Obsah (7)

§ 377§ 378§ 385§ 386§ 461§ 383§ 381

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-64321 Tsiviilasi OÜ T

§ 377

lg-st 1 vajalikuks hagi tagada, sest tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks või võimatuks. Kuivõrd kinnistusraamatu andmetel kostjal kinnisvara puudub, siis tuleb hagi tagamiseks arestida kostja pangakontodel olevad rahalised vahendid (

§ 378

lg 1 p 2).

§ 378

lg-st 4 juhindudes on põhjendatud arestida kostja rahalised vahendid 15 945,14 euro ulatuses. Kohus möönis, et pangakontode arestimine teatud summa ulatuses on tegutsevale äriühingule koormav ja võib avaldada pärssivat mõju tema majandustegevusele, kuid kostjal on õigus taotleda ühe hagi tagamise abinõu asendamist teisega. Kohus oli seisukohal, et kostja pangakontode arestimine nõude ulatuses ei ole kostjat ülemäära koormav. Kohus leidis, et

§ 385

alusel tuleb määrata kostja poolt maksmisele kuuluva summa suuruseks 15 945,14 eurot, s.o sama summa, mille ulatuses on arestitud kostja pangakontod. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Sognare Interior OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. detsembri 2011 määruse tühistamist osaliselt, vabastades Sognare Interior OÜ pangakontod 2400 eurot ületavas osas aresti alt. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hagi tagamine põhjendamatu. Hagi tagamise liigina kostja kontode arestimine on kostja majandustegevust halvav ja ebaproportsionaalne majandustegevusvabaduse riive. Kostja kontodel on kinni peetud summad 2300 euro ulatuses, mis on klientide poolt tellimuste ettemaksed. Kostjal ei ole võimalik tellimusi lõplikult täita. Valdavalt toimub arveldamine pangaülekannete kaudu, kostja äripartner on välismaa äriühing, kellega ei ole võimalik arveldamine sularahas. Kostja on oma ettevõtluse rajanud sõltuvusse ühest välismaa partnerist, kellega majandustegevus on hagi tagamise tõttu takistatud; 2) ei ole kohtumäärus jälgitav, ei ole selge, kuidas on kohus jõudnud veendumuseni, et kontode arestimine ei ole ülemäära koormav ja milles seisneb oluline oht hagi tagamata jätmise korral kohtulahendi täitmisele. Määrust saab tõlgendada selliselt, et kohus lähtus piirangu intensiivsuse määramisel rahalise summa suurusest. Kuidas on kohus tuvastanud kostja ettevõtluse seisu ja hinnanud piirangu sisulist mõju kostja ettevõtlusele, ei ole teada. Määrusest ei nähtu poolte õiguste ja huvide kaalumist. Taotluse rahuldamine tähendab kostja õigustesse intensiivset sekkumist, milleks peavad olema piisavalt kaalukad argumendid, hageja huvid ja õigused peavad kaaluma üles kostja huvid ning argumentatsioon peab näitama, miks peab kostja seda tagajärge taluma; 3) ei ole kohus rakendanud seadusest tulenevat võimalust enne hagi tagamist kostja ära kuulata. Arvestades, et hagiavaldus võib olla ilmselt perspektiivitu, võinuks kostja eelnev ärakuulmine olla vajalik ja kooskõlas poolte võrdsuse põhimõttega; 4) on hagiavaldus perspektiivitu, hageja ei ole tõendanud vara ümbertõstmist teise ettevõttesse. Seda ei saanudki objektiivselt toimuda, sest ettevõttel puudus vara, mida ümber tõsta, mida kinnitab Võru Maakohtu 12.09.2011 määrus nr 2-11-32920, millest nähtuvalt on pankrotihaldur tuvastanud, et ettevõttel puuduvad vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks. Hageja on salanud pahatahtlikult nimetatud asjaolud maha, et saavutada oma taotluse rahuldamine, eesmärgiga tekitada kostjale ebameeldivusi, kuna leiab, et kostja peaks olukorra eest vastutama. Hageja on ilmselt pankrotimenetluse asjaoludega tutvunud ja nõude rahuldamise perspektiivituse tõttu OÜ-l Tarmek Sisustussalong rahaliste vahendite puudumise tõttu jätnud pankrotimenetluses oma nõude esitamata. Hageja ei ole vaidlustanud pankrotimenetluse raugemise määrust ega üritanud nõuet maksma panna „õige“ kostja vastu; 5) taotleb kostja kontode 2400 eurot ületavas osas (millises ulatuses on hetkel kontodel rahalisi vahendeid) arestist vabastamist, et oleks võimalik edasine majandustegevus ja välistatud maksejõuetus. Juhul kui määrus jäetakse muutmata, on edasine ettevõtlus küsitav ja ei ole välistatud, et just seetõttu muutub hüpoteetilise kohtuotsuse täitmine võimatuks. Kostja on kokku kutsunud osanike koosoleku, et arutada ettevõtte edasist tegevust. Välistatud ei ole ettevõtte tegevuse lõpetamine, arvestades seejuures, et kohtumenetlus on aeganõudev ja kulukas. Kostja ettevõtluse jaoks on kontode arestitud summa väga suur. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. OÜ Tarmeko KV vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse jõusse jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei esine alust hagi tagamise määruse osaliseks tühistamiseks. Arvestades olukorda, kus kostja on käitunud pahatahtlikult ning püüdnud varjata ettevõtte üleminekut ja vabaneda 3 tekkinud kohustustest (mis on muutnud võimatuks hageja kasuks tehtud jõustunud kohtuotsuse täitmise tsiviilasjas nr 2-09-51255), on põhjendatud kahtlus, et hagi tagamise ulatuse vähendamisel võib kostja hagi rahuldamisel teha kõik võimaliku (oma arvelduskontodel olevad vahendid ära kanda), et raskendada või muuta kohtuotsuse täitmine võimatuks. Lisaks on hagejani jõudnud informatsioon, et kostja tegutseb edasi, kuid esitab arveid HBH Projekt OÜ nime alt, paludes klientidel kauba eest tasuda HBH Projekt OÜ arvelduskontole 221029622413 Swedbank'is. Selline tegevus on samuti vastuolus seadusega ja näitab selgelt, et kostja püüab juba praegu kõrvale hoida hageja nõuete täitmisest; 2) arvestades hageja nõuet (hagi esitamise ajaks 15 945,14 eurot) ning asjaolu, et võlgnevus suureneb iga päevaga (põhinõudele lisandub igapäevaselt viivis 0,05% summast 9315,44 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras summast 2355,32 eurot), on tegemist võlgnevusega, mille puhul saab eeldada, et nõude täitmisel tekivad kostjal raskused. Kohtupraktikas valitseb seisukoht, et juba ainuüksi nõude suurust arvestades on põhjendatud hagi tagamise abinõu (sh pangakontode arest nõude suuruses) kohaldamine (3-2-1-9-10); 3) koormab kasutusel olev hagi tagamise abinõu kostjat väiksemas ulatuses, kui on vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks, kuna lisaks tasumata kohustusele 11 670,76 eurot ja viivisele 4274,38 eurot on hageja kandnud menetluskulusid. Hageja on võtnud esindaja, tasunud riigilõivu ja hagi tagamise tagatise. Hagi tagamisega ei põhjustata kostjale varalist kahju ja taotletav hagi tagamise abinõu ei ole kostjale ebamõistlikult koormav, kuna hagi tagamiseks valitud vahend ei piira kostja õigusi rohkem kui on vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks; 4) ei takista pangakontode arest 15 945,14 euro ulatuses kostjal majandustegevuse jätkamist, sest ülejäävaid rahalisi vahendeid on kostjal võimalik vabalt kasutada. Riigikohus on leidnud, et kostja väited, et hagi tagamine halvab tema majandustegevuse, on asjakohatud. Kostjal tuleb arvestada, et hageja rahaline nõue võidakse kohtus rahuldada (3-2-1-9-10). Ka käesoleval juhul tuleb kostjal arvestada hageja nõude rahuldamisega (põhivõla 11 670,76 eurot ja viivise tasumise kohustus on kostjal juba tsiviilasjas nr 2-09-51255 jõustunud kohtulahenditest tulenevalt). Antud juhul, mil hageja on võtnud ette juba teise kohtumenetluse, et kostja käest võlgnevus kätte saada, on hagejal täielik õigus tagatisele, et käesolevas menetluses kohtuotsuse jõustumisel oleks seda võimalik täita; 5) on kostjal võimalik taotleda hagi tagamise abinõu asendamist raha maksmise või pangagarantii andmisega summas 15 945,14 eurot. Lisaks on kostjal võimalik taotleda hagi tagamise abinõu asendamist teisega

§ 386

lg 1 alusel; 6) on hagi tagamise eesmärk kohtuotsuse viivitamatu täitmise tagamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et hagi tagamise eesmärk on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus, juhul kui hagi rahuldatakse (3-2-1-48-04). Kohtuotsused tuleb eelduslikult täita koheselt pärast otsuse jõustumist (

§ 461lg 1).

Kohene täitmine saab käesolevas asjas olla tagatud vaid juhul, kui hagi tagatakse; 7) on hageja tasunud tuginedes

§ 383

lg-le 11 hagi tagamise tagatise 651,80 eurot.

§ 383

lg 1 järgi on hagi tagamise tagatise eesmärk vastaspoolel tekkiva võimaliku kahju hüvitamine. Seega on tagatud kostja kahju hüvitamine, kui selguks, et hagi tagamine kostjale mingisugust kahju tõesti tekitas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata.
2. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. 4 Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestab

§ 377

lg 1, mille esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Nimetatud sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine.

§ 378

lg 1 p 2 sätestab hagi tagamise abinõuna kostja vara arestimise võimaluse.

§ 378

lg 4 kohaselt hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.

§ 381

lg 2 järgi peab hageja hagi tagamise avalduses põhistama hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ja nõuet. Maakohus on hagi tagamise avalduse rahuldamisel juhindunud eelmärgitud sätetest ning valinud põhjendatult

§ 378

lg 1 p 2 järgi hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvatel pangakontodel olevate rahaliste vahendite arestimise. Siinjuures on maakohus õigesti märkinud, et kostjal ei ole kinnisvara, millele oleks võimalik seada kohtulikku hüpoteeki, samuti arvestanud hageja nõude suurust ning hageja esitatud asjaolusid, millised viitavad võimalusele, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on hagi tagamisel lähtunud üksnes hageja huvidest ning jätnud kostja huvid arvestamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja pangakontode arestimine haginõude ulatuses on proportsionaalne, kuna ei piira kostja õigusi rohkem kui on vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Lisaks on kostjal võimalik taotleda hagi tagamise abinõu asendamist teisega

§ 386

lg 1 alusel või tagamise abinõu asendamist raha maksmise või pangagarantii andmisega summas 15 945,14 eurot. Määruskaebuses esitatud väide, et pangakontode arestimine 2400 eurot ületavas osas muudaks küsitavaks tema edasise majandustegevuse, ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Riigikohus on 11.03.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10 asunud seisukohale, et kostjal tuleb arvestada, et hageja rahaline nõue võidakse kohtus rahuldada ning seetõttu ei ole asjakohane kostja väide, mille kohaselt hagi tagamine halvab tema majandustegevuse. Maakohus on võtnud OÜ Tarmeko KV hagi menetlusse ning määruskaebuse esitaja väitele, kas hageja nõue on perspektiivitu või mitte, annab hinnangu maakohus asja sisulisel läbivaatamisel. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 5 Üllar Roostoja