Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD
Andrei Kalbin on võlgnik. 2 Maakohus leidis, et kohtutäituri avaldus tuleb jätta rahuldamata ja lugeda, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud. Maakohus määras ekspertiisi kulude ettemaksu suuruseks 60 eurot ja nõudis võlgnikult ettemaksu tasumist. Võlgnik kohtu määratud tähtpäevaks ettemaksu ei tasunud. Maakohus leidis, et võlgnik on kohtutäituri poolt tehtud hinnangu vaidlustamisega põhjustanud käesoleva tsiviilasja menetluse ning seetõttu on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud võlgniku kanda (
Maakohus märkis, et RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. RLS § 22 lg 2 p 7 kohaselt oli kohtutäitur vabastatud riigilõivu tasumisest. Maakohus selgitas, et
lg 6 kohaselt kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista käesoleva seadustiku § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel.
lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus tasumata riigilõivu kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Maakohus lahendab tasumata menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Andrei Kalbin esitas Viru Maakohtu 05.08.2015.a määruse peale määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 05.08.2015.a määruse tühistamist ja määruskaebuse rahuldamist. Kaebuse kohaselt: 1) on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, millega kaasnes ebaõige kohtulahend; 2) tuleb ekspertiisi kulude ettemaksu ajatamiseks menetlusabi saamiseks juhinduda
18. peatükis sätestatust; 3) esitas kaebaja avalduse ekspertiisikulude ettemaksu ajatamiseks tulenevalt
VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud etteheited, et maakohus on rikkunud menetlusnorme ega ole arvestanud kaebaja esitatud väidetega ja seisukohtadega õigusnormide 3 tõlgendamisel. Vastavalt
8. Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud temale menetlusabi andmata jätmise, kuid ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid maakohtu määrusele kohtutäituri taotluse rahuldamata jätmise osas. Asja materjalidest järeldub, et maakohus jättis kohtutäituri taotluse rahuldamata üksnes põhjusel, et võlgnik ei tasunud ekspertiisi kulude katteks ettemaksu. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et täitemenetluses ekspertiisikulude ettemaksu ajatamisel tuleb arvestada ka
jaos) sätestatut. Seejuures tuleb lähtuda täitemenetluses kulude kandmist reguleerivatest erinormidest.
lg 1 p 4 sisaldab erinormi, mis piirab täitemenetluses menetlusabi andmise võimalusi. TMS § 74 lg-le 9 kohaselt kannab kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Käesoleval juhul vaidlustas A. Kalbin kohtutäituri poolt kinnisasja hindamise (ei nõustunud eelnevalt määratud hinnaga) ning TMS § 74 lg 8 alusel taotles kohtutäitur kohtult eksperdi määramist uue hindamise läbiviimiseks. Maakohus kohustas A. Kalbinit tasuma ettemaksuna 60 eurot eksperdi kulude katteks. Maakohus hoiatas, et ettemaksu tasumata jätmisel loetakse, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei täitemenetluse seadustik ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust anda menetlusabi võlgnikule, sh ekspertiisi kulude ajatamise näol.
lg 1 p 4 on erinormiks
lg 1 p 2 suhtes, s.o täitemenetluses on seadusega kitsendatud isikute ringi, kes võib taotleda menetlusabi. Vastavalt
lg-le 1 ei saa menetlusabi andmata jätmise kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebust Riigikohtule. 9. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ebaõigesti määranud kaebaja poolt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse. Kohtutäitur Andrei Krek on esitanud 16.06.2015.a maakohtule taotluse kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks TMS § 74 lg-te 7-9 alusel. Võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri 25.05.2015.a otsuse täiteasjas nr 066/2005/3432 TMS § 217 lg 1 alusel. Kaebuse esitamisel kohtutäituri otsusele kuulub RLS § 59 lg 10 kohaselt tasumisele 15 eurot, mitte 50 eurot nagu on maakohus märkinud vaidlustatud määruses RLS § 59 lg-st 5 lähtuvalt. Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise vaidlustamisel ei tule tasuda riigilõivu (RLS § 22 lg 1 p 10). Määruskaebuse esitamisel kohtutäituri taotluse rahuldamata jätmise peale kuulus tasumisele riigilõiv 15 eurot (RLS § 59 lg 10, lg 15), mitte 50 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu vastavalt Viru Maakohtu 13.10.2015.a määrusele kahe osamaksena kokku 50 eurot. Kaebajal on õigus taotleda kahe aasta jooksul enamtasutud riigilõivu 35 (50-15) euro tagastamist (
Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.