KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.12.2015 Kohtuasja number 1-10-5652 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ruslan Karevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Ruslan Karev, isikukood 37312070252, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 17.11.2009 ja lõpp 17.05.2018 RESOLUTSIOON Jätta RUSLAN KAREV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Ruslan Karevile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ruslan Karevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 23.09.2010 otsusega tunnistati Ruslan Karev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks loeti 17.11.
- Isikut on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Kuritegude laad on erinev ning toimepandud kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi ning narkootikumide 1 kuritarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Individuaalse täitmiskava kohaselt on kinnipeetav vangistuses
- aastal osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel,
- ja
- aastal osalenud majandustöödel koristajana,
- aastal osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, milles osales kõikidel kohtumistel.
- aastal on isik lõpetanud keevitaja eriala,
- ja
- aastal osalenud riigikeele A1 taseme kursusel,
- aastal osalenud riigikeele A2 taseme kursusel ning sotsiaalprogrammis Agressiivsuse Asendamise Treening, mille läbis täismahus. Programmi käigus töötas aktiivselt kaasa nii teemade arutamisel, kui ka rolliharjutustes. Vangla iseloomustuse esitamise hetkel oli kinnipeetaval 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, käesoleval hetkel on neist kehtivad
- Vabanemisel soovib isik asuda elama emale ja vennale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse aadressil xxxx. Käesoleval ajal on korter antud rendile, kuid üürileping lõpetatakse kohe ennetähtaegse vabanemise korral. Kriminaalhooldaja hinnangul on elamistingimused korteris head ning vastavad elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Ema L P ja vend A P on andnud nõusoleku korterisse elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Põhihariduse omandas kinnipeetav Tallinna
- Keskkoolis. Väidetavalt omandas Tallinna
- Kutsekoolis remondielektriku ja II kategooria keevitaja kutse. Käeoleva vangistuse jooksul on kinnipeetav omandanud keevitaja eriala, A1 riigikeele taseme ning osalenud riigikeele A2 taseme kursusel. Enda sõnul ei soovi riigikeele õpinguid jätkata. Enne vangistust tegi isik juhutöid. Seoses korduvate vangistustega on tööoskused ja kogemused puudulikud, kuigi väidetavalt sai rahaliselt hakkama. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub xxxx juhatuse liikme J K kinnitus, et võimalikul vabanemisel on R. Karev’il võimalus asuda ettevõttesse tööle. Samuti on ema ja vend valmis teda materiaalselt toetama. Kuritegude toimepanemise oht seisneb materiaalse kahju tekitamises. Viru Vangla 29.06.2015 andemetel on vabanemisfondis 769,96 eurot, tasumata võlanõudeid on 2616,10 eurot. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema L P, isa V K, vend A P ja õde O P. Emaga suhtleb kinnipeetav kirja teel. Enne vangistust elas ta koos elukaaslasega, kellega on suhted katkenud. Suhtlusringkond on lai, suhtleb nii kriminaalse tausta kui ka seaduskuulekate isikutega. Vend A. P on kriminaalkorras karistatud. Arvestades korduvaid seaduserikkumisi on elustiil riskiv ja hoolimatu. Toimepandud arvukate seaduserikkumistega on isik näidanud, et pole võimeline seaduskuulekalt toime tulema ega mõtlema oma tegude tagajärgedele. Isik on sooritanud vägivallaga seotud kuritegusid alkoholijoobes. Lisaks on teda korduvalt karistatud väärteokorras joobes juhtimise eest. Isik mõistab alkoholi liigtarvitamise kahjulikkust, kuid enda puhul pisendab probleemi olemasolu. Väidetavalt probleemi ei ole ning liigtarvitamist ei esine. Vangistuses on isik osalenud sõltuvust käsitlevas sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Varasemast informatsioonist nähtub, et isik on olnud narkootikumide tarvitaja. Väidetavalt tarvitas vabaduses paar korda nädalas kanepit, minevikus on proovinud kokaiini. Kinnipeetav mõistab narkootikumide kahjulikkust. Hetkel väidab, et ole kunagi narkootikume kuritarvitanud ja seoses narkootikumide tarvitamisega probleeme ei ole esinenud. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kinnipeetav kroonilist haigust. Lapsepõlves esines tal käitumisprobleeme. Enesehinnang võrdlemisi kõrge, mis ei põhine kohati üldtunnustatud väärtustel. Kuritegudega on kaasnenud vägivalla kasutamine, eelkõige alkoholijoobes olles. Konfliktsetes olukordades kaotab enesevalitsemise. Korduv kriminaalkorras karistatus samaliigiliste tegude toimepanemise eest näitab probleemidega toimetulematust ja oskamatust tagajärgi mõista. Esineb raskusi eesmärkide täitmisega, isik kaldub tegutsema hetkeimpulsi ajel, oskamata arvestada oma tegevuse võimalike tagajärgedega. Kinnipeetavale on omane vabanduste leidmine, oma süü vähendamine. Käesolevalt kohaldatakse isiku suhtes VangS § 69 lg 2 sätteid, samuti on alustatud kriminaalmenetlust kaaskinnipeetava ähvardamises. 2 Korduvate vangistustega on kinnipeetav omaks võtnud vangla subkultuurile omased väärtushinnangud, ei teadvusta kuritegeliku käitumisega seotud riske ning ei ole teinud muutusi väärtushinnangutes ja käitumises. Vangistuse ajal on isik korduvalt mitte allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Toimepandud kuriteod viitavad riskivalmidusele ning ahnusele. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid pannes katseajal toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 38%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul 33%. Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru Vangla Ruslan Karevi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku kohaldada käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, arvab prokurör, et R. Karevi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Isikut on kriminaalkorras karistatud 12 korda, sh vanglakaristust kannab seitsmendat korda, mis näitab, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (isik on korduvalt karistatud väärteomenetluse korras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis) ning narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Harju Maakohtu 11.03.2008 otsusega mõisteti R. Karev süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 1 a 6 k pikkuse vangistusega. Ta vabanes 27.02.
- Harju Maakohtu 23.09.2010 kohtuotsusest nähtub, et KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani R. Karev toime juba 17.11.
- Seega jätkas R. Karev narkokuritegude toimepanemist juba umbes 8 kuud peale eelmise vangistuse ärakandmist. Eeltoodust järeldub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole eelnimetatud kinnipeetava puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi R. Karev enda jaoks teinud ei ole, oma käitumist ta muutnud ei ole. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kuriteo eest mõistetava karistuse üldpreventatiivseks eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Hetkel on ära kantud karistuse aeg ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seega kujuneks R. Karevi katseaeg käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, mis ilmselgelt ei ole otstarbekas. Kokkuvõttes ei suuda süüdimõistetu vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida ning tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Varasemad karistused ei ole talle positiivset 3 eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas, mistõttu tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Lähtudes eeltoodust, ei toeta prokuratuur Ruslan Karevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 10.12.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et tal ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumidega. Tal ei ole olnud rikkumisi seoses narkootikumidega, ainult
- aastal võeti talt juhiload ära, kui tuvastati jääknähud. Narkootikume ei ole ta tarvitanud, sotsiaaltöötaja eksis, kui kirjutas, et tal on probleeme narkootikumidega. Seda kirjutas sotsiaaltöötaja juba
- aastal. Kinnipeetav kinnitas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta ütles, et on tunnistanud oma süüd, kahetseb ja palub andestust. Ta palub andestust nii enda kui ka oma vanemate eest, kuna ka nemad on süüdi, et ta vanglas viibib. Ta soovib vabalt elada ning palub anda talle võimalus alustada vabaduses uut normaalset elu. Ta kohustub täitma kõiki neid tingimusi ja kohtustusi, mis kohus talle määrab ja lubab elada seaduskuulekat elu. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isik on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, vangistuses viibib seitsmendat korda. Käesolev karistus on määratud esimese astme rahvatervise vastase süüteo eest, milleks on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Korduv karistatus sama süüteo eest näitab, et isik ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Lisaks on isikul 4 kehtivat distsiplinaarkaristust ning vangla iseloomustusest nähtuvalt kohaldatakse isiku suhtes vangistusseaduse § 69 lõike 2 sätteid ehk täiendavaid julgeolekuabinõusid ning isiku suhtes on alustatud kriminaalmenetlust kaaskinnipeetava ähvardamise tõttu. Eeltoodu näitab, et ka kinnipidamisasutuses range järelevalve tingimustes, ei ole isik suutnud käituda õiguskuulekalt ning pidada kinni kehtestatud reeglitest. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isiku allutamine käitumiskontrollile ja talle lisakohustuste määramine oleksid piisavad vahendid, et tagada isiku seaduskuulekas käitumine ennetähtaegsel vabanemisel. Positiivsena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas kindel elukoht ning talle on garanteeritud töökoht xxxx. 4 Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 38% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul 33%. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Ruslan Karevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus märgib täiendavalt, et kuigi vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning kohus võtab vangla arvamust arvesse, ei ole nimetatud seisukoht kohtu jaoks siduv. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Ruslan Karevi vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 26.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrus muutmata ja Ruslan Karevi määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
- veebruaril
- a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 5