Obsah (8)

§ 187§ 173§ 174§ 162§ 138§ 144§ 175§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2015. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-1048

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 23-27). Hagiavalduse kohaselt rentis hageja ajavahemikul 6.04.2014-5.05.2014 kostjale veoauto Scania registreerimismärgiga XXXX. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma lisaks renditasule 1000 eurot ka veoauto kohustusliku liikluskindlustus makse 62,17 eurot ja kaskokindlustuse makse 82,66 eurot, millele lisandub käibemaks. 2.04.

1. a esitas hageja kostjale arve nr 1404001 summas 1344,83 eurot maksetähtajaga 5.04.
2. a. Kostja arvet ei tasunud. Hageja esitas kostjale 25.04.
3. a tasaarvestuse avalduse, mille tulemusena tuli kostjal hagejale tasuda arvest nr 1404001 veel 600,46 eurot. 5.06.
4. a ja 12.06.
5. a edastas hageja kostjale meeldetuletused võlgnevuse tasumise kohta ja 31.12.
6. a saldoteatise, milles kostja on kinnitanud ja tunnistanud võlgnevust hageja eest summas 600,46 eurot. Hageja nõuab vastavalt arvele viivist 0,5 % päevas alates 6.04.2014-2.03.2015 summas 600,46 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 600,46 eurot ja viivised summas 600,46 eurot, kokku 1200,92 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 47-51). Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et hageja on kostjale esitanud arveid kokku summas 2721 eurot ja kostja hagejale summas 2730 eurot, arvete vahe on 9 eurot, mille hageja võlgneb kostjale. Tasaarvestuselt ei ole aru saada ning hageja ei ole tõendanud kust pärineb täiendav põhivõlg 600,46 eurot. Kostja leiab, et kohtu kaudu alusetult 600,46 euro väljanõudmine on hea usu vastane, eesmärgiga tekitada kostjale varalist kahju. Kostja ei nõustu viivistega. Kostja leiab, et ühepoolset saldoteatise esitamist ei saa lugeda TsÜS § 68 lg 4 järgi pooltevaheliseks praktikaks. Kuna on esitatud ainult üks selline teatis, ei saa vaikimist või tegevusetust võtta kostja poolse nõustumisena või tahteavaldusena. 2 HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl 55-58) Hageja leiab, et kostjale esitatud tasaarvestus on arusaadav, kostja on oma arusaamist tasaarvestusest kinnitanud nõustumisega. Kostja on tasaarvestuse avalduse kätte saanud 29.04.
7. a. VÕS § 198 ei sätesta tasaarvestuse avaldusele vorminõudeid. Vastastikused nõuded tasaarvestati 25.04.
8. a osaliselt summas 2730 eurot. Kostjal jäi pärast tasaarvestust tasuda veel 600,46 eurot, millele lisandub viivis 0,5 % päevas. KOHTU PÕHJENDUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja andis kostjale rendile veoauto Scania (registreerimismärgiga XXXX) ja kostja kohustus selle eest maksma renti. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on oma nõude kostja vastu tasaarvestanud ja kas kostja võlgneb hagejale arve nr 1404001 alusel täiendavalt 600,46 eurot ja viivised. Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud 2.04.2014 kostjale arve nr 1404001 (tl 29) summas 1344,83 eurot maksetähtajaga 5.04.
9. Arvest nähtuvalt on selle sisuks Scania XXXX rent ja kindlustused. Kostja esitatud arvet vaidlustanud ei ole. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestada saab vastastikuseid nõudeid. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kohtule on esitatud hageja poolt kostjale adresseeritud 25.04.2014 tasaarvestuse protokoll (tl 30), millest nähtuvalt on arve nr 1404001 tasaarvestatud osaliselt s.o summas 744,37 eurot. Eelpoolnimetatud tasaarvestuse protokoll on VÕS § 198 mõtte kohaselt käsitletav tasaarvestuse avaldusena. Tasaarvestuse protokollist nähtuvalt on kostja tasaarvestusega nõustumist kinnitanud 29.04.
10. a. Seega on kostja on hageja tasarvestuse avalduse kätte saanud. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks tasaarvestusele vastuväiteid esitanud, kohtule esitatud ei ole. Kuna arve nr 1404001 on tasaarvestatud osaliselt s.o summas 744,37 eurot lõpevad VÕS § 197 lg 2 kohaselt selles osas poolte nõuded ning kostjal jääb tasuda veel 600,46 eurot. Hageja viitab VÕS § 204 ja märgib, et on kostjale edastanud 31.12.2014 saldoteatise (tl 33), millest nähtub tasumata summa 600,46 eurot arve nr 1404001 alusel. Kostja leiab, et ühepoolselt saadetud saldoteatis ei tõenda võlgnevust. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa kohaldada VÕS § 204 sätestatut kuna esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada poolte kokkulepet, et mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused tuleb summeerida (jooksev arve). 3 Kohtu hinnangul on eelnimetatud saldoteatis (tl 33) informatiivne raamatupidamislik dokument. Tulenevalt eelpooltoodust on esitatud tõenditega leidnud tõendamist, et kostja võlgneb hagejale arve nr 1404001 alusel 600,46 eurot (1344,83-744,37). Kostja leiab, et hageja on käitunud hea usu vastaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Asjaolu, et hageja on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtusse, ei saa olla TsÜS § 138 mõtte kohaselt hea usu vastane käitumine. Kohus, hinnates poolte esitatud seisukohti, on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole leidnud tuvastamist hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine TsÜS § 138 mõttes. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arve nr 1404001 (tl 29) kohaselt on viivisemääraks 0,5 % päevas. Hageja on arvestanud viivist alates 6.04.2014 – 25.04.2014 (20 päeva) esialgselt võlasummalt s.o 1344,83 eurot summas 134,48 eurot ja alates 26.04.2014-2.03.2015 järele jäävalt võlasummalt s.o 600,46 eurot summas 933,72 eurot, kokku 1068,20 eurot, mida vähendab kuni 600,46 euroni. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis on hageja nõue sellises viivise summas põhjendatud. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja arve nr 1404001 alusel põhivõla 600,46 eurot ja viivised 600,46 eurot, kokku 1200,92 eurot. MENETLUSKULUD

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 162

lõige 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 300 eurot, kokku 500 eurot. Hageja palub nimetatud menetluskulud kostjalt välja mõista.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu.

Asja materjalide kohaselt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel 2.03.2015 riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 11.05.2015 riigilõivu 155 eurot, kokku 200 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud riigilõiv 200 eurot.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

4

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja on Irina Mikson, kes vastab

§ 218nõuetele.

Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 50 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 6 tundi. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu, leiab, et hageja õigusabikulud summas 300 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 500 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Vastavalt hageja esitatud taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5