-3/2816-D alusel. 01.02-05.02.2010 kandis ta karistust käskkirja nr 6-3/173-D alusel. 05.02.-09.02.2010 viibi kaebaja kartseris käskkirja nr 6-3/172-D alusel. 09.02.-21.02.2010 viibis kaebaja kartseris käskkirja nr 6-3/175-D alusel (tl 72-73). VangS § 101 lg 3 sätestab, et vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Käesoleval juhul on viidatud tõendite alusel tõendamist leidnud, et vaidlusaluse käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristust ei ole kaebaja puhul täitmisele pööratud. Seega puudub kaebajal õigus nõuda ka mittevaralist kahju kartseris viibimise eest ja halduskohus on õigesti jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata. Ka kaebaja muud apellatsioonkaebuses loetletud asjaolud ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kuna kaebajal puudub mittevaralise kahju puudumisest ja Viru Vangla 22.12.2009.a käskkirja nr 6-3/2786-D täitmata jätmisest tulenevalt põhjendatud huvi selle käskkirja osas tuvastamiskaebuse esitamiseks, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukohta njimetatud käskkirja õigusvastasuse kohta. Maili Lokk Madis Ernits 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.