Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 96

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-8991 Tsiviilasi L.R. hagi

) § 80 lg 1 ja § 96 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidamist andma.

§ 97

p 1 järgi on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama.

§ 100

lg-st 2 tuleneb, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt

§ 101

lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2011 määrusega nr 169 on alates
2. jaanuarist 2012 kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 290 eurot. Seega elatusraha lapse kohta ei või käesoleval ajal olla väiksem 145 eurost. Maakohtu hinnangul on sünnitunnistusega tõendatud, et M.R. on L.R. vanem. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates
3. märtsist 2011 koos emaga Eestis ja on üksnes tema ülalpidamisel. Kostja elab Itaalias ega ole viimase aasta jooksul osalenud hageja kasvatamises ega toetanud hagejat materiaalselt. Kostja ei ole vastuses hagile hageja esitatud faktiväidetele vastu vaielnud, mistõttu tuleb TsMS § 231 lg 4 alusel lugeda kõik hageja esitatud faktiväited tuvastatud asjaoludeks. Kuna alaealise lapse ülalpidamiskohustust täidab käesoleval ajal üksnes üks vanem, on raskendatud lapsele vajaliku elatustaseme tagamine ilma kostja osavõtuta hageja ülalpidamisest. Olukorras, kus lapse ülalpidamises osaleb ainult üks lapsevanem, on lapse huvid kaitstud ja heaolu tagatud üksnes osaliselt. Ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega on kostja rikkunud hageja õigust ülalpidamisele. Küsimus sellest, kus ja kelle juures hageja tulevikus elama hakkab, ei välista elatise nõudeasjas hagi tagamist, sest laps vajab ülalpidamist igapäevaselt. Kuivõrd kostja ei ole vabatahtlikult hagejale elatist maksnud, on vajalik kostja kohustuse kindlaksmääramine kohtu poolt hagi tagamise korras esialgse õiguskaitse rakendamisega. Hageja on taotlenud kostjale elatise maksmise kohustuse panemist kohtumenetluse ajaks summas 350 eurot kuus. Kohus märkis, et hagi tagamise eesmärk ei ole õigusvaidluse sisuline 2 lahendamine. Kuna hageja huvidest lähtudes peab talle olema kohtumenetluse ajaks tagatud igakuine minimaalselt vajalik ülapidamine, siis tuleb hagi tagamise korras kohustada kostjat tasuma hagejale tema ülalpidamiseks elatist miinimummääras, so 145 eurot kuus. Kostja ei ole vastuses hagile väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et tema varanduslik olukord ei võimaldaks maksta hagejale elatusraha seadusega kehtestatud miinimummääras, seega ei ole kohtul ka alust järeldada, et miinimummääras elatise maksmine koormaks kostjat ülemääraselt. POOLTE SEISUKOHAD
4. M.R. esitas Tartu Maakohtu
5. aprilli 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus Tartu Maakohtu
6. aprilli 2012 määrus tühistada ja selle täitmine peatada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudub Eesti kohtutel pädevus antud tsiviilasja ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks. Tsiviilasjas nr 2-11-9953 jõustunud kohtuotsusega on rahuldatud kostja taotlus ning tagastatud L.R. Itaaliasse. Kohus on tuvastanud, et L.R. Eestisse toomine ja siin hoidmine M.R. poolt on õigusvastane. Jõustunud lahendiga on tuvastatud, et Eesti kohtutel ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt pädevust asja lahendada, mistõttu kohus keeldus menetlemast lapse hooldusõigust puudutavat avaldust. Lapse hooldusõigust puudutavate küsimuste, sh ka elatise nõude lahendamise, pädevus on Itaalia kohtutel. Kuna Tartu Maakohtul puudub pädevus tsiviilasja lahendamiseks, puudub pädevus ka hagi tagamise avalduse lahendamiseks; 2) isegi kui hagi tagamise taotlust on võimalik Eestis menetleda, tuleb see taotlus jätta rahuldamata. Käesolevas asjas puudub alus hagi tagamiseks, kuna võimaliku kohtuotsuse täitmine ei oleks raskendatud ega võimatu; 3) hoiab M.R. L.R. t ebaseaduslikult Eestis. Hageja seaduslikul esindajal ei peaks olema võimalik oma õigusvastase käitumisega luua elatise nõude esitamiseks soodsamat kohtualluvust; 4) on hageja kohtumenetluses tasunud märkimisväärseid õigusabiarveid. Seega ei ole tema majanduslik seis selline, mille puhul riik peaks läbi hagi tagamise andma hagejale võimaluse jätkata jõustunud kohtuotsuse täitmisest hoidumist ja sõnamurdlikku käitumist Itaalia Milano Alaealiste Tribunali suhtes; 5) kostja esitas ka taotluse Tartu maakohtu
7. aprilli 2012 määruse peatamiseks. TsMS § 665 lg 2 kohaselt võib, kohus, kelle määrus vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muuhulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise. Käesolevas määruskaebuses toodud asjaoludel ei ole põhjendatud määruse viivitamatu täidetavus ning selle täitmine tuleb peatada.
8. L.R. vaidles määruskaebusele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on käesoleva vaidluse esemeks on ülalpidamisnõue alates
9. a märtsist, mitte hooldusõigus või lapse tagastamist puudutav vaidlus. Määravaks on lapse faktiline elukoht elatise nõudes märgitud perioodi vältel. Selleks faktiliseks elukohaks on olnud Eesti Vabariik. Lapse tagastamise taotluse lahendamisega otsustatakse lapse tagastamine kindlasse riiki, mitte vanemale. Laps võib jääda emaga elama. Seega tuleb elatisenõue ära lahendada lapse tagastamise taotluse menetluse resultaadist sõltumata. Samuti ei muuda lapse tagastamise taotluse vaidluse lahendamine kuidagi olematuks lapse elatisenõuet tagasiulatuva perioodi eest; 2) on Tartu Maakohus kaevatavas määruses kohtualluvuse määramist juba selgitanud. Samuti on TsMS § 70 ja Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes nr 4/2009 artikkel 3 (b) kohaselt pädevaks kohtuks ülalpidamiskohustuste puhul selle liikmesriigi kohus, kus on 3 õigustatud isiku alaline elukoht. L.R. faktiline alaline elukoht on Eesti Vabariik. Seda on M.R. ka
10. aprillil 2012 kohtule esitatud menetlusdokumendis tunnistanud. Samuti on täidetud TsMS § 103 lg 2 ja 4 tulenevad eeldused; 3) on L.R. l olemas õiguslik alus M.R. lt elatise nõudmiseks.

§ 96, § 97 p 1 ja § 100 lg 2 tulenevalt on L.R.

õigustatud saama ülalpidamist M.R. lt, kuna L.R. on alates

1. märtsist 2011 elanud koos oma ema M.R. ga Eestis Itaaliasse kordagi lahkumata ning M.R. pole sel ajal tema ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud; 4) on määruskaebuse esitaja oma käitumisega kinnitanud, et hagi tagamine on põhjendatud. Hagi tagamise eelduseks ei ole üksnes kindel teadmine, et kohtuotsuse täitmine osutubki võimatuks, vaid põhjendatud eeldus, et see võib osutuda raskendatuks. M.R. ei ole ilmutanud huvi ega valmisolekut L.R. ülalpidamiskohustuse täitmise vastu, kuigi tal on selleks seadusjärgne kohustus ning tal on olemas piisavad rahalised vahendid. Laps on alates
2. märtsist 2011 vajanud ja vajab siiani toitu, riideid, õppevahendeid ja mänguasju ning tal on muud elamiskulud. Seni on kõik lapse elamiskulud jäetud ühe vanema – lapse ema M.R. kanda ja need on kantud Eesti Vabariigis; 5) vastustaja palus jätta rahuldamata M.R. taotluse Tartu Maakohtu
3. aprilli 2012 määruse täitmise peatamiseks, kuna M.R. taotleb täitmise peatamisega sisuliselt luba õigusvastase tegevuse jätkamiseks – luba jätta L.R. le elatis maksmata. Taotlus faktiliselt ja õiguslikult põhistamata ning tuleb jätta seetõttu rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
5. aprilli 2012 määruse ja teeb asjas uue määruse, millega jätab L.R. hagi tagamise taotluse rahuldamata.
6. Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et TsMS § 377 lg 2 ja § 378 lg 3 p 4 järgi võib kohus menetluse ajaks kohustada kostjat maksma elatist. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et tulenevalt TsMS § 377 lg-s 2 sätestatust võib seda teha olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Maakohtu vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendused, miks konkreetsel juhul kohus hagi tagamise taotluse rahuldas ja kohustas M.R. maksma elatist L.R. ülalpidamiseks kohtumenetluse ajal. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja kohtualluvuse vastuväite vastuses hagile 16.04.
7. Maakohus jättis kostja nimetatud vastuväite lahendamata ning otsustas
8. aprilli 2012 määrusega rahuldada hagi tagamise taotluse. Ringkonnakohus märgib, et TsMS sätetest tulenevalt oleks kohus pidanud enne hagi tagamise taotluse lahendamist otsustama kohtualluvuse küsimuse, st tegema kindlaks, kas elatise nõuet võib menetleda Eesti kohus. Maakohus on küll viidanud EÜ määruse nr 4/2009 art-le 14, kuid ei ole põhjendanud hagi tagamise taotluse rahuldamist juhuks, kui vaidlus ei allu Eesti kohtule. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlusalune tsiviilasi on tihedalt seotud tsiviilasjas nr 2-11-9953 tehtud kohtulahendiga. Nimetatud kohtulahendis on tuvastatud (
9. oktoobri 2011 maakohtu määrus), et L.R. Eestisse toomine ja siin hoidmine M.R. poolt oli õigusvastane ning kohus tagastas L.R. Itaaliasse. Maakohus jättis läbi vaatamata M.R. avalduse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuna Eesti kohtul puudub selleks pädevus. Asja materjalidest nähtub ka see, et Itaalias algatati kohtuasi lapse hooldusõiguse küsimuses 15.04.2011 kostja taotluse alusel. Tsiviilasja nr 2-11-9953 lahendamisel on kostja kohtuistungil kinnitanud, et ta on valmis tagama elukoha ja toetuse nii lapsele kui M.R. le. M.R. ei esitanud tsiviilasja nr 2-11-9953 menetluse käigus vastuväidet, et Itaalias olles oleks kostja jätnud ülalpidamiskohustuse täitmata. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et hageja seaduslikul esindajal ei peaks olema võimalik oma õigusvastase käitumisega luua elatise nõude esitamiseks soodsamat kohtualluvust. 4 Ringkonnakohus leiab, et vaidlused lapse hooldusõiguse ning ülalpidamiskohustuse üle on seotud kohtuasjad EÜ määruse nr 4/2009 art 13 tähenduses ning otstarbeks on nimetatud vaidlusi lahendada koos. Määruskaebusele lisatud hageja esindaja 12.06.2012 e-kirjast nähtuvalt on M.R. ja L.R. lahkunud Eestist Itaaliasse. Arvestades eelnevat teeb ringkonnakohus asjas uue määruse, millega jätab L.R. hagi tagamise taotluse rahuldamata. Andras Pärsimägi Viivi Tomson 5 Üllar Roostoja