3-09-874/86

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. november 2012, Tartu 3-09-874 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla direktori 08.08.
2. a käskkirja nr 1-4/1091 ja 28.08.
3. a käskkirja nr 1-4/1155 õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 27.09.
4. a otsus Juri Kolesnikovi ja Tartu Vangla apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
5. Jätta Tartu Halduskohtu 27.09.
6. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
7. Tartu Vangla apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
8. detsembrini
9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Vangla direktori 08.08.
11. a käskkirjaga nr 1-4/1091 kohaldati J. Kolesnikovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramises ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises, kuna meditsiiniosakonnas 08.08.2008 tehtud kiirtest narkojoobe tuvastamiseks osutus positiivseks bensodiasepiinidele. Tartu Vangla direktori 28.08.
12. a käskkirjaga nr 1-4/1155 kohaldati kaebaja suhtes täiendava julgeoleku abinõuna isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist ning jätkati 08.08.2008.a käskkirjaga kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, so vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja eraldi lukustatud kambrisse paigutamist 08.08.2008.a käskkirjas toodud põhjendustel. Selle aluseks oli asjaolu, et 27.08.2008 tehtud kiirtest osutus positiivseks bensodiapesiinidele. Tartu Vangla direktori 22.09.
13. a käskkirjaga nr 1-4/1281 lõpetati J. Kolesnikovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.
14. J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla direktori 08.08.
15. a käskkirja nr 1-4/1091 ja 28.08.
16. a käskkirja nr 1-4/1155 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja pole korda rikkunud ja ta sai šoki tema viimisega korrarikkujate sektori kinnisesse kambrisse ning tema suhtes äärmuslike abinõude tarvitusele võtmisega. Kaebaja selgitas, et tema veres bensodiasepiini olemasolu tekitasid vastavad ravimid, mida ta tarvitas. Kaebaja oli toimuva pärast stressiseisundis ja tal tekkis astmahoog, mille peale viidi kaebaja meditsiiniosakonda hapnikuaparaadi alla, tehti hädavajalikud süstid veeni ning kaebaja sai jälle Diazepami.
17. Tartu Halduskohtu 16.09.
18. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tuvastati Tartu Vangla, et Tartu Vangla direktori 08.08.
19. a käskkiri nr 1-4/1091 oli alates 16.09.2008 kuni täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamiseni õigusvastased.
20. J. Kolesnikov esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 16.09.
21. a otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamata jäänud osas rahuldamiseks.
22. Tartu Ringkonnakohtu 13.01.
23. a otsusega jäeti J. Kolesnikovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.09.
24. a otsus muutmata.
25. J. Kolesnikov esitas Riigikohtusse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 13.01.
26. a otsuse tühistamiseks.
27. Riigikohus rahuldas J. Kolesnikovi kaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Ringkonnakohtu 13.01.
28. a otsuse ja Tartu Halduskohtu 16.09.
29. a otsuse ja saatis asja Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND
30. Tartu Halduskohtu 27.09.
31. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tuvastati, et Tartu Vangla direktori 08.08.
32. a käskkiri nr 1-4/1091 ja 28.08.
33. a käskkiri nr 1-4/1155 olid alates 16.09.2008 kuni täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseni õigusvastane. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise näol ei ole tegemist karistamisega, vaid eelkõige ennetava meetmega kinnipeetavate endi ja ka vangla turvalisuse tagamise seisukohast. Seega oli julgeolekumeetmete kohaldamine kaebaja suhtes 08.08.
34. a käskkirjaga nr 1-4/1091 sisuliselt põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et kaebaja joobetunnused ja kiirtesti positiivne tulemus bensodiasepiinile olid tingitud kaebajale määratud ravimitest. Kaebaja teavitas vanglaametnikke asjaolust, et kliinilised joobetunnused olid põhjustatud ravimite Levozin ja Betaloc Zok toimest ning positiivse testi bensodiasepiinil andis kaebaja kaks ja viis päeva varem võetud ravimi Diazepam tõttu. Seega oli vanglaametnikel kohustus kontrollida eelpoolnimetatud kaebaja väiteid. Vastustaja ei ole sellist võimalust kasutanud ja Levozini mõju käitumisele selgus pärast kohtu poolt päringu tegemist, aga mitte haldusmenetluses seoses 08.08.
35. a käskkirja nr 1-4/1091 ja 28.08.
36. a käskkirja nr 1-4/1155 andmise aluseks olevate asjaolude jätkuva põhjendatuse kontrollimisega. Vastustaja ei ole vastuseks kohtu päringule ja küsimustele esitanud tõendeid selle kohta, et vangla oleks kontrollinud, kas kaebaja bensodiasepiinile positiivseks osutunud tulemus võib olla seotud samaliigiliste ravimite määramise ja manustamisega. Vanglaametnik K. Kann omas algusest peale andmeid selle kohta, et kaebaja joobetunnused võivad olla tingitud lubatud ravimite manustamisest, kuid ta ei ole haldusmenetluse käigus uurimisprintsiipi kohaldanud ja pole välja selgitanud objektiivseid asjaolusid, mis osutusid määravaks õige hinnangu andmisel. On tuvastatud, et vastustajal olid 2 praktiliselt kohe olemas kõik andmed, et kontrollida, kas kaebaja väited joobetunnuste põhjuse kohta on tingitud ravimitest, mida ta manustas. Lisaks on tuvastatud, et vastustajal olid kõik andmed selleks, et hinnata kaebajale antud ravimite toimet, kuid vastustaja ei ole sellist hinnangut andnud ja seega jätkuva iseloomuga käskkirja osas faktilistest asjaoludest lähtuvalt ei kaalutud asjaolude äralangemist. Vastustajal oli reaalne võimalus üheaegselt ja paralleelselt kriminaalasja menetlemisega kontrollida kaebaja väiteid ja neid hinnata, aga mitte kahtlustada, et kaebaja tarvitas lisaks ravimitele keelatud aineid ja kahtluse pinnalt kasutada abinõusid, mis intensiivselt piiravad kaebaja õigusi. Vastustaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi dokumenti, mis kajastaks seda, et vastustaja on kontrollinud kaebaja väiteid, et joobetunnused on tingitud medikamentide manustamisest. Vangla oli kohustatud uuesti kaaluma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjendatust mõistliku aja jooksul ja reaalselt oli selleks ajaks 16.09.2008, kuna vastustaja sai siis teada, et uriiniproovist narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei leitud ning seega kaebaja suhtes 08.08.
37. a käskkirja nr 1-4/1091 alusel kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõud tuleb lõpetada. Kuna 16.09.2008 ilmnes, et on ära langenud alus julgeolekuabinõude kohaldamiseks, siis 08.08.
38. a käskkirja nr 1-4/1091 ja 28.08.
39. a käskkirja nr 1-4/115 alusel kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamise korraldamine üle nädala aja on ilmne tegevusetus ning viivitamatu täiendavate julgeolekuabinõude mittelõpetamine seega õigusvastane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
40. J. Kolesnikov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldamata jäänud osas rahuldada. Kaebaja pole kunagi tarvitanud narkootilisi aineid. Kaebaja kambrisse lukustamisel ei olnud alust. Kaebajale ei meeldinud, et ta lukustati 45 päevaks kambrisse koos narkomaanidega, kellega tal polnud midagi rääkida. Ekspresstest näitas ravimit, mida kaebajale anti, mitte narkootikume. Kaebaja tuli Murru Vanglast ja juhul kui kaebaja oleks seal tarbinud narkootikume, siis Murru Vangla oleks sellest ka Tartu Vanglat teavitanud. Kaebaja teab ka seda, et kui teiste kinnipeetavate kiirtest näitas ravimit, siis neid ei karistatud. Kaebajale tekitati tahtlikult ning sihikindlalt probleeme ja kannatusi. Kaebaja unine seisund oli tingitud Levozini tablettidest, mida vangla meedikud talle andsid. Lisaks näitas ka kiirtest ravimit, mida meedikud andsid, mitte aga narkootikume ja ravimeid, mida meedikud ei andnud. Kaebajale ei antud isegi võimalust kirjutada seletuskirja vangla direktorile. Kaebaja palub võtta vastutusele vangla jurist ja direktor kohtule valeütluste andmise eest.
41. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse osaliselt tühistada ja jätta kaebaja kaebuse rahuldamata. Vaatamata asjaolule, et vangla ise oli väljastanud kaebajale ravimeid, mis võivad anda ekspresstestis positiivse tulemuse narkootilise aine tarvitamisele, ei saa see teadmine iseenesest kindlalt välistada ega olla tõendiks, et isik ei ole lisaks vanglalt saadud ravimitele tarvitanud ka vanglas keelatud aineid. Tähelepanuta ei saa jätta, et kaebajale 08.08.2008 tehtud ekspresstesti, mis andis positiivse tulemuse narkootilise aine tarvitamise kohta, ja teise, 27.08.2008 ekspresstesti tegemise vahele jäi peaaegu üle kuu ning selle aja jooksul võis kaebaja olla tarbinud vanglas keelatuid aineid. Samuti olid kaebaja poolt 08.08.2008 ja 27.08.2008 tehtud testide ajal manustatavad ravimid erinevad. Kaebaja oli saanud 27.08.2008 testi tegemise hetkel Diazepami ja Levozini tablette, mis võis tekitada tasakaaluhäireid ja uimasust. Eelpoolnimetatud tablettide andmine oli alates 15.08.2008, seega üle 10 päeva varem lõpetatud, küll aga jätkus Betaloc Zoki andmine, mis joobetunnuseid ei põhjusta ega narkootilise aine testile positiivselt ei reageeri. Kaebaja suhtes lõpetati 22.09.
42. a käskkirjaga nr 1-4/1281 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kuna ühe kuu jooksul, st peale 27.08.2008, ei olnud tal ilmnenud kliinilise joobe tunnuste esinemist. Kuna vanglale oli teada, et 27.08.2008 tehtud kiirtest võis positiivse tulemuse 3 narkootilisele ainele anda ka vanglalt saadud ravimitest, siis hinnatigi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamisel asjaolu, et kuu aja jooksul ei olnud kaebajal nähtavaid joobetunnuseid esinenud.
43. J. Kolesnikov palub jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ebaloogiline on vangla väide, et ajavahemikul 08.08.08 kuni 27.08.08 oleks kaebaja saanud tarvitada narkootilisi aineid, ehkki talle anti ravimeid. Kaebaja pole kunagi narkootikume tarvitanud ja ta peab vangla väiteid põhjendamatuteks ja solvavateks. Vangla loogika järgi võib ka kaebajat praegu panna isoleeritud kambrisse, sest ta saab tugevatoimelisi uinuteid. Vangla ei tohiks tegeleda omavoliga ja panna inimesi isoleeritud kambrisse ainult selle eest, et vangla ise annab neile ravimeid. Kaebaja vabaneb varsti vanglast ja arutab oma juhtumit interneti teel kogu maailmaga. Doktor K. Liivak kirjutas kaebajale välja BetalocZok tabletid ja ütles, et nende tarvitamisel kaebaja käitumine muutub ja ta võib tunda end purjus olevana. Vangla valetab, et kaebaja vabastati isoleeritud kambrist, sest tal ei olnud kuu aja jooksul joobetunnuseid. Kaebajal olid alati joobetunnused, sest ta sai kogu aeg samu ravimeid.
44. Tartu Vangla palub jätta J. Kolesnikovi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja on apellatsioonkaebuses avaldanud seisukohad vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kohta ning jääb nende juurde ega ei pea neid vajalikuks korrata. Ekspresstest ei reageeri mitte ravimitele ega narkootikumile, vaid konkreetsele toimeainele, mis võib sisalduda nii ühes kui teises. Ekspresstest ei näita põhjuseid, millest on tingitud positiivne tulemus, vaid ainult tulemust toimeaine suhtes. Asjaolu, et kaebajale oli meditsiiniosakonna poolt väljastatud ravimid, mis võisid anda ekspresstestiga positiivse tulemuse, ei välista, et kaebaja ei ole tarvitanud narkootilisi- või psühhotroopseid aineid ega tarvitanud temale väljastatud ravimeid suuremas koguses. Kaebaja ei ole esimese astme kohtus taotlenud tunnistajate ülekuulamist ega täiendavalt apellatsioonkaebuses viidatud informatsiooni kogumist. Lisaks ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik taotleda tunnistajate ülekuulamist ja informatsiooni kogumist halduskohtus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike karistamist, kuna see ei puuduta tema õigusi ning ametnike karistamine või karistamata jätmine ei mõjuta tema õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
45. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.09.
46. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebustega märgib ringkonnakohus järgmist.
47. Mõlemate apellatsioonkaebuste keskseks küsimuseks on asjaolu, kas halduskohus on õigesti leidnud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane alates 16.09.
48. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu taoliste põhjendustega. Kuigi kaebaja on kinnitanud kogu aeg, et pärast temal joobetunnuste tuvastamist teavitas ta koheselt vastustaja ametnikke sellest, et ta tarvitab ravimeid, siis ei ole võimalik selle alusel väita, et vastustaja poolt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on sellepärast koheselt õigusvastane. Tartu Halduskohtule esitatud vastuses (II kd tl 39) on vastustaja kinnitanud, et ravim Betalok Zok ei põhjusta kliinilist joovet ega reageeri positiivselt kiirtesti bensodiapesiinidele. Ka Levozin ei peaks teadaolevalt andma positiivset testitulemust bensodiapesiinidele. Samas võib Levozin põhjustada erinevaid kesknärvisüsteemi sümptomeid, mis on sarnased kliinilise joobe sümptomitega. Vastustaja on omaks võtnud asjaolu, et kaebaja sai augustis
49. a Diazepami, mis sisaldab bensodiasepiini, mis võib osutuda kiirtestis positiivseks 14 päeva pärast manustamist. Kaebajale kiirtesti tegemise ajal oli vastustajale teada, et kaebaja oli eelnevalt 4 tarvitanud ravimit, mis võib anda positiivse narkotesti. Kuna aga kaebaja käitumises esinesid ka narkootilise või psühhotroopse aine joobele omased kliinilised sümptomid, siis pidas vangla vajalikuks määrata täiendava ekspertiisi, et 100 %-selt kinnitada joobe puudumist mõnest teisest, vanglas keelatud ainest. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis koostatud ekspertiisiaktide kohaselt kaebaja uriiniproovis narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei leitud. Kuna antud ekspertiisid teostas kriminaalasja uuriv Lõuna Politseiprefektuur, siis ei olnud vastustajal võimalik enne kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamist 16.09.2008, võtta seisukohta, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes oli õiguspärane või mitte. Kuna vastustaja vaatamata kriminaalasja lõpetamise määruse saamisele ei lõpetanud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, siis on halduskohus õigesti leidnud, et sellest momendist on nende kohaldamine olnud õigusvastane.
50. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kuna kahe ekspresstesti vaheline ajavahemik oli küllalt pikk, siis oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kuni nende lõpetamiseni 22.09.2008 õigustatud. Seejuures viitab vastustaja sellele, et sellel ajavahemikul võis kaebaja tarbida vanglas keelatud aineid. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja suhtes oli juba rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta oli paigutatud eraldi lukustatud kambrisse, siis puudus kaebajal sellest tulenevalt reaalne võimalus soetada endale vanglas keelatud aineid. Pealegi pidi vastustajal juba pärast esimese kriminaalasja lõpetamise määruse saamist tekkima kahtlus kohaldatud abinõude seaduspärasuses ja ta oleks pidanud koheselt kaaluma nende kohaldamise lõpetamist.
51. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli juba seepärast õigusvastane algusest peale, kuna testiga tuvastati ainult kaebajale väljastatud ravimi tarvitamine. Nagu juba eelpool märgitud, siis tuvastati kaebaja käitumises ka narkootilise või psühhotroopse aine joobele iseloomulikud kliinilised sümptomid ja seega ei olnud võimalik koheselt kiirtesti tulemuste alusel väita, et kaebajal ei esine mingist muust keelatud ainest tulenevat joovet. Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et täiendava julgeolekuabinõu puhul ei ole tegemist mitte karistusliku vaid ennetava meetmega, mida on rõhutanud ka Riigikohus samas haldusasjas tehtud lahendis.
52. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud taotlus erinevate vanglaametnike vastutusele võtmiseks ei kuulu samuti rahuldamisele. Kaebaja on leidnud, et vangla direktor ja jurist on halduskohtule esitanud valeandmeid. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et halduskohtu ja ka ringkonnakohtu pädevusse ei kuulu kellegi kriminaalvastutusele võtmine.
53. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisel jäävad poolte apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi