2-11-26696/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-26696 Tsiviilasi D.Z. ja I.Z. hagi A.Z. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.Z. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): A.Z. (isikukood: XXX) Vastustajad (hagejad): D.Z. (isikukood: XXX) ja I.Z. (isikukood: XXX), seaduslik esindaja J.Z. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määruskaebus rahuldada. Tühistada Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrus ning jätta D.Z. ja I.Z. ning A.Z. vahel sõlmitud ja 22.11.2011 kohtuistungi protokolli kantud kompromissi kinnitamata. Saata D.Z. ja I.Z. hagi A.Z. vastu elatise väljamõistmiseks läbivaatamiseks maakohtule. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
4. D.Z. ja I.Z. esitasid
5. juunil 2011 hagi A.Z. vastu elatise väljamõistmiseks. Pooled avaldasid
6. novembri 2011 kohtuistungil kompromissi protokolli kandmiseks ja kinnitamiseks. Pooled leppisid kokku, et hagejate esindaja vähendab elatise nõuet kummalegi lapsele igakuuliselt summas 139,01 eurot ning kostja tasub lisaks elatisele, summas 279,02 eurot igakuuliselt, elatise võlgnevuse summas 695,05 eurot. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning palusid kompromissi kohtu poolt kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. MAAKOHTU LAHEND
7. Viru Maakohus kinnitas
8. novembri 2011 määrusega poolte vahel saavutatud kompromissi alljärgnevas: 1) hagejate esindaja on nõus vähendama elatisesummat 139,01 eurot igale lapsele. Kostja kohustub tasuma elatise kummalegi lapsele, kokku summas 278,02 eurot, iga kuu
9. kuupäeval J.Z. arveldusarvele; 2) kostja kohustub tasuma elatise võlgnevuse 695,05 eurot hagejate esindaja arveldusarvele 14-kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt summas 50 eurot; 3) menetluskulud jäävad poolte endi kanda; 4) pooled ei lühenda edasikaebamise tähtaega; 5) pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Maakohus lõpetas menetluse tsiviilasjas seoses kompromissi kinnitamisega. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on kohus vaadanud läbi poolte poolt avaldatud kompromissi ja leidis, et kompromiss kuulub kinnitamisele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
10. A. Z esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
11. novembri 2011 määruse tühistamist elatise võlgnevuse suuruse osas ja uue määruse tegemist, millega vähendatakse elatise võlgnevuse suurust. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kostja nõus sellega, et tema elatise võlgnevus moodustab 695,05 eurot. Maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja pangakonto väljavõtet. Kostja ise tasub käesoleva hetkeni laenu, mis oli võetud A. Z ja J. Z abielu ajal ja laenulepingu järgi on laenusaajaks ka J. Z. Samuti maksab kostja elatist laste ülalpidamiseks. Kostja arvates on tema elatise võlgnevus umbes 200 eurot ja kostja on nõus seda tasuma hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiste maksetena summas 20 eurot. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. D.Z. ja I.Z. seaduslik esindaja ei ole määruskaebusele oma vastust esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
14. novembri 2011 määruse ning jätab D.Z. ja I. Z ning A. Z vahel sõlmitud ja 22.11.2011 kohtuistungi protokolli kantud kompromissi kinnitamata. D.Z. ja I. Z hagi A. Z vastu elatise väljamõistmiseks tuleb saata läbivaatamiseks maakohtule. Kuigi määruskaebuse esitaja on vaidlustanud Viru Maakohtu
15. novembri 2011 määruse vaid osaliselt, s.o resolutsiooni p 2 osas, millega kostja kohustub tasuma elatise võlgnevuse 695,05 eurot hagejate esindajate arveldusarvele 14-kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt summas 50 eurot, tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada tervikuna protsessinormide olulise rikkumise tõttu.
16. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama sätte lg-st 2 lähtuvalt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks ning lg 3 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjades.
17. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on pooltel TsMS § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 järgi õigus lõpetada hagimenetlus kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Selline poolte kohtumenetluses vaieldava kohustuse kohta sõlmitud kokkulepe on VÕS § 578 mõttes käsitatav kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses. Nähtuvalt asja materjalidest avaldasid pooled
18. novembri 2011 kohtuistungil kompromissi, mis on kantud kohtuistungi protokolli (tl 68). Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 3 ei lähtu kohus kompromissi kinnitamisel üksnes selle formaalsest õiguspärasusest, vaid kompromissi kinnitades tuleb hinnata kompromissi tingimusi ka sisuliselt, sh arvestada asjaolu, et kompromissi tingimused oleksid üheselt arusaadavad. Antud juhul ei selgu kompromissist, mis kuupäevast on kostjal kohustus tasuda hagejatele elatist 139,01 eurot kuus kummalegi. Samuti ei nähtu kompromissi tingimustest, millisel perioodil on tekkinud elatise võlgnevus summas 695,05 eurot. Perekonnaasjas ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Maakohus, kandes poolte kompromissi kohtuistungi protokolli, oleks pidanud täpsustama kompromissi tingimusi eelnimetatud osas ning juhul, kui pooled seda ei oleks teinud, oleks pidanud jätma kompromissi kinnitamata. Maakohus aga ei ole teinud pooltele ettepanekut kõrvaldada ebatäpsusi kompromissi tingimustes ja on selle kinnitanud esitatud kujul. Kuna ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti kinnitanud protokolli kantud poolte kompromissi, siis tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada. Juhul, kui pooled soovivad endiselt sõlmida asjas kompromissi, on see neil võimalik arvestades ringkonnakohtu poolt eelnevalt märgitut. Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks 3 Viivi Tomson